Justisa & Krime

Estradisaun Fujitvu Kalumban Mali Depende Desizaun PGR

Published

on

Hatutan.com, (13 Fevereiru 2026), Díli– Atu halo estradisaun bá  Kalumban Mali nu’udár fujitvu  husi Prokuradoria Timor Osidentál ka Nusa Tenggara Timur (NTT)-Indonézia, depende bá desizaun bá Prokuradoria Jerál Repúblika (PGR, sigla portugés) ka Ministériu Públiku, tanba  Kulumban Mali alias Leonardo Benigno Tilman, halai husi justisa hodi mai haksumik tinan barak ona  iha Timor-Leste no dezde tinan 2023 hetan ona nasionalidade Timorense. 

Lee Mós: Timor-Leste Sei Halo Negósiasaun ho Indonézia, Molok Halo Estradisaun ba Fujitivu Kalumban Mali

Fujitivu Kalumban Mali ne’ebé uluk sai mós kandidatu husi Partidu Amanat Nasional ba membru Parlamentu Nasionál ka PDRD Provinsia Kupaun-Timor Osidentál. Imajen/Repro.Espesiál

Ministru Justisa, Sérgio da Costa Hornai hateten, ba Hatutan.com iha salaun  Ministériu Justisa, Díli, Sesta (13/02/2026), hateten prosesu kazu fujitvu Kalumban Mali  alias Leonardo Benigno Tilman, autoridade sentrál halo hela servisu no Ministériu Justisa halo nia servisu administrativu  tanba lei kooperasaun internasionál  atribui ba iha Ministériu Justisa atu halo espetativa ida bá admimistrativa.

“Agora kona-bá  atu halo estradisaun ka la estradisaun,  ne’e kabe bá autoridade sentrál  maka Prokuradór Jerál Repúblika, ka Ministériu Públiku maka halo desizaun,”  Ministru Sérgio da Costa Hoernai hateten.

Advertisement

Antigu Komisáriu Komisaun Anti-Korrupsaun ne’e hatutan, Ministriu Públiku ho Polísia Sientífiku Ivestigasaun Kriminál (PCIC-siglaportugés), halo servisu, kuandu iha indisiu ruma prosesa tuir de’it bá lei, la’ós tuir de’it gostu.

Tuir Konstitusaun RDTL hateten  halo estradisaun de’it bainhira  kontraria ho prinsipiu konstitusaun ho lei, labele haruka ka estradisaun ba fujitvu ida bá iha nia país orijen kuandu  sira nia lei ne’e iha pena de morte ho prizaun  pepertua.

“Seluk sei Fujitvu ne’e sujeita kona-bá polítika iha nia rai laran,  entaun ita tenke proteje, tanba ita ratifika ona konvensaun direitu sivíl, polítiku, ekonómiku, kultura  ho seluk tan. Ita hanensan estadu parte, entaun buat sira ne’e hotu ita tenke proteje,” nia hateten.

Fó hanoin fila fali katak Kalumban Mali,  hetan sentensa husi Painél Juis Tribunál Krime Korrupsaun ka  Pengadilan Tindak Pidana Korupsi (Tipikor) Kupang-Indonézia,  deside fo pena  prizaun efetivu  tinan-15 iha tinan 2016. Maibé, prosesu julgamentu bá kazu ne’e ho karater  in-absénsia ho ajenda akuzasaun final,  Kalumban Mali halai lakon to’o ohin loron.

Kalumban Mali, sai hanesan fujitivu ka DPO (Daftar Pencarian Orang) Prokuradoria NTT ho Prokuradoria Jerál Repúblika Indonézia nian dezde kedas tinan 2016.

Advertisement

Kalumban Mali, envolve kazu fornesimentu adubu ka pupuk ho kuantidade tonelada  575 ho valor orsamentu millaun Rp.976. Nia nu’udár Diretór CV Eka Cipta Persada ne’ebé hetan detensaun dezde loron 28 fulan-Fevereiru 2014.  Molok ne’e, iha Jullu 2013, Kalumban Mali sai hanesan kandidatu membru lejislativu husi  Partidu Amat Nasonal (PAN) bá DPRD-NTT.   

Iha Kuarta, 05 fulan-Juñu 2023,  hale’u tuku 16:00 Otl, Polísia Sientífika Investigasaun Kriminál (PCIC, sigla portugés) halo kapturasaun no detensaun ba  Kalumban Mali  iha nia rezidénsia Fomento, Díli.

Autoridade PCIC kaptura no detein fujitivu Kalumban Mali relasiona ho informasaun katak nia kaer ilegalmente dokumentu sidadania Timor nian  hodi troka nia naran  Leonardo Benigno Tilman husi Munisípiu Bobonaro.

Iha detensaun no kapturasaun ne’e, PCIC asegura dokumentu importante sira hosi Kalumban Mali alias Leonardo Benigno Tilman, hanesan sertidaun Nascimento ne’ebé deskonfia atribui  husi indivíduu ida iha Ministériu Justisa Timor-Leste, Bilhete Identidade Timor-Leste no sertidaun kazamentu husi Parókia ida ne’ebé hola parte iha Arkidioseze Metropolitana Díli.

Fujitivu Kalumban Mali nia orijen husi Lamaknen, Postu Administrativu Atambua, Provínsia Kupang, Timor Osidentál ka NTT (Nusa Tengara Timur).

Advertisement

Tuir família balun Kalumban Mali nian ne’ebé Hatutan.com hasoru (tanba kestaun seguransa la bele publika fontes ne’e nia identidade)  iha Díli, Kuarta 26 Juñu 2025, informa katak nia koñese Kalumban Mali tanba sira-na’in rua nia inan bin-alin. Maibé nia lahatene paradeiru fujitivu Kalumban Mali nian iha Timor-Leste.

Família husi Kalumban Mali haktuir iha tinan kotuk (2024), Kalumban Mali sei vizita nia, maibé to’o agora lakon ona kontaktu no nunka vizita nia.

“Uluk mak mai vizita, ikus ne’e laiha kontaktu ona, mai dala hira ne’e hau haluha ona, maibe pernah mai,” fontes ne’e hateten.

“Kalumban Mali ne’e nia iha Indonézia. Ami nia relasaun,  inan bin-alin. Ha’u nia inan mak boot, Avó ketak-ketak tanba nia apa ne’e nia postura atu hanesan  Xinés ne’ebé sira mós iha  família balun iha Timor, liuliu iha Palaka-Bobonaro ho Lolotoe,” fontes ne’e haktuir tan.

Fontes ne’ebé konseidera nia família ho Kalumban Mali ne’e agora hetan ona nasionalidade Timor tanba nia kaben ho Timoroan ida  iha oan-na’in tolu (3); feto rua  no mane ida.

Advertisement

Fontes ne’e iha maun-alin na’in-ualu (8); na’in-rua mate no moris hela na’in-neen (6) agora hala’o vida iha Indonézia.

Jornalista: Marcelino Tomae

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

Trending

Exit mobile version