Provedoria Direitus Humanus no Justisa (PDHJ), Virgílio da Silva Guterres “Lamukan” . Foto/Juvinal Cabral dos Santos
“Provedor haree husi aspetu boa-governasaun, iha pontu de vista boa governasaun ida ne’e mak ema dehan abuzu de poder. Abuzu de poder ne’e tanba ita uza sala ita-nia funsaun no utiliza sala fasilidade públiku Estadu nian la’ós ba interese Estadu nian, maibé ba interese pesoal,” Virgílio da Silva Guterres “Lamukan”, ba jornalista sira bainhira partisipa iha Komemorasaun tinan-50 Proklamasaun Independénsia iha Palásiu Govenru, 28 Novembru 2025.
PDHJ esplika, aspeitu boa governasaun nian haree katak aparelu Estadu nian ida mak fó kilat ba sidadaun estranjeiru ne’e la’ós fó sasan, maibé fó kilat no pistola ba ema seluk ne’e fó destinu Estadu.
Advertisement
“Ita fó kilat no pistola ba ema seluk, inklui fó bai ta-nia oan, id- ne’e ita fó destinu Estadu nian ba ema seluk, ba ema estranjeiru. Entaun, ida ne’e loloos ita labele tolera ne’e husi aspeitu boa governasaun nian,” Virgílio Lamukan kondena.
Nia argumenta, asuntu sira ne’e ba provedor haree seriu, ba entidade kompetente sira loloos hola medida tiha ona, medida saida mak hola tenke aprezenta ba públiku bele hatene.
“Asuntu seriu sira hanesan ne’e loloos medidas saida mak hola ona tenke aprezenta ba publiku, ita labele taka de’it. Kuandu ita taka de’it ne’e insedente la di’ak,” nia hateten.
“Tanba ita atribui sala ita fó rekursu ka estadu ninian ba ema seluk, ida ba oan, ida ba ema estranjeiru, rua ne’e violasaun hotu ne’ebé ideal ne’e loloos prosesu ne’e la’o kleur tiha ona, ida uluk ne’e la’o ona ida tuir ne’e mos la’o,” Virgílio Guterres hateten tan.
Iha fatin hanesan, Prokuradór Gerál Repúblika (PGR) Nelson de Carvalho haktuir, Korpu Seguransa Pesoal (CSP-sigla portuges) inisial MTJDR fasilita pistola no kilat ba Xinés treinu tiru iha Kaitehu, Munisipiu Liquiça ne’e, nia asesu liuhusi média sosial.
Prokuradór Gerál Repúblika (PGR) Nelson de Carvalho. Foto/Juvinal Cabral dos Santos
“Ha’u mós haree fali iha Facebook, hanesan Prokuradór Gerál Repúblika (PGR) hakfodak aktu ida ne’ebé tuir loloos labele akontese buat ida-ne’e. Mais prontu ha’u haree deklarasaun husi Komadante Jeral PNTL nian mós katak iha ona prosesu disiplinar halo hasoru membru refere, se iha indisiu ba krimi klaru Ministériu Públiku (MP) tenke atua, la bele halai ses husi ida ne’e autór refere tenke ba perante iha justisa,” PGR Nelson de Carvalho, ba jornalista sira iha Palásiu Governu.
PGR Nelson de Carvalho hateten, prosesu ba kazu ne’e tempu, sei halo investigasaun buat ida ai-sasik fila liman sai kedas ne’e lae.
“Ita boot sira imajina iha momentu ne’e se mak halo keixa nia, maibé depois virál loos ka lae? Ne’e mak ha’u dehan ita-boot sira hein haree prosesu ne’e la’o ita hotu haree ba,” nia hateten.
Iha entevista ida ho jornalista sira iha loron 14 fulan-Maiu 2024, Diretór Nacional bá Policia Científica e de Investigação Criminal (PCIC), Vicente Fernandes e Brito, ‘rekoñese’ fó pistóla bá oan-mane hodi treinu tiru hamutuk ho membru PCIC sira iha área Kaitehu, Suku Tibar, Postu Administrativu Bazartete, Munisípiu Liquiça.
