Hatutan.com, (18 Agostu 2025), Díli-Maneira ka aktu violénsia no kruél hosi ekipa konjunta Ministériu Saúde (MS) ho Ministériu Agrikultura, Pekuária, Peska no Floresta (MAPPF) no autoridade Munisípiu Covalima hodi oho asu sira komunidade sira nian iha Zumalai la’ós maneira di’ak atu halo prevensaun no kombate virus raiva ka rabies.
Lee Mós: MS Identifika Asu Sira iha Munisípiu Sira Liña Fronteira Terrestre Risku Boot Infetadu Virus Raiva

Foto/Ilustrasaun asu ho virus raiva ka rabies
Espesialista Jurídika Centro Nasional Chega (CNC) nu’udár mós intelektuál joven Timor-oan, Amandio dos Santos, fó hanoin katak atu halo prevensaun ba virus raiva ka rabies mak sosializasaun, sensibilizasaun, vasina no halo kuarentena ba asu, busa no lekirauk ne’ebé iha sintoma virus raiva ka rabies.
“Ita haree referénsia no mata-dalan oinsá halo prevensaun no kombate virus raiva ka rabies ne’e barak loos, entaun maneira atu prevene ne’e haree governu halo tiha ona vasina masal, foin daudauk ha’u nia asu rasik mós ekipa sira ba vasina iha ita-nia uma, maneira ida ne’e ajuda liu prevensaun virus rabies la’ó ba hamosu fali violénsia iha komunidade nia leet hodi oho asu sira iha labarik sira-nia oin ne’ebé bele hamosu trauma,”Amandio dos ba Hatutan.com iha CNC Balide, Segunda (18/08/2025).
“Iha postu Zumalai ne’e ha’u triste loos ho sira nia maneira atuasaun la ajuda komunidade sira para oinsá atu hakiak animal ne’e. Tanba animal doméstika hanesan asu ne’e parte husi ita ema nia vida, entaun maneira tratamentu ne’e tenke ida di’ak ne’e tanba sira oho masal ne’e la ajuda prevensaun, vasina ne’e mak mais efetivu liu” Amandio afirma.
Nia konkorda katak virus rabies ne’e la di’ak, entaun ema sira ne’ebé hakiak asu, busa, no lekirauk ne’e tenke halo karantina hotu to’o tempu ida agora rabies lao ne’e liu tiha lai, tanba virus ne’e nia tempu tenke hotu kuandu la hada’et sei lakon.
Amandio observa kona-ba komunidade sira koopera ho ekipa vasina tama sai uma, maibé iha Zumalai ne’e ekipa la halo sosializasaun uluk ba komunidade sira. Tanba de’it asu ida tata na’in rasik, labarik ida ne’e mak sira foti kauza kedas foti asaun ida oho asu masal mas sira la haree ba kazu hotu-hotu, inklui la iha atendimentu efetivu liu oinsa salva ema nia vida.
“Ha’u nia hanoin tenke halo maneira ida di’ak labele to’o ida fatal demais ne’e tanba oho asu foin daudauk ne’e masakre ba asu, ha’u pesoál mós hakiak asu iha uma, dalaruma ema tuda mós ha’u hirus malu ho ema, tanba asu ne’e matenek labele provoka asu kuandu ita hanorin di’ak nia matenek inklui hanesan seguransa ba ita,” nia hateten.
Iha sorin seluk Akademista, António Soares Martins hanesan Dekanu Fakuldade Ekonomia Institute Of Business (IOB) hateten virus rabies ne’e agora daudaun la’o nune’e autoridade Munisipiu Covalima Postu-Administrativu Zumalai ho ekipa taskforce halo prevensaun nune’e moras labele da’et ba ema seluk.
“Klaru katak autoridade nia servisu atu prevene moras ne’e labele hada’et ba ema seluk, maibé mekanizmu ka meius ne’ebé ita nia autoridade sira halo ne’e mak seidauk loos. Ita haree katak iha Covalima asu ne’e sira ba baku ka sona mate hotu mais pergunta mak ne’e asu sira oho ne’e lori ba ne’ebé? Atu han ka ba hakoi ita lahatene intensaun kona ba parte ekipa ne’e halo oinsá,” António Soares Martins hateten.
Mekanizmu oho komunidade nia asu ne’e la’ós maneira ida hamenus moras ida raiva ne’e da’et, maibé sosializasaun no vasina asu sira ne’e mak importante.
Dekanu Fakuldade Ekonomia IOB ne’e subliña ekipa sira ne’ebé oho komunidade sira nia asu no hadau maluk sira ne’ebé fa’an ne’e hamate sira nia ekonomia uma laran, balun moris ho hakiak animal hodi sustenta sira nia oan nia eskola no ba nesesidade uma laran.
“Ha’u hanoin katak ita labele estraga de’it, se ema ne’e sosa asu mai atu fa’an para sustenta nia família ne’e hanesan negósiu ida mais autoridade uza ida ne’e hadau para hodi halo mate hotu ne’e implika ba rendimentu, komunidade sira lori saida mak hodi sustenta nia ekonomia família, lori saida mak sustenta kuandu nia oan sira eskola hotu no nia garantia ba ida ne’e,” nia tenik.
Ministra Saúde, Élia de Jesus Amarál ne’ebé jornalista sira konfirma, Domingu (17/08/2025), hateten atuasaun sira oho asu iha Zumalai ne’e presiza konfirma direta ho ekipa konjunta ka ekipa taskforce ne’ebé atua hela iha terrenu.
“Asaun ida ne’e, ha’u hanoin ita boot sira hatene se mak halo, husu ba ekipa ne’e,” Ministra Élia Amaral hateten hafoin akompaña Primeiru-Ministru Kay Rala Xanana Gusmão hatuur fatuk-inan ba konstrusaun edifísiu maternidade andár haat iha Ospitál Nasionál Guido Valadares (HNGV).
Ministra Saúde Élia Amarál esplika moras raiva iha risku no parte relevante define tiha ona katak ekipa taskforce iha nia rekizitu rasik hateten katak presiza tau atensaun ba iha moras raiva ne’e rasik.
“Ita hatene katak animal hanesan asu, busa ho lekirauk ne’e husu ba na’in sira katak, asegura ka kesi iha uma, labele husik livre, tanba fó ameasa ba povu,” Élia Amarál hateten.
MS husu atu tau atensaun nafatin ba moras raiva ne’e, liu-liu iha munisípiu sira ne’ebé risku primeiru ba liña mean, presiza duro uitoan atu nune’e asegura ba povu nia kestaun saúde.
Dadus ne’ebé iha hatudu katak ema mate tanba raiva hamutuk na’in-12, ho nune’e Governu husu nafatin komunidade sira atu koopera ho Ministériu Saúde (MS) no Ministériu Agrikultura, Pekuária, Peska no Floresta (MAPPF).
“Haree didi’ak ita boot sira nia asu husik hela lao livre atu kesi asu, busa, lekirauk husik hakmatek iha fatin, atu nune’e, labele fó ameasa ba fali komunidade sira,” Ministra Saúde Élia Amarál hateten.
Jornalista: Juvinal Cabral dos Santos