Perda ida-ne’e akontese tanbá implikasaun hosi inflasaun globál iha nasaun bo’ot sira hanesan Amérika no Europa, ne’ebé obriga Banku Sentrál nasaun bo’ot hirak ne’e hasa’e taxa de juros no halo merkadu finanseiru monu. Situasaun ida ne’ebé TL rasik labele kontrola.
Tambá ne’e, TL labele kontinua depende ba Fundu Petrolíferu, liuliu ba longu prazu. Presipísiu fiskál sei sai realidade iha tinan sanulu oin mai, a não ser que TL dezenvolve fontes reseitas alternativu sira seluk.
Ho volatilidade presu iha merkadu finanseiru atuál, maka tempu to’o ona atu TL hahú diversifika produsaun sira, harii ekonomia ida ne’ebé mak mais reziliente no sustentavel, hodi hasoru xokes interna no esterna, hanesan pandemia, dezastre natural, krize polítika, no seluk tán.
Atu konkretiza mehi ida-ne’e, TL tenke hahú investe iha setór sosiál hanesan Saúde no Nutrisaun, Edukasaun, Abitasaun, Bee no Saneamento, Protesaun Sosiál, no seluk tán.
“Maibé, iha realidade, Ita gasta ona osan Povu nian ho maneira ida ne’ebé mak la-sustentável; em termos de Produtu Internu Bruto, Timor-Leste nia despesa kuaze 90%, despesa ida ne’ebé mak aas liu iha mundu,” nia hateten.
Maski ho orsamentu ne’ebé boot, saida mak TL haree desde tinan 2009 mak tendénsia output ne’ebé tun hela de’it, TL nia produtividade laborál limitadu tebes tambá menus investimentu iha kapitál umanu, no reseitas doméstika seidauk atinji 10% husi TL nia Produtu Internu Bruto tambá impostu ne’ebé ki’ik.
Tambá ne’e, importante tebes ba TL atu servisu hamutuk hodi garante katak TL nia esforsu kolektivu sira bele kontribui hasa’e efisiensia hodi responde ba problema estruturál, hanesan pobreza, dezempregu, enkuantu kontinua presta servisu ba Povu.
Ho Lei das Grandes Opções do Plano hamutuk ho Orsamentu pur Programas ne’ebé implementa ona desde 2020, sei permite TL atu muda hosi perspetiva ne’ebé sentradu ba iha taxa ezekusaun orsamentu pur item, ba iha perspetiva ne’ebé orientadu ba taxa implementasaun medidas espesífiku sira. Nune’e, utilizasaun rekursus OJE no susesu sira husi Governu nia asaun sei fasil liután atu sukat.
Advertisement
Jornada Orsamentál tinan ida-ne’e sei konklui ho diskusaun atu mellora kritériu desagregasaun tetu orsamentu 2023 hodi fasilita participante sira iha prosesu elaborasaun proposta OJE 2023 ho kualidade.