Peskizadór legál JSMP Lúis Oliveira Sampaio hateten, sei ema ruma hosi estranjeiru tama mai iha Timor-Leste nia halo krime, falsifika identidade atu bele asesu hanesan sidadaun Timor-oan, maka Ministériu públiku bele utiliza kódigu penál Timor-Leste atu investiga.
“Ema sira ne’e, agora ita la hatene tanba saída maka to’o ikus fujitivu ne’e bele hetan sidadaun Timor, Ministériu Públiku no ita boot jornalista sira tenke buka hatene. Mídia Hatutan.com ne’e ha’u hatene momoos katak sempre halo investigativu, ita buka tuir took hosi inísiu ne’e sé maka ajuda nia, ema ne’ebé ajuda fujitivu ne’e, hodi hasoru sé no autoridade sira ne’ebé maka emite hodi fó sertidaun Timor nian, ida-ne’e presiza investigasaun,” Koordenadór legál JSMP, Lúis Oliveira Sampaio hateten bá Hatuutan.com iha nia knaar fatin, Colmera, Díli, Tersa (24/06/2025).
Antigu Adjuntu Komisáriu Komisaun Anti-Korrupsaun ne’e hateten Ministériu Públiku hanesan na’in bá asaun penál nia kna’ar maka halo investigasaun no buka informasaun sira ka delega bá Polísia Sientífika Investigasaun Kriminál (PCIC, sigla portugés) atu bele elabora di’ak liután estratéjia sira hodi bele hetan indísiu sira ka dadus ne’ebé involve iha kazu ne’e, inklui oinsá maka fujitivu Kalumban Mali ne’e bele asesu bá sertidaun Timor nian, kartaun eleitorál no kartaun relevante sira hanesan Bulletin Identidade.
“Bá Ministru Justisa, ha’u la hatene nia ligasaun bá kazu ne’e oinsá. Iha kazu ruma ne’ebé iha nivél polítika Ministru Justisa bele hato’o nia paresér no pozisaun bá kazu ne’ebé ita deskonfia falsifika dokumentu no iha ligasaun bá ema sira ne’ebé servisu iha Diresaun Jerál Rejistu Notariadu, no mós diresaun sira ne’ebé emite kartaun eleitorál, emite kartaun kona-bá bulletin identidade no pasaporte, ida-ne’e maka presiza atuasaun prosesuál,” nia hateten.
“Ida ne’e la’ós kestaun lei, maibé implementasaun ne’e maka la ho vigór, katak bainhira ukun na’in sira sobu sistema, ukun na’in sira toman uza sistema ne’e bá benefisia interese sira nian, bainhira sira nia interese iha laran laiha buat ruma, maibé sei la iha interese prejudikadu ka interese ne’e la akomoda nesesidade sira nian, entaun sira buka dalan atu sobu sistema ne’e,” Luís Sampaio afirma.
Advertisement
Nia haktuir tan, ema sira ne’ebé servisu iha liña kondenasaun ho ema sira ne’ebé atu tama mai, ema sira ne’e la ta’uk ho sistema iha Timor nian, tanba ema ne’e bele sai hanesan instrumentu ne’ebé bele aplika bainhira sira halo krime.
Nia fundamenta tan, ema estranjeiru sira haree sistema iha Timor ne’e baibain hela, nune’e ema bele inventa no manipula, entaun ema seluk tama mai Timor-Leste aproveita esplora frajilidade sistema Timor, ikus mai ema haree katak sistema Timor ne’e fraku ho konkluzaun katak lei ne’e maka di’ak.
Informasaun ne’ebé Hatutan.com rekolla husi fontes oioin, inklui família balu besik Kalumban MaIi hateten, fujitivu Kalumban Mali nia orijen Lamaknen, Postu Administrativu Atambua, Provínsia Kupang, Timor Osidentál ka NTT (Nusa Tengara Timur).
Fó hanoin fila fali katak Kalumban Mali, hetan sentensa husi Painél Juis Tribunál Krime Korrupsaun ka Pengadilan Tindak Pidana Korupsi (Tipikor) Kupang tinan-15 prizaun efetivu iha tinan 2016. Maibé, proses julgamentu bá kazu ne’e ho karater in-absénsia ho ajenda akuzasaun final, Kalumban Mali halai lakon to’o ohin loron.
Kalumban Mali, sai hanesan fujitivu ka DPO (Daftar Pencarian Orang) Prokuradoria NTT ho Prokuradoria Jerál Repúblika Indonézia nian dezde kedas tinan 2026.
Advertisement
Kalumban Mali, envolve kazu fornesimentu adubu ka pupuk ho kuantidade tonelada 575 ho valor orsamentu millaun Rp976. Kalumban Mali nu’udár Diretór CV Eka Cipta Persada ne’ebé hetan detensaun dezde loron 28 fulan-Fevereiru 2014. Molok ne’e, iha Jullu 2013, Kalumban Mali sai hanesan kandidatu membru lejislativu husi Partidu Amat Nasonal (PAN) bá DPRD-NTT.