Hatutan.com, (22 Dezembru 2025), Díli—Estadu Timor-Leste sei halo negosiasaun ho Estadu Indonézia molok halo estradisaun bá fujitivu Kalunban Mali ne’ebé halai husi jusitsa Indonézia mai subar iha Timor-Leste tinan barak to’o hetan nesionalidade Timorense ne’ebé deskonfia ho naran Leonardo Benigno Tilman.
Lee Mós: Ekipa Ministériu Justisa Hahú Haree Materia Penál Internasionál Atu Halo Transferénsia Bá Fujitivu Kalumban Mali

Fujitivu Kalumban Mali ne’ebé uluk sai mós hanesan kandidatu ida ba membru DPRD Provinsia NTT-Indonézia. Foto/Dok.Repro
Ministru Justisa, Sérgio da Costa Hornai, bá Hatutan.com hafoin partisipa iha reuniaun konsellu Superior Defeza no Seguransa iha Palasiu Preziénsial Ai-tarak Lara Díli, Segunda (22/12/2025), hateten kazu fujitívu Kalbumban Mali sei sujeitu bá prosesu judisiáriu tanba prosesu judisiáriu maka tenke hala’o uluk molok halo kualker desizaun seluk.
“Desizaun bá esportasaun bá Fujitivu Kalumban Mali, Governu tenke halo negosiasaun ho Estadu Indonézia molok halo deportasaun ka estradisaun bá ema kondenadu ka arguidu ida. Desizaun ne’ebé hola tenke fó benefísiu bá parte ne’ebé envolve, no labele kontraria ho prinsipiu Estadu direitu Timor-Leste, ne’ebé la rekoñese pena de morte no prizaun perpétua,” Ministru Justisa Sérgio da Costa Hornai hateten.
Sérgio Hornai esplika katak iha kazu ne’e, iha modalidade rua ne’ebé importante liu. Primeiru maka modalidade judisiária, ne’ebé envolve prosesu legal tuir lei atu determina responsabilidade no medida sira ne’ebé tenke hala’o. Daruak maka modalidade administrativu, ne’ebé Governu tenke halo politika públika atu bele fó implementasaun ka ezekusaun bá Lei Kooperasaun Internasionál iha Matéria Penál.
Nia afirma, Konstituisaun Repúblika Timor-Leste determina klaramente katak estradisaun bele akontese de’it kuandu iha ona desizaun defeinitiva husi Tribunál. Tuir nia liafuan, kestaun ne’e sai obrigatóriu no imperativu tuir lei inan.
Nia subliña, ekipa tékniku Ministériu Justisa sei kontínua halo análize dokumentu sira husi kazu fujitivu Kalumban Mali.
Ministru esplika katak prosesu analizé dokumentu fujitivu Kalumban Mali, ne’e hala’o liu-husi servisu intergrádu entre asesoria lejislasaun iha servisu nasionál ho Gabinete Ministru Justisa, no halo koordinasaun ho autoridade sentrál sira, inklui Prokuradór-Jerál Repúblika.
Nia hatutan, koordenasaun ne’e atu garante kontinuidade prosesu fujitivu Kalumban Mali tuir mekanismu legal no prosesu judisiáriu em vigor.
Ministru Sérgio hatete, Estadu Timor-Leste, liu husi Ministériu Justisa, asina ona akordu estradisaun ida ne’ebé regula kooperasaun entre estadu sira kona-ba fujitivu, akordu ne’e bele aplika bá individu sira ne’ebé suspeita halo krime, sira ne’ebé halai hodi evita investigasaun kriminál, no mós bá sira ne’ebé iha ona desizaun tribunál ne’ebé tama ona iha tránzitu julgado.
Nia mós sublinha katak, liu husi akordu ne’e, ema estranjeiru sira bele hetan asesu husi sira-nia país orijen atu simu responsabilidade ka hasoru prosesu judisiáriu iha autoridade relevante sira.
“Entaun ita iha ona akordu asertasaun ida ne’ebé ita halo para bele posibilita ita ninia servisu sira iha iha membru estadu parte bá iha ASEAN para ke atu halo komplentalidade bá ita ninia lei kooperasaun materia penál internasionál ne’ebé Timor-Leste rekoñese nu’udar insntrumentu juridiku, nune’e ita haree bá ita ninia metria kooperasaun internasipnál ne’ebé sai hanesan instrument juridiku iha boas pratikas internasionál sira paiís membru hotu-hotu konverte atu atu bele sai hanesan isntrumentu bazelar ida bá iha estadu sira ne’ebé iha kombiksaun ka iha ninia desizaun proproiu,” nia dehan.
Fó hanoin fali katak, Kalumban Mali, nu’udár fujitivu Prokuradoria Nusa Tengara Timur (NTT) ho Prokuradoria Jerál Repúblika Indonézia nian dézde kedas tinan 2016. Nia orijen husi Lamaknen, Postu Administrativu Atambua, Provínsia Kupang, Indonézia, ne’ebé deskonfia falsifika dokumentu hodi sai sidadaun Timorense ho naran Leonardo Benigno Tilman.
Fujitivu Kalumban Mali, hetan sentensa husi Painél Juis Tribunál Krime Korrupsaun ka Pengadilan Tindak Pidana Korupsi (Tipikor) Kupang tinan-15 prizaun efetivu iha tinan 2016. Maibé, prosesu julgamentu bá kazu ne’e ho karater in-absénsia ho ajenda akuzasaun final, Kalumban Mali halai lakon to’o ohin loron.
Kalumban Mali, envolve kazu fornesimentu adubu ka pupuk ho kuantidade tonelada 575 ho valor orsamentu millaun Rp. 976. Nia nu’udár Diretór CV Eka Cipta Persada ne’ebé hetan detensaun dezde loron 28 fulan-Fevereiru 2014. Molok ne’e, iha Jullu 2013, Kalumban Mali sai hanesan kandidatu membru lejislativu husi Partidu Amat Nasonal (PAN) bá DPRD-NTT.
Jornalista: Marcelino Tomae