Advertisement
Diretór Nasionál PCIC, Vicente Fernandes dehan, treinamentu ida ne’e, sira realiza kada tinan, hala’o dala-rua. Iha tempu ne’ebá, sira konvida mós parte hosi Servisu Nasioná Intelijénsia (SNI) nian bá hotu.
Diretór Nasionál PCIC, Vicente Fernandes e Brito. Foto/Dok
“Ha’u nia oan mós iha ne’ebá hotu, ha’u nia oan dehan, Apa, ha’u hakarak bá rona kilat tarutu, tanba ha’u nunka rona. Entaun, nia bá, buat ne’e tarutu. Depois sira dada tiha nia bá iha ne’ebá, tiru tiha, tres metrus, mais, ho bala treinu,” Diretór Nacional PCIC, Vicente Fernandes e Brito, hateten bá jornalista sira hafoin seremónia aniversáriu estabelesimentu PCIC bá dala-10 ho tema “os ganhos e desafios” iha Salaun Multiusos, Bebora-Díli, Tersa (14/05/2024).
Vicente Fernandes e Brito dehan, partisipante iha treinamentu tiru anuál ne’e, la’os PCIC mesak, maibé, partisipa mós hosi eis vise-Ministru Justisa, José Edmundo Caetano, iha mandu VIII Governu Konstitusionál, juiz sira, prokuradór sira, atuál Ministru Justisa, Sergio Hornai, ne’ebé uluk sei hanesan Komisáriu iha Comissão Anti Corrupção (CAC).
“Mas, ami bolu bainaka. Ha’u nian, ha’u figura públika, diretór nasionál PCIC, ha’u nia oan. Sé momentu la tama reforma, ha’u nia oan, buat ne’e aman hela. Ha’u hatene sá, ha’u prokuradór ha’u nia feeling. Ita-boot (jornalista) sira ne’e, ha’u haree ida-idak ne’e ha’u hatene hotu kedas. Ha’u hatene, hosi ne’ebá ha’u hatene hotu. Tanba ha’u informasaun ne’e kompletu iha ha’u nia liman,” Diretór Nasionál Vicente e Brito hateten.
Diretór Nasionál PCIC ne’e mós hatene, tanba kazu ne’e divulga dala-barak iha públiku, kona-bá nia oan-mane mós envolve tiru iha atividade treinamentu ne’ebé PCIC rasik mak oraganiza. Tuir nia, dala-ruma mós tanba públiku hanoin katak durante ne’e nia servisu iha PCIC ne’e mak nia oan tiru de’it. Laiha tán buat seluk. Maibé, diretór PCIC konsidera buat hirak ne’e hanesan pensamentu ida ne’ebé mak subjetiva. Biar nune’e, nia prontu iha kualker oras, atu ema lori nia bá Ministériu Públiku hodi presta nia deklarasaun hanesan arguidu.
“Ha’u naran de’it. Mais, importante, ha’u laiha intensaun. Sira bolu bá iha ne’ebá, bá para hanesan, ha’u haree, hakfodak, labarik iha ne’ebá tiha ona. Sé mak iha ne’ebá, ministru ita nian, ministru ida agora mós iha ne’ebá hotu, hothotu iha ne’ebá,” Vicente Brito. informa
Advertisement
Nia hatutan, uluk kedas mós hanesan, bainhira deputadu sira hosi Komisaun B husu tuir informasaun hirak ne’e, nia hatete bá sira katak, nia iha buat ida prinsipiu legalidade nian. Laiha fali previléjiu bá iha imputasaun sira ne’e.
“Ne’e labele. Sé ha’u prokuradór ida, uluk kastigu ema ida komarka, mais, ha’u labele halo buat ida. Sá tán mak ha’u haruka ha’u nia oan tiru, lori arma tiru oho ema nia karau, oho buat ruma, ha’u, pore-zemplu, sé ha’u halo korrupsaun, problema ne’e mak ida ne’ebé,” Vicente Brito hateten.