Nasionál

Dadus Kombatente Frente Diplomátika Na’in-118 Hetan Validasaun

Published

on

Hatutan.com, (03 Juñu 2026) Díli-Ekipa validasaun dadus kombatente Frente Diplomátika/Externa na’in-118  husi na’in-120 ne’ebé rejista.

Ekipa validasaun dadus kombatente husi Frente Diplomátika/externa. Foto/Espesiál

Komunikadu ofisiál Ministériu Asuntu Kombatente no Libertasaun Nasionál (MAKLN) ne’ebé Hatutan.com asesa, informa ekipa sira validasaun dadus veteranu Frente Diplomátika/Externa nian, Tersa   02 Juñu 2026, asina ona lísta editál kombatente sira ne’ebé rejistu atu hetan rekoñesimentu Estadu hamutuk na’in-118.

Asinatura ne’e nu’udár prosesu validasaun ida bá dadus veteran sira frente diplomátiku Timoroan sira ne’ebé rejistadu atu hetan títilu hanesan Kombatentes Libertasaun Nasionál, tanba sira-nia kontribuisaun durante luta libertasaun nasionál iha diáspora, tuir terrefas no misaun sira ne’ebé orientadu hosi Comandante em Chefe das FALINTIL hanesan, Saudozu Nicolau dos Reis Lobato ho Kay Rala Xanana Gusmão.

Prosesu validasaun bá dadus Frente Diplomátiku/externa ne’ebé hala’o durante loron rua, hosi loron 01 to’o loron 02 Juñu 2026, iha Salão Três de Março Maubai ne’e, konsege valida Timoroan hamutuk na’in-118 mak atu hetan títulu nu’udár Kombatentes no rekoñesimentu hosi Estadu.

Advertisement

Ministru Asuntu Kombatentes Libertasaun Nasionál (MAKLN) Gil da Costa Monteiro “Oan Soru”, esplika, maske ekipa sira Frente Diplomátika/Externa nian halo ona validasaun bá ema na’in-118 nian, maibé lísta editál ida ohin ne’e seidauk válidu, tanba tuir regra lei nian, MAKLN ho Konsellu Kombatente Libertasaun Nasionál (CCLN-sigla portugés) sei taka fali lísta ne’e bá públiku, atu nune’e, hirak ne’ebé sente karik la satisfas ho desizaun ne’e, bele halo reklamasaun no bele halo mós kontestasaun.

“Tuir regra no lei, assina editál la signifika katak, apartir ohin bá oin nia dadus válidu oan, lae. Maibé, sei iha protestu tuir lei. Tanba ne’e, laiha razaun ita atu deside ohin dehan, ida-ne’e mak definitivu. Ne’ebé, ita la’o tuir nafatin de’it lei,” Ministru “Oan Soru” hateten.

Nia esplika, assina editál ne’e komprova katak, dokumentu asinadu no aprovadu, mais, seidauk justifika katak, konsideradu komu válidu, ne’ebé hanoin, tuir lei nafatin de’it.

Baze bá Lei Númeru 3/2024, loron 12 fulan-Juñu, Teseira Alterasaun bá Lei Númeru 3/2006, loron 12 fulan-Abríl, kona-bá ESTATUTU KOMBATENTES LIBERTASAUN NASIONÁL, Artigu 18° REKURSU NO REKLAMASAUN HASORU REJÍSTU, katak, ema bele reklama ninia dadus rejístu no kontesta mós ema seluk ninia dadus.

Reklamasaun katak, ema ida reklama ninia dadus atu hasa’e hosi eskalaun 3-7 bá 8-14, ka hosi eskalaun 15-19 hakarak hasa’e bá eskalaun 20-24.

Advertisement

Enkuantu, kontestasaun katak, ema ida kontesta hasoru nia maluk Kombatente seluk ne’ebé lo-loos labele hetan eskalaun 20-24, maibé, nia merese hetan de’it eskalaun 15-19 ka tun bá 8-14, ka tun liubá eskalaun 3-7.

“Sé de’it mak iha informasaun, atu halo kontestasaun ka reklamasaun ne’e mak tuir lei. Tanba ne’e mak ita-boot sira haree, ohin dehan atu anunsia ne’e, ha’u dehan labele, ninia prosesu sei tuir mai, taka bá públiku, kuandu iha reklamasaun ruma ka kontestasaun ruma, ida-ne’e protestu laiha ona, mak ita foin dehan lista ne’e definitive,” Ministru “Oan Soru”  informa.

