Hatutan.com, (17 Marsu 2026), Díli- Ministru Petroleu no Rekursu Minerais (MPRM), Francisco da Costa Monteiro, Tersa (17/3/2026), konfirma tempu badak Governu foti medida nesesáriu hodi estabiliza folin kombustível iha merkadu.
Ministru Petroleu no Rekursu Minerais (MPRM), Francisco da Costa Monteiro. Foto/Zita Menezes
Ministru Francisco da Costa Monteiro liu husi konferénsia imprensa iha edifisiu MPRM iha Díli, hateten folin kombustível sa’e mai husi merkadu mundiál tanba efeitu mundiál no Governu kontrola ladi’ak .
“Ne’e naturalmente, maibé saida mak Governu bele halo para tetu loloos plafon ida ne’ebé razuavél no apropriadu para labele fó impaktu demais ba merkadu ekonomia jerál iha Timor-Leste,” nia hateten.
Advertisement
Liu husi koordenasaun meius komunikasaun kontaktu kontinua ho Minitériu Finansa no entidade hotu-hotu katak Governu iha tempu badak sei hola medida nesesariu atu bele estabiliza karik presu preoleu ne’e kontinua sa’e ba bei-beik.
Governu sei foti medida apropriadu para bele minimiza mais posivél la’ós elimina mais posivél impaktu sira ne’ebé ladi’ak ba povu nia ekonomia kuandu presu kombustível sa’e maka’as tebes ona, entaun MPRM iha faze ida-ne’e hela.
Ministru Francisco da Costa Monteiro, reafirma katak kestaun presu kombustível ne’e mak agora daudaun Governu haree hela para iha tempu badak foti medida balu para bele minimiza mais posivél kona-bá impaktu sira ba ekónomia Timor-Leste.
Nia esklarese katak Governu kontaktu halo ona, maibé funsaun merkadu as vezes presu sira ne’e bele dehan la’o neineik sa’e hela, maibé sé liga ba saida mak akontese ba merkadu livre sira iha nasaun sorin-sorin, hanesan Indonézia ne’e merkadu kontroladu no merkadu ne’ebé subsidiu no Malázia mós subsidu tanba ne’e labele kompara Timor-Leste ho nasaun sira ne’e.
“Maibé sé ita kompara nasaun sira adopta merkadu livre, inklui ita mós tinan barak ona adopta merkadu livre, hanesan Singapura ho Austrália, folin kombustível sa’e imediata iha momentu funu ne’e akontese la sala iha Singapura presu kombustivél sa’e dollar Singapura 3 to’o dollar Singapura 4 kada litru, inklui mós Austália presu kombustível sa’e entre dollar Austrália 4 to’o dollar Austrália 5 ba litru ida,” nia hateten.
Advertisement
MPRM hamutuk ho Ministériu Finansa halo koordenasaun ho autoridade relevante sira, sei halo análize ida kle’an profunda atu bele haree didi’ak presu no ida-ne’e iha faze análize hela iha tempu badak kuandu mosu medida apropriadu sei pronunsia la’ós de’it MPRM maibé Governu ein-jeral mak sei pronúnsia.
Nia afirma presu kombustivél ne’e mak klaru sei iha impaktu , maibé Governu tetu mós buka posivél para haree presu ne’ebé mak labele iha impaktu maka’as ba ekonomia Timor-Leste.
“Ita iha estatistikamente Timor nian siklu presu intermu Timor nian, ne’ebé mak la’o tiha ona kompara tinan lima ba kotuk, bele iha konkluzaun ida kona-bá presu kombustivél ida agora mais-menus sei la fó impaktu maka’as liu tanba sosiedade sira simu tiha ona pezu sira hanesan ne’e iha pasadu no ema hotu bele liu faze ida-ne’e,” tenik nia.
Nia hatutan tán katak to’o ohin loron Governu la deteta kompañia improtadór kombustível sira ne’ebé faan estoke tuan ho presu sa’e, tanba MPRM kontinua halo koordenasaun di’ak hela ho setór privadu sira no setór privadu sira nia resposta situsaun sira ne’e bele dehan katak kapaz tebes iha setór hotu-hotu.
Estoke Kombustivél Sei Garante ba Fulan Rua
Advertisement
Ministru Petroleu no Rekursu Minerais (MPRM), Francisco da Costa Monteiro, konfirma mós katak estoke kombustível sei garante ba fula- rua tuir mai, tanba ne’e husu públiku keta laran taridu ba seguransa enerjetika no kombustivél iha Timor-Leste.
Ministru Francisco da Costa Monteiro hateten, MPRM ho nia entidade sira hotu inklui Governu nota katak iha preokupasaun lubuk ida sosiédade nasaun nian kona-bá situasaun dinamiká iha merkadu mundiál relasiona mina no gás nian liuliu ba kombustível nian.
“Ita iha Timor nian preokupasaun maka’as liu mak ba fornesimentu kombustível nian iha mundu ohin loron nian, no mós iha Timor-Leste. Entaun, ami hakarak mós hato’o informasaun ruma ba ita-nia sosiédade hodi ita hamutuk hanesan sosiédade hanesan nasaun ita bele ajuda malu hodi infrenta no la’o liuhosi prosesu sira ne’e hotu,” Ministru Petroleu no Rekursu Minerais Francisco da Costa Monteiro hateten.
Membru Governu informa ba públiku, sosiédade no média sira katak to’o ohin loron Timor-Leste la’ós iha faze ida iha kritikú ba kualkér ida, bele dehan Timor-Leste nian seguransa kombustível sei di’ak hela, katak sei aseguradu minimu ba fulan-rua oin mai.
Nia hateten, klaru presu kombustível iha nasaun sira ne’ebé adopta hela merkadu livre entaun presu fornesimentu kombustível sei iha impaktu neineik tanba sei iha duni husi subida petroleu brutu ho gas iha mundu.
Advertisement
Governante ne’e afirma nasaun sira hanesan Tailándia, Singapura, Korea no Xina mós hetan impaktu uituan husi diminuisaun ezizténsia volume pretoleu iha merkadu mundiál tanba kauza husi funu ne’ebé mak akontese iha médiu oreinte no mós restrisoins ne’ebé akontese to’o iha Hormuz pasajen ida ró ahi ida tanke sira mina ho gas nian iha médiu oriente ne’ebá besik Iraun halo hela restrisoins balu la’ós taka total.
“Saida mak MPRM hato’o ba públiku mak ita nian seguransa enerjia intermu estoke fornesimentu kombustivél bele di’ak hela ba to’o iha fulan rua oin mai. Ami mós estabele ona koordenasaun ida ne’ebé intensivu tebe-tebes, semana kotuk ,ha’u bolu Autoridade Nasionál Petroleo (ANP), Timor GAP no mós kompañia importadores sira hanesan Pertamina Internasionál Timor (Pintsa), ETO ho Meriden sira para ami ko’alia ho nakloke kona-bá saida mak entidade ida-idak bele halo iha situasaun ida hanesan agora ba to’o tempu hirak oin mai,” Ministru MPRM informa.