Nasionál

La Halo Sosializasaun, HAK Kestiona Governu Aplika Aumentu Taxa Transporte Sira

Published

on

Hatutan.com, (18 Juñu 2026), Díli–  Asosiasaun HAK  kestiona  Governu aplika aumentu taxa bá  transporte sira sein halo sosializasaun  ba komunidade sira,  motorista  sira no na’in ba transporte sira.

Diretór Asosiasaun HAK, Feliciano da Costa Araújo.

Diretór Asosiasaun HAK, Feliciano da Costa Araújo bá Jornalista sira  iha asosiasaun HAK, Díli Kinta (18/06/2026),  hatete Governu atu hasa’e taxa tenke halo estudu kle’an no konsidera realidade ekonomia povu nian antes implementa polítika aumentu taxa sira ne’ebé atualmente sai tema debatidu iha sosiedade.

Nia hateten maske governu iha nia polítika rasik no iha intensaun atu implementa programa sira ne’ebé bele fó apoiu ba Estadu no aumenta reseita Estadu nian, maibé tenke halo estudu kle’an atu la bele afeta maka’ás ba povu nia vida ekonomia.

“Ha’u hanoin governu ne’e iha nia polítika rasik, klaru katak nia iha intensaun ida oinsá mak atu bele realiza polítika ida ne’ebé bele fó fila fali apoiu ida ba iha ita nia estadu. Ita hatene katak estadu ne’e iha orgaun haat, governu ezekutivu ida oinsá mak realiza ka implementa programa sira, depois kabe orsamentu Jerál Estadu,”   Feleciano da Costa Araújo esplika.

Advertisement

Nia esplika katak realidade  iha Timor ninia ekonómia  dadaun  ne’e, diferente ona ho situasaun uluk, tanba rendimentu ne’ebé durante ne’e garantidu husi fundu Petrolíferu enfrenta mudansa.

“Realidade ita haree katak deklarasaun balun ne’ebé ita nia Primeiru-Ministru hatun katak ita tama faze ida ne’ebé mós tenke konsidera tanba durante ne’e ema bolu hela fiskál klip ka rai kuak naruk. Rendimentu sira garantidu husi fundu mina-rai ninian, prosesu ida ne’e to’o agora ne’e bele hatete realidade buat hotu-hotu seidauk la’o hanesan uluk,”  nia hateten.

Feliciano konsidera katak ministériu hotu-hotu presiza implementa polítika poupansa no buka mekanizmu atu lori retornu ba Estadu.

“Tanba ida ne’e ita presiza toma atensaun, ministériu hotu-hotu hamosu polítika ida ne’ebé tenke toma konsiderasaun ida poupansa, depois mekanizmu ida oinsá atu bele hatama retornu ba iha ita nia Estadu RDTL ida ne’e,” dehan nia.

Nia afirma, Kona-bá taxa foun sira ne’ebé implementa husi Governu liu husi Ministériu Transporte no Komunikasaun no Diresaun Nasionál Transporte Terestre (DNTT),  tanba  ne’e  presiza sosializaun, atu nune’e povu bele komprende nesesidade atu kontribui bá Estadu, maibé servisu ne’ebé Governu fó bá komunidade tenke mellora mós.

Advertisement

“Agora taxa ida ne’e rasik ita hotu-hotu hatene, ha’u hanoin sosiadade balun hapar hela katak ida ne’e mai husi Ministériu Transporte Komunikasaun, liu husi Diresaun Nasionál Transporte Terestre. Klaru katak sira trata buat hotu-hotu, ita bele kompara ho nasaun seluk, bainhira ninia povu halo kontribuisaun selu taxa, ita mós tau atensaun ida oinsá fornese ita ninia asisténsia ba iha ita nia komunidade sira,” hatete nia.

Nia esplika atu mellora atendimentu públiku no reduz demora administrativu. Hanesan birokrasia sira durante ba trata dokumentu  fasilita halo oinsá, atendimentu ba iha Komunidade sira, prosesu ne’e labele lori tempu naruk. Tanba dala ruma   povu  trata  dokumentu lor tempu naruk bainhira sira halo viajen cek-point depois sira kona nafatin multa.