MAKLN hatutan, mais, kuandu ema sei iha direitu atu halo reklamasaun, ema sei halo reklamasaun tuir lei ein-vigór. Sei fó fali tempu bá sira halo reklamasaun no kontestasaun.

“Ami tuir lei de’it. Ami la sees hosi lei ida. Tanba hotu-hotu hanesan ne’e. Ita koalia kona-bá eskalaun um (1), eskalaun dois (2), três (3). Agora, um (1) ne’e karik katergória bá 20-24, ezemplu. Dois (2) ne’e koalia kona-bá 15-19, agora, sira seluk ne’e bá iha 8-14, balu ke la to’o. Balu ke iha ne’ebá ne’e ohin ita-boot sira akompaña kedas, sira assina hotu, mais iha balu ne’ebé la’ós Kombatente. Tanba, atu rekoñese nu’udár Kombatente ne’e ninia partisipasaun ne’e no mínimu tinan-tolu tuir artigu 4°, Estatutu Kombatentes Libertasaun Nasionál. Kuandu la to’o ida-ne’e, automátika, lae. Ne’e partisipasaun ein-jerál, la’ós dedikasaun eskluzivu”, MAKLN esplika.

Lísta editál ne’ebé assinadu, sei hetan vistu ikus-liu hosi Sekretáriu Estadu Veteranus (SEV), Cesar dos Santos da Silva “Merak”, ho Prezidente CCLN,Vidal de Jesus “Riak-Leman”. Wainhira editáis ne’e assinadu, maka sei taka-sai fali lísta editál sira-ne’e bá públiku, la’ós de’it iha Díli no Munisipiu sira, maibé mós iha Australia ho Portugal.

Advertisement

Enkuantu, validasaun verifikasaun rejístu hosi frente-externa nian, kompostu hosi komponente rua; Frente Diplomátika no Frente-Externa rasik.

Lísta Editál ne’ebé assinadu ne’e konstitui hosi tipu editál hitu mak hanesan; (1) Kombatente ho tinan 20 to’o 24 anos iha tempu inteiru, (2) Kombatente ho tinan 15 to’o 19 tempu inteiru ka ninia dedikasaun eskluziva, tama kedas bá pensaun reforma eskalaun 1, ida 20 á 24, ida, 15 á 19, (3) Pensaun Subsisténsia tinan 8 to’o 14, ho ninia tempu exkluzividade nian entre tinan 8 to’o 14, (4) Pensaun Sobrevivénsia, (5) Prestasaun Pekuniária Únika mak tinan 3 to’o 7, (6) Kombatente sira ho menus tinan 3 exkluzividade nian, ida ikus-liu maka (7) la konsidera hanesan Kombatente.

Validasaun durante loron-rua ne’e, no validasaun sira iha periudu sira tinan kotuk ninian, rezulta 118 rejistus validadu, maibé, iha Kombatente 1 mak mortu (mate), no na’in-10 eskluídus.

Hosi totál sira na’in-118 ne’e, iha na’in-14 mak ho tipu pensaun 20 á 24, na’in-11 ho tipu pensaun 15 á 19, Kombatente na’in-15 konsideradu hanesan Pensaun 8 á 14, Kombatente na’in-31 konsideradu hanesan Prestasaun Pekuniária Únika, 4 á 7, ho menus tinan-tolu iha dedikasaun eskluziva, no la konsideradu hanesan Kombatente.

Ekipa sira ne’ebé halo validasaun bá dadus Frente Diplomátika/Externa nian inklui, Hermenegildo Agio Pereira (atuál Ministru Prezidénsia no Konsellu Ministrus iha IX Governu Konstitusionál), Roque Rodriguês,  Marí Alkatiri, Inês de Almeida (Terseira Vise Prezidente CCLN no atuál Embaixadóra TL bá Austraáia), Estanislau Aleixo da Silva, ho membru Frente Diplomátika sira seluk tán.

Advertisement

Jornalista: Juvinal Cabral dos Santos

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

Trending

Exit mobile version