Justisa & Krime

JSMP Husu Ministériu Públiku Investiga Kle’an Fujitivu Kalumban Mali

Published

on

Hatutan.com, (24 Juñu 2025), Díli—Programa Monitorizasaun Sistema Justisa (JSMP-sigla ingles), husu bá Ministériu Públika halo investigasaun kle’an   Kalumban Mali nu’udár fujitivu  hosi  Prokuradoria Timor Osidentál  (NTT, sigla Indonézia) ne’ebé hala’i hosi I justisa Indonézia  nian mai subar  iha Timor-Leste. 

Lee Mós: Fundasaun Mahein Husu Parte Kompetente Sira Klarifika Bá Públiku Kona-bá Fujitivu Kalumban Mali

Durante haksumik iha Timor-Leste, deskonfia fujiitvu Kalumban Mali falsifika dokumentu hodi hetan nasionalidade Timorense ho naran Leonardo Benigno Tilman iha tinan 2023.

Advertisement

Jornalista Hatutan.com, Marcelino Tomae halo entrevista ho Peskizadór legál JSMP Lúis Oliveira Sampaio.

Peskizadór legál JSMP Lúis Oliveira Sampaio  hateten, sei ema ruma hosi  estranjeiru   tama  mai  iha Timor-Leste nia halo krime,  falsifika  identidade atu bele  asesu  hanesan sidadaun Timor-oan, maka  Ministériu públiku bele utiliza  kódigu penál Timor-Leste atu investiga.

“Ema sira ne’e, agora ita la hatene tanba saída maka to’o ikus fujitivu ne’e  bele hetan sidadaun Timor,  Ministériu Públiku no ita boot jornalista  sira tenke buka hatene. Mídia Hatutan.com ne’e ha’u hatene momoos katak  sempre halo investigativu, ita    buka tuir took hosi inísiu ne’e sé maka ajuda nia,  ema ne’ebé ajuda  fujitivu ne’e,  hodi  hasoru sé no autoridade sira ne’ebé  maka emite hodi fó sertidaun Timor nian,  ida-ne’e presiza investigasaun,”  Koordenadór  legál JSMP,  Lúis Oliveira Sampaio   hateten bá  Hatuutan.com iha nia knaar fatin, Colmera,  Díli, Tersa (24/06/2025).

Antigu Adjuntu Komisáriu Komisaun Anti-Korrupsaun ne’e hateten Ministériu Públiku   hanesan na’in bá asaun  penál  nia kna’ar maka halo investigasaun  no buka informasaun sira  ka delega bá Polísia Sientífika Investigasaun Kriminál (PCIC, sigla portugés)  atu bele elabora di’ak liután  estratéjia sira hodi bele hetan  indísiu sira ka dadus ne’ebé  involve iha kazu ne’e, inklui oinsá maka  fujitivu Kalumban Mali ne’e  bele asesu  bá  sertidaun Timor nian, kartaun eleitorál no kartaun relevante sira  hanesan Bulletin Identidade.

“Bá Ministru Justisa, ha’u la hatene nia ligasaun bá kazu ne’e oinsá. Iha kazu ruma  ne’ebé  iha nivél polítika  Ministru Justisa  bele hato’o nia paresér  no pozisaun  bá kazu ne’ebé  ita deskonfia falsifika dokumentu no  iha ligasaun  bá ema sira ne’ebé servisu iha Diresaun Jerál Rejistu Notariadu, no mós diresaun sira ne’ebé emite kartaun eleitorál, emite  kartaun kona-bá  bulletin identidade no pasaporte, ida-ne’e maka presiza atuasaun prosesuál,”  nia hateten.

Ema ne’ebé halai hosi justisa hosi nia nasaun orijen mai subar iha Timor-Leste, tuir peskizadór  legál  JSMP ne’e katak, la’ós kestaun lei,  maibé tamba ukun na’in sira aplika sistema ne’e laho vigór.

“Ida ne’e la’ós kestaun lei, maibé implementasaun ne’e maka  la ho vigór, katak bainhira ukun na’in sira sobu sistema, ukun na’in sira toman uza sistema ne’e  bá benefisia  interese sira nian,  bainhira sira nia interese iha laran  laiha buat ruma, maibé sei la iha interese  prejudikadu  ka interese ne’e  la akomoda nesesidade sira nian,  entaun sira buka dalan atu sobu sistema ne’e,” Luís Sampaio afirma.

Advertisement

Nia haktuir tan,  ema sira ne’ebé servisu iha liña kondenasaun ho ema sira ne’ebé atu tama mai, ema  sira ne’e la ta’uk  ho sistema iha Timor nian,  tanba  ema ne’e  bele sai hanesan instrumentu ne’ebé bele aplika bainhira   sira halo krime.

Nia fundamenta tan, ema estranjeiru sira haree sistema  iha Timor ne’e baibain hela, nune’e ema bele inventa no manipula, entaun  ema seluk tama mai Timor-Leste aproveita esplora frajilidade sistema Timor, ikus mai ema haree katak sistema Timor ne’e fraku ho konkluzaun katak lei ne’e maka di’ak.

Informasaun ne’ebé Hatutan.com rekolla husi fontes oioin, inklui família balu besik Kalumban MaIi hateten, fujitivu Kalumban Mali nia orijen Lamaknen, Postu Administrativu Atambua, Provínsia Kupang, Timor Osidentál ka NTT (Nusa Tengara Timur).

Fó hanoin fila fali katak Kalumban Mali,  hetan sentensa husi Painél Juis Tribunál Krime Korrupsaun ka  Pengadilan Tindak Pidana Korupsi (Tipikor) Kupang  tinan-15 prizaun efetivu iha tinan 2016. Maibé, proses julgamentu bá kazu ne’e ho karater  in-absénsia ho ajenda akuzasaun final,  Kalumban Mali halai lakon to’o ohin loron.

Kalumban Mali, sai hanesan fujitivu ka DPO (Daftar Pencarian Orang) Prokuradoria NTT ho Prokuradoria Jerál Repúblika Indonézia nian dezde kedas tinan 2026.

Advertisement

Kalumban Mali, envolve kazu fornesimentu adubu ka pupuk ho kuantidade tonelada  575 ho valor orsamentu millaun Rp976. Kalumban Mali nu’udár Diretór CV Eka Cipta Persada ne’ebé hetan detensaun dezde loron 28 fulan-Fevereiru 2014. Molok ne’e, iha Jullu 2013, Kalumban Mali sai hanesan kandidatu membru lejislativu husi  Partidu Amat Nasonal (PAN) bá DPRD-NTT.    

Jornalista: Marcelino Tomae

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

Trending

Exit mobile version