Hatutan.com, (22 Abríl 2026), Díli- Ministru Juventude, Desportu, Arte no Kultura (MJDAK), Nelio Isaac Sarmento, hateten prosesu levantamentu no negosiasaun ba rai atu halo konstrusaun Estádiu Futeból indoor ho padraun internasionál seidauk iha konkordansia fixu.
Ministru Juventude, Desportu Arte no Kultura (MJDAK), Nelio Isaac Sarmento. Foto/dok.
“Prosesu levantamentu no negosiasaun la’o hela, tanba ne’e mak Sekretariu Estadu Terras no Propriedade (SETP), mak halo klaru katak ho koordenasaun ekipa teknikú ministériu relevante la’o hela seidauk hetan konkordánsia ida fixu,” Ministru Nelio Isaac Sarmento informa ba Jornalista sira iha Palásiu Governu, Kuarta (22/04/2026).
Membru Governu hateten, kuandu ministériu relevante halo levantamentu sei fó opsaun ruma no sei aprezenta mak foin bele haree fatin ne’ebé mak apropriadu atu dezemvolve kampu futeból ne’ebé refleta ba proposta husi Federasaun Futeból Timor-Leste (FFTL).
Advertisement
Tékniku sira Haree Hela Parsela Rai iha Altar Nia Kotuk
Iha loron 20 Abríl 2026, Sekretáriu Estadu Terras no Propriedade (SETP), Jaime Xavier Lopes, Prezidente Autoridade Munisípiu Díli, Francisco dos Santos ho Prezidente FFTL, Nilton Gusmão, hala’o enkontru koordenasaun ba rai ne’ebé atu atribui ba FFTL hodi konstrui Estádiu futeból foun no Kampu Futsál Indoor ho padraun internasionál iha Tasi-Tolu.
Prosesu atu harii estádiu foun ne’e, governu liuhusi reuniaun Konselu Ministru aprova ona iha loron 04 Juñu 2025, maibé la konsege uza rai refere, tanba parte Igreja la konkorda.
Tuir diskusaun ne’ebé aborda daudaun entre parte SETP ho FFTL katak Gvoernu sei atribui fali parsel a rai iha altar Misa Santu Padre Francisco nia kotuk atu uza ba harii estádiu foun.
Diskusaun ne’e, iha ona konkordansia no prosesu tuir mai ekipa tékniku sira sei halo identifikasaun rai no levantamentu dadus antes hahú konstrusaun estádiu foun ho padraun internasionál.
Advertisement
Fó hanoin fali katak FFTL hamutuk ho FIFA identifika ona parsela rai iha Tasi-Tolu atu halo kontrusaun ba estádiu futeból indoor ho padraun internasionál, maibé sei iha diferensa hanoin husi parte igreja no sosiédade sivíl sira, nune’e to’o ohin loron seidauk bele realiza obra ne’e.