PM Kay Rala Xanana Gusmão. Foto/Juvinal Cabral dos Santos
Maske nune’e, Xanana fó hanoin nafatina ba abitante sira iha Dìli laran atu hamoos uma-ninin, liuliu la bele husik foer no bee-nalihun atu sai fatin ba susuk moris barak.
Hafoin enkontru semanál ho Prezidente Repúblika, José Ramos-Horta iha Palásiu Prezidensiál, Kinta (29/01/2026), Xefe Governu Kay Rala Xanana Gusmão, informa Sesta, 30 fulan-Janeiru ne’e, iha reuniaun Konsellu Ministru extra-ordináriu sei halo diskusaun ba kazu dengue ne’e.
Advertisement
PM Xanana hateten, se problema moras dengue ne’e sa’e maka’ás tebe-tebes ne’e nia bele foti desizaun hanesan Primeiru-Ministru.
“Ha’u hatene moras mais ha’u la hatene kura an rasik mós, ha’u dehan ema ida labele sai husi uma. Sei haree, no aban mós ami sei haree, problema sira moras ne’ebé da’et ba malu ne’e,” Xanana hateten.
Kazu moras dengue ne’e mai husi susuk, nune’e Primeiru-Ministru sei orienta Ministériu Saúde hodi hala’o servisu nafatin fumigasaun hodi prevene kazu moras dengue.
Dengue mak moras ida ne’ebé kauza husi virus ida ho naran dengue, virus dengue lori husi (vetor) susuk ho naran Aedes aegypti. Susuk Aedes aegypti moris iha ambiente ho klima tropikal hanesan Timor.
Advertisement
Sita husi pajina Ministériu Saúde kona-ba koñese moras dengue haktuir susuk Aedes aegypti hahú nia sikulu moris nian bainhira susuk inan (femea) hahú tolun no fatin ne’ebé di’ak tebes ba susuk ne’e atu tolun mak iha bee-nalihun sira.
Bainhira susuk Aedes aegypti tata ema (hospede principal), nia hatama mós serotipo (virus dengue) mai ema nia isin liu husi ninia kaben. Virus dengue sei tama no halai tuir sikulasaun ran hafoin virus dengue sei invade ran-mutin, no sei hafahe nia aan hodi halo barak.
Bainhira virus dengue ne’e tama no hafahe aan (replika) halo barak ona iha ema nia laran, maka ema nia isin sei responde ba virus ne’e, ne’ebé sei hamosu sinal sira hanesan isin-manas, ruin no isin moras . Se replikasaun virus dengue nian aumenta , virus refere bele invade órgaun sira hanesan fuan, medula osea (sum-sum tulang).
Se la hapara lalais virus ne’e nia replikasaun, bele rezulta dengue hemaragia (isin manas akompaña ho ran sai husi inus no nehan isin) no se la halo tratamento lalais bele hamate ema.