Tanba ne’e   tuir   nia,  kona-bá impaktu aumentu taxa bá motorista transporte públiku no komersiál sira.

“Se agora ita ko’alia tan hanesan karreta Angguna, karreta truck, bus, vaskolate sira ne’ebé halo operasaun ne’e durante ne’e sira nia rendimentu iha ne’ebé. Agora ita hasa’e taxa, ne’e hanesan ita tau tali ida ba ita nia motorista ba ita nia maluk sira ne’e, tanba kuitadu sira dehan ami buka de’it atu hetan to’o US$15 ka balun sorti boot to’o US$15. Balun kaer hela US$7, depois ita selu karun,” hatete nia.

Nia informa, komunidade balun apoia no balun la apoia polítika taxa foun ne’e. Maibé, kuestaun prinsipál mak atendimentu no fasilidade ne’ebé Governu fó bá povu.

Advertisement

“Iha sosiadade balun pro no kontra. Balun hatete hakarak sosa karreta foun no hakarak sosa motor foun tenke kumpri selu taxa. Povu ne’e prontu, maibé feedback fila fali ba ha’u ne’e di’ak ka lae, ema selu karun maibé ita nia atendimentu ba ema la di’ak ne’e halo nusa. Fasilidade sira ne’ebé loloos tenke prepara ba ita nia komunidade sira maibé la kria kondisaun di’ak ne’e mak ema lamenta ne’e,” dehan nia.

Nia subliña,  sidadaun sira prontu atu kontribui bá Estadu se servisu públiku mós responde ho di’ak. Se durante ne’e ema trata dokumentu sira ne’e ho didi’ak, tuir nia hanoin ema selu mósavontade. Tanba sidadaun hotu-hotu hakarak kontribui.

Diretór HAK ne’e mós husu  Ezekutivu  sira atu konsidera impaktu sosiál no ekonómia bá povu antes foti desizaun  hanesan ne’e.

“Líder ne’e tenke hanoin buat ida di’ak ba ninia sosiadade ne’e bainhira atu deside lei ruma, regra ruma ba ita nia sosiadade. Labele ita hakarak tau hanesan ne’e di’ak ba ita nia aan, di’ak ba ita ninia ministériu rasik, maibé fó impaktu boot ba ita nia povu ne’e,” dehan nia.

Nia afirma, aumentu taxa ne’ebé akontese iha momentu ne’ebé folin mina mós aas,  Governu tenke haree didi’ak realidade ne’e. Haree fila fali ba, hasa’e taxa, ita la regula mina folin, mina folin karun .

Advertisement

“Ita hasa’e tan taxa. Ita nia kondutor taxi, mikroleta, Angguna movimentu foho nian, maluk sira ne’ebé raut rai henek kuitadu loos, ne’e sira atu hetan rendimentu halo nusa. Seidauk tan ezijénsia família uma laran, oan sira ba eskola, ida ne’e ita haree didi’ak ida ne’e,” hatete nia

“Labele hanoin de’it katak la’e, imi la mai rejistu, viola tiha ona semana ida, rua, fulan ida dendam hanesan ne’e. Kuitadu loos, sira dala ruma ne’e sira iha difikuldade, ne’e la’ós sira tur hela kantor AC. Ema balun nia tenke halo movimentu husi foho ba foho hodi tula naha sira ne’e. Balun tula rai henek sira ne’e, mikroleta sira ne’e dala ruma kuitadu loos, tula pasajeiru mai tenke halo manutensaun ba karreta,” dehan nia.

Feliciano husu Governu atu halo estudu viabilidade no avalia benefísiu no impaktu polítika ne’e ba komunidade. Tanba kestióna ida mós mak ne’e atu bá renova ne’e mós presiza osan, ne’e la’ós i ba grátis de’it.

Tanba ida ne’e tuir  HAK rekomenda  bá Govenru liu-liu DNTT halo to’ok estudu ida viável oinsá   foti desizaun ida ne’e bele fó vantazen mós ba komunidade.

