Membru PN husi Bankada FRETILIN David Dias Ximenes “Mandati” hateten iha área sira ne’ebé risku virus raiva ka rabies hanesan iha munisipiu sira fronteira terrestre ho Indonézia, mak la halo karantina ka kesi sira-nia asu hodi husik la’o livre iha espasu públiku ne’e konsidera na’in laiha.
“Sé husik la’o tuun la’o sa’e, Governu iha razaun tomak para depois halo atuasaun ruma, kuandu nia la’o tuun la’o sa’e iha estrada la’ós iha uma signifika asu ne’e na’in laiha, depois animal asu ne’e maka sai hun bá raiva, tenke iha duni solusaun bá ida-ne’e,” Deputadu David Mandati hateten bá jornalista sira iha PN, Tersa (19/08/2025)
Advertisement
Membru Bankada FRETILIN ne’e hateten, ema balu maka sai ona vítima bá moras raiva, entaun saida maka Governu halo tenke halo nune’e, kuandu lakohi kumpre kualkér orden, kualkér norma, sempre iha protesaun kurativa katak lei ne’e iha karakter obriga, kuandu lakohi halo tuir tenke obriga, ne’e maka desizaun Governu agora hala’o hela.
“Kuandu sala ita kritika, kuandu la sala ita mós tenke brani dehan sira nian mós loos. Ha’u apoiu, asu ida la’o tuun la’o sa’e de’it nia na’in sira lakohi kesi metin, laiha dalan seluk,” Deputadu Mandati hateten.
Nia hatutan loos katak públiku sira kestiona dehan asaun ekipa konjunta oho asu ne’e hamosu violénsia kruél bá animal. Mais agora asu ne’e iha na’in ka lae, kondena asu mais asu tata ema mate ne’e iha violénsia ruma ka lae.
Antes ne’e iha Plenária Parlamentu Nasionál liuhosi Prezidente Komisaun F ne’ebé trata asuntu Saúde, Igualdade no Seguransa Sosiál Deputada Maria Gorumali Bareto husu Governu atu hasai desizaun rigorozu hodi oho tiha animál asu sira ne’ebé la’o livre hela iha estrada ninin ka espasu públiku.
Vise-Ministru Asuntu Parlamentár Adérito Hugo da Costa hateten Ministériu Saúde preparadu ho sira nian ekipa vijilánsia ne’ebé prepara antes tiha ona, tama ona iha efetividade kontrolu animal sira iha sidade Díli.
Advertisement
Nune’e husu ona populasaun sira ne’ebé maka ho animal asu atu bá halo vasina no tau prioridade bá Munisipiu sira ne’ebé maka besik fronteira sira, agora Ministériu Saúde iha hela faze halo intervensaun iha terrenu bá kazu sira ne’ebé maka akontese ona.