Primeiru-Ministru Kay Rala Xanana Gusmão hato’o deklarasaun ne’e ligadu ho situasaun aktual iha territóriu nasionál iha ámbitu ezekusaun servisu Sekretáriu Estadu Asuntu Toponímia Organizasaun Urbana hodi muda sidadaun sira husi fatin sira ne’ebé risku no hakonu espasu públiku ne’ebé komunidade sira okupa durante ne’e.
“Ita-bo’ot sira mós hatene situasaun iha Baucau, katak Prezidente Autoridade Munisípiu Baucau mai informa iha Konsellu Ministru iha prezensa mós Komandu PNTL ho F-FDTL, tanba problema ne’ebé mosu iha Baucau ne’e iha jogada no manipulasaun husi kotuk karik, tanba ema ne’e ema Queliqai ida ne’ebé haree hanesan halimar tanba mosu mós pistola, rama ambon, katana, no mós buat sira seluk, tanba ne’e mak horsehik iha Konsellu Ministru deside tiha ona no husu ba komandu rua atu halo investigasaun sériu hodi bele hatene loloos tanbasá mak buat ne’e akontese iha Baucau. Tanba buat ne’e depois akontese fulan ida buat ne’e la’o di’ak mas derrepenti mosu joven husi Queliqai, Laga no fatin seluk mak mosu fali iha Baukau,” Primeiru-Ministru Kay Rala Xanana Gusmão haktuir ba jornalista sira iha Palásiu Prezidensiá Díli, Kinta (16/01/2025).
Advertisement
Atu husu de’it ba populasaun tomak dehan problema ida ne’e ema barak dehan direitu maibé iha estadu direitu demokrátiku iha mós devér, tanba temi de’it direitu keta haluha mós devér ba estadu, ba nasaun no ba komunidade, ne’eduni hotu-hotu kontribui ba malu hodi hadia nasaun ida ne’e.
Tanba ne’e husu kompriensaun de’it husi komunidade tomak, iha Dili mós hakilar mas bainhira ha’u ba to’o iha ne’eba husu komunidade sira dehan sira mós komprende tanba ida ne’e ba estadu, maibé se iha transporte sira fila agora no ida ne’e realiza duni.
Problema ne’e dala ruma ita mak halo bo’ot no ko’alia hela de’it mas iha realidade populasaun sira rasik mós komprende sira nia direitu no devér atu kontribui.
“Ne’eduni atu dezenvolve ita rai presiza buat barak liu-liu juventude, ita hatene servisu sei laiha, falta empregu ida ne’e mak governu ne’ebé ha’u lori buka mandatu ida ne’e kria kondisaun atu hamosu empregu ba joven sira.” Tenik nia.
Primeiru-Ministru mos deklara sei halo Avaliasaun ba progressu servisu iha liña ministeriál sira depende ba prestasaun ne’ebé iha.
Advertisement
Ezemplu Iha futeból tebe uitoan de’it simu kartaun kinur, no tebe maka’as ema sente moras simu kartaun mean ne’ebé ita labele temi buat jerál tebes ida.
“Ha’u tenke haree atu kurije buat ida ne’e hodi haree falta ne’ebé iha atu kurije nune’e bele iha desizaun, atu fó kartaun kinur ka mean ne’ebé ita labele husu em jeral katak buat rua ne’e fó dala ida.” Xanana Gusmão hakotu.