Hatutan.com, (25 Outubru 2022), Díli-Iha tinan 2003, Estadu Timor-Leste retifika ona The Convention on the Elimination of all Forms Discimination Against Women (CEDAW).
Traballadór sira iha Estasaun Kombustivel ne’ebé eziste iha Díli laran maioria mane. Foto/Elio dos Santos da Costa
Vizaun hosi Konvensaun Nasoins Unidas (ONU) nian ne’e mak halo eliminasaun no diskriminasaun oioin hasoru feto. Maibé, realidade balun hatudu katak iha oportunidade servisu bá feto ho mane sira iha Timor-Leste kontinua la balansu. Numéru traballadór mane sei domina kompara ho feto sira.
Ezemplu ki’ik ida, mak oportunidade servisu bá feto sira iha sentru ka postu kombustivel ka estasaun kombustivel sira iha Díli laran sei domina hosi mane sira.
Survey ka levantamentu ne’ebé Hatutan.com halo bá estasaun kombustivel ualu (8) ne’ebé eziste iha Díli laran hatudu katak oportunidade servisu bá maluk feto sira iha estasaun kombustivel hirak-ne’e uitoan loos ka ki’ik liu kompara ho mane sira.
Advertisement
Servisu ne’ebé traballadór sira ne’e halo iha estasaun kombustivel sira hanesan enxe-mina ka kombustivel bá kliente sira-nia transporte (motór ho karreta) no balun tuur hein iha fatin ne’ebé estasiona (cashier/kasir) bá kliente sira selu ka halo pagamentu hafoin enxe-kombustivel bá sira-nia transporte.
Servisu simples ida-ne’e bele dehan feto mós iha kbiit atu halo. Maibé, iha estasaun kombustivel sira ne’ebé eziste iha Díli maioria domina hosi mane sira.
Liga ho traballadór nian, SEII sei buka halo koordenasaun ho Sekretária Estadu Formasaun Profisionál no Empregu (SEFOPE), inklui Konfederasaun Sindikatu Timor Leste (KSTL) rasik, atu oinsá mak bele haree kuantidade traballadór feto mak servisu iha estasaun kombustivel sira iha Dili no mós ho munisípiu hotu, atu nune’e, dirijente empreza kombustivel sira atu konsidera.
“Mais ita haree katak, iha feto ida-rua mak sira konsidera ona, hanesan iha Aitula Fuels, iha uluk kedas, iha feto rua ka tolu. Iha mós ETO, iha feto ida, rua ka tolu. Iha tán Baucau mós iha feto. Tanba ita seidauk haree bá ida-ne’e, mais ami sei halo advokasia mós bá iha Pertamina Internasional Timor SA atu konsidera mós feto bele servisu,” SEII, Maria do Rosário Fátima Correia, hateten hodi responde Hatutan.com, foin lalais ne’e.
La’ós ida-ne’e de’it, SEII iha ona espasu atu servisu hamutuk fali ho SEFOPE atu haree mós bá ida ne’e.
SEII Maria dos Rosário, seidauk bele fó kulpa bá empreza estasaun kombustivel sira, katak, la fó oportunidade bá feto sira atu serbisu, maibé, dala-ruma tanba iha vaga ne’ebé anunsia feto sira mak la aplika duni.
“Jerente sira, Pertamina seidauk fó oportunidade, mais ami seidauk haree, karik feto mak la aplika ka oinsá. Ami seidauk foti konkluzaun ida katak, Pertamina sira la konsidera. Maibé, hosi ami observasaun, ami haree katak, feto ida-rua iha ona atu servisu iha estasaun kombustivel sira-ne’e,” SEII, Maria do Rosário Fátima Correia hateten.
Advertisement
SEII sei buka koordena ho SEFOPE atu bele diskute hamutuk asuntu sira ne’ebé mak ligasaun igualdade servisu entre feto ho mane sira tanba SEII hanesan instituisaun Estadu nia papél mak halo advokasia.
SEII sei servisu hamutuk KSTL hodi tau atensaun mós bá feto timoroan sira ne’ebé mak serbvsu iha loja sira, liu-liu husu bá loja na’in sira atu bele konsidera direitu traballadór sira nian.
Dala-ruma traballadór feto sira ne’e serbisu liu oras, ka dala-ruma sira ne’ebé partu, porezemplu. Sira ne’ebé partu mós, dala-ruma to’o fulan ida de’it, sira tama fila-fali ona servisu. Maibé, tuir lei traballadór nian, fó prazu tempu bá sira durante loron 90 ka fulan-tolu.
“Liu tiha mak sira bele hahú fali sira nia serbisu. Maibé, ita haree katak, loja sira ladún konsidera ida-ne’e, ami sei hamutuk fali ho SEFOPE atu bele haree fali bá asuntu sira ne’e,” Maria do Rosário Fátima Correia hateten.