Atividade ne’ebé komunidade Xinés iha Timor-Leste selebraTinan Foun Imlek 2025 mak hanesan lori lori balon imlek ba Xina Maromak hato’o sira-nia respeitu as liu tuir Xinés sira-nia tradisaun no kontinua ho halo orasaun.
Embaixada Xina iha Timor-Leste hato’o sira-nia kumprimentu no solidariedade tanba ne’e loron tomak ida ohin balon Imlek hanesan fiar ida katak tinan foun imlek 2025 ba buka maluk sira iha sira- nia odamatan hodi lori sorte ba fó sira.
Iha tinan ida ne’e, tuir tradisaun Xinés sira-nia katak tinan foun imlek 2025 ne’e ho símbolu Shio Samea.
Advertisement
Shio iha signifikadu sorte nian ne’ebé relasiona ho ema ida nia destinu no moris. Iha Tinan Samea, sinál zodíaku lubuk ida maka prevee atu iha sorte di’ak, hahú hosi asuntu finanseiru, karreira, to’o romanse.
Shio Samea mós hatudu símbolu matenek, nakonu ho mistériu, ema fokus atu haree sira-nia sorte ba tinan ida ne’e katak samea lori nia sorte ba sira, maibé iha ema ida tuituir hela sira iha sira nia moris ho hanoin atu estraga. Mézmu nune’e. Kathleen Gonçalves fó sasin katak, sira la hakfodak no mós la iha preokupasaun tanba ne’e sinál ida atu evita.
“Shio Samea, tinan di’ak ida ba hotu-hotu felizmente di’ak,” emprezária Timoroan, Kathleen Gonçalves haktuir.
Esperansa ba oin alende difisil mas hakat hosi dezafiu lubuk ida tanba ne’e antes atu tama ba loron Natal 2024 no tinan foun 2025, komunidade Xinés ne’ebé hela iha Timor-Leste hala’o solidariedade hanesan hahán, masin-midar, kafé, bebida no seluk tan ba família 320 iha Dili laran no mós iha munisípiu balu.
Vise Primeiru-Ministru, Ministru Koordenadór Asuntu Sosiál no Ministru Dezenvolvimentu Rurál no Abitasaun Komunitáriu, Mariano Assanami Sabino ne’ebé partisipa iha selebrasaun Tinan Foun Imlek 2025. Foto/Elio dos Santos da Costa
Tuir dadus ne’ebé iha katak komunidade Xinés iha Timor-Leste liu ona 12,000. Ho nune’e, Governu liuhosi prezensa Vise Primeiru-Ministru, Ministru Koordenadór Asuntu Sosiál no Ministru Dezenvolvimentu Rurál no Abitasaun Komunitáriu, Mariano Assanami Sabino ne’ebé partisipa iha selebrasaun Tinan Foun Imlek 2025 ne’e kongratula no hato’o festa kmanek ba komunidade Xinés – Timorense no mós komunidade Xinés ne’ebe investe ka fila-liman iha Timor-Leste.
“Dala ida tana kongratula ba Xinés – Timorense, ita hotu reza ba Timor nia prósperu katak Timor-Leste forma hosi étniku oioin ne’ebé sai Timor nia na’in ka orijen tanba ne’e mak iha tempu difisil no iha tempu luta, komunidade Xinés mós barak sai vítima iha 1975 no mós Xinés lubuk ida ba iha ai-laran apoiu Forsa Armanda FALINTIL no to’o ukun aan, komunidade Xinés sira konitnua apoiu dezenvolvimentu Timor nian liuhosi sira-nia área investimentu ida-idak,” Vise Primeiru-Ministru, Mariano Assanami Sabino hateten.
Advertisement
Nu’udar Ministru koordenadór asuntu sosiál ne’ebé tau-matan liu ba fiar oioin ne’ebe mak eziste iha Timor-Leste aproveita oportunidade tempu ida ne’e kongratula no fó boas festa tinan foun ba komunidade Xinés sira hotu iha Timor-Leste no mós Xinés sira iha sira-nia nasaun orijen no iha mundu rai-klaran.
Mariano Assanami hatutan loron 29 Janeiru ne’e loron ida espesiál tebesKkonsellu Ministru deside feriadu ka toleránsia du pontu loron tomak hodi fó respeitu no onra ba tinan foun imlek 2025.
Oróskopu Shio Same (1965, 1977, 1989, 2001, 2013)
Grupu ne’ebé hatudu atrasaun Barongsai Samea Naga iha selebrasaun Tinan Foun Imlek 2025. Foto/Elio dos Santos da Costa
Sita hosi sítiu Tinan Foun Imlek ka tinan foun Xinés nian fó sai katak ema sira ho Shio Samea sei hetan oportunidade foun sira iha serbisu iha 2025. Ema sira ho Shio Samea prevee atu haree kreximentu iha sira nia karreira no rekompensa finanseira sira ba sira nia serbisu maka’as.
Tinan ida-ne’e ho Shio Samea mós favoravel ba lukru finanseiru ne’ebé estavel, maibé jestaun ne’ebé kuidadu sei sai esensiál atu evita kualkér kontratempu ka surpreza sira.
Iha termu romanse, zodíaku Samea sei rona notísia di’ak, hanesan kazamentu ka hahú família foun. Bá sira ne’ebé maka sei mesak, ita-boot bele aproveita oportunidade atu hasoru ema foun sira no harii relasaun sira ne’ebé maka dura.