“Ministériu Negósiu Estranjeirus lori Governo República União Myanmar nia naran husu ba enkarregadu negósiu embaixada RDTL nian, Avelino Fernandes Ximenes Pereira, atu husik Myanmar tarde liu to’o loron 01 fulan-Setembru”, hatete iha nota diplomasia husi Myanmar ne’ebe Lusa asesu.
Sita hosi publikasaun Lusanian, 26 fulan-Agostu 2023 ho lian Portugés ne’ebé tradus hosi Governu Timor Leste publika liuhosi konta Facebook ofisial Agio Pereira, Ministro da Presidência do Conselho de Ministros, Prezidenti Repúblika Demokratika Timor Leste, José Ramos Horta, konsidera katak Timor-Leste tenki sente orgullu tanba expulsaun ne’e hanesan resposta ida hosi defesa ba direitus humanus.
“Iha situasaun ne’e ita sente orgullu tebes. Ba aktus ne’ebe koerente ba denúnsia golpe militar no denúnsia ba krime grave kontra umanidade, nune’e, expulsu refere sai hanesan motivu ida hodi ita orgullu”.
“Timor-Leste la iha pozisaun ne’ebe la hanesan ho ASEAN hodi kondena golpe militar, massakre no populasaun sivil, feto no labarik. No Militar sira mak responsável ba krime umanidade iha Myanmar no Putin mak responsável ba krime kontra umanidade iha Ukrânia,” Ramos-Horta hateten.
“Iha kestaun ne’e, ha’u akonsella atu hamutuk ho ita nia forsas ho konsesu ba ASEAN, apoia ASEAN iha buat hotu ne’ebe ASEAN presiza no buat hotu ne’ebe konkorda atu halo”, nia afirma.
Iha nota páginas rua, junta militar aponta ba aktus barak ne’ebe komete husi autoridade timor nian, inklui referênsia ba situasaun iha nasaun husi Prezidenti timor nian, José Ramos Horta.
Afirma mos katak iha deklarasaun Primeiru-Ministru, Xanana Gusmão, iha loron 03 fulan-Agostu hateten katak Timor-Leste la bele adere bá ASEAN se organismu rejional la bele buka solusaun ba konflitu iha Myanmar.
Advertisement
“Bainhira nia mak Primeiru Ministru, sei la tama bá ASEAN se ASEAN la konvense junta militár, hodi hetan solusaun ida. Ita demokrasia. Ita bele iha problema, maibé la iha golpe Estadu, iha respeitu ba eleisaun prezidensiál no parlamentár, hatudu ba mundu katak ita iha kultura demokrátiku ida,” Xanana Gusmão hateten iha altura ne’eba.
Semana ida-ne’e, membru Konsellu Seguransa Nasoins Unidas nian – ho esesaun husi Xina no Rusia – kondena violénsia no mate sivíl sira-nian iha Myanmar (antiga Birmânia).
Maioria nasaun 15 ne’ebé hola parte iha Konsellu Seguransa husu tan ba junta militár atu hapara atake sira-ne’e, atu hasai líder, Aung San Suu Kyi, no atu respeita direitus umanus.
Fó hanoin mós katak, iha fulan-jJñu iha Korea Sul, Eis Sekretariu-Jeral ONU Ban Ki-moon husu ba Prezidenti Timor-Leste atu fo presaun, diretamente no liuhusi ASEAN, hamutuk ho rejime Myanmar nian, atu aseita implementasaun proposta dame rejionál.
“Hau hein katak ASEAN bele halo presaun maka’as liután. Ema sei kontinua terus nato’on. Ha’u husu ba imi, Sr. Prezidente, katak imi mós koko atu halo pressaun liuhosi ASEAN,” Ban Ki-moon hateten bá José Ramos-Horta.
Pedidu ne’e hato’o iha sorumutu badak ida husi Ban Ki-moon ho José Ramos-Horta hodi loke edisaun 18 husi Fórum da Dame no Prosperidade Jeju nian.
“Iha misaun ida-ne’ebé difisil tebes ba ASEAN, no ha’u hatene katak nasaun oin-oin sente frustrasaun ho assuntu ida-ne’e,” Ramos-Horta hateten katak hafoin enkontru ne’e, susar atu konsidera intervensaun direta ho soldadu sira husi Myanmar. ***