Motorista  sei  organiza asaun pasifiku iha Edifisiu DNTT

Advertisement

Motorista sei ameasa halo manifestasuan hasoru DNTT iha tempu badak. Foto/Marcelino Tomae

Tuir planu iha semana ne’e Motorista transporte públiku hanesan, taxi, mikrolete 01, 02 no mikrolete diresaun Díl bá hera no metinaro, sei  organiza malu halo asaun Pasífiku iha edifísiu diresaun Nasionál transporte terestre (DNTT), hodi husu klarifikasaun bá lei nu 17/2026 kona-bá aplikasaun taxa administrativa foun ba  transporte sira.

Portavos motorista sira, Agostinho Pereira, Preokupa ho desizaun DNTT ne’ebé hasae taxa administrativa bá transporte publiku afeita tebes ba komunidade ne’ebe ho rendimentu ki’ik.

“Ami preokupa tanba implementasaun taxa ne’ebé aas, halo ami povu Ki’ik sente todan tebes, tanba ami la iha rendimentu sufisiente bá moris loron-loron,” nia hateten.

Ligadu ho asuntu ne’e, nia dehan, sira submete ona karta bá DNTT hodi husu klarifikasaun. Alinde ne’e mós sira submete mos karta konesimentu ba PNTL hodi halo asaun pasifiku.

“Ami hato’o ona karta bá PNTL,  tanba ne’e tuir planu ami sei halo asaun Pasífiku iha semana oin,  hasoru DNTT,  hodi haree fila fali lei  17/2026, kona-bá aplikasaun taxa administrativa foun transporte sira,” Katak nia.

Kona-bá tarifa bá pasajeiru, nia dehan sira kontinua matein ho tarifa ne’ebe mak DNTT hasai ona, katak diresaun Dili hera kada pasajeiru ida selu $0.50 sentavus.  Se   sirahasae liu fali ida ne’e entaun kontra ona regra.

Advertisement

Iha biban ne’e  mós, Motorista Valentino Ximenes, informa, sira respeita desizaun governu atu hadi’a servisu públiku liu-liu setór transporte, maibé aumentu taxa ne’ebe as difikulta tebes ekonómia povu nian.

“Tanba ne’e ami husu  DNTT atu klarifika bá  públiku kona-bá razaun aumentu taxa inspesaun no lisensa ba transporte públiku no privadu sira,” nia hateten.

Tanba ne’e, nia husu  governu atu haree fila fali valór taxa sira, tuir realidade  ekonómiku povu nian. Tanba dadaun ne’e presu kombustível mós sae maka’as iha merkadu.

“Ami husu bá DNTT atu halo sosializasaun ba dekretu  lei nu  17/2026 de 6 de Maio, Taxa Devidas por Atos Servisu  Administrasaun Publiku. Bainhira ami nia prekupasaun refere la iha resposta ruma, ami kondutor mikrolete sira sei halo greve no asaun pasifiku hasoru DNTT,” nia tenik.

Portantu, sira fiar katak,  DNTT bele loke espasu diálogu ho kondutor no parte interessada sira atu buka solusaun ne’ebé diak bá ema hotu.

Advertisement

“Ami  mós husu  ba DNTT no Polísia tranzitu, ne’ebe hala’o servisu iha terminal bekora atu tau atensaun bá kareta privadu sira ne’ebe tula pasazeiru diresaun Dili -Hera no metinaro nian,”  dehan  nia.

Tuir  nia, loloos mikrolet sira ne’ebé halai diresaun Dili, Hera, metinaro mak bele tula pasazerus sira ne’e.

Tuir dokumentu ofisial Estadu RDTL nian ne’e, proprietáriu motorizada ne’ebé halo registu foun tenke selu hamutuk US$94,50, enkuantu ba veíkulu lijeiru total taxa ne’ebé tenke selu mak US$155,50.

Bá veíkulu pesadu no veíkulu agríkola, Governu fixa taxa totál US$209,00, no bá veíkulu pesadu ho reboque hanesan Fuso no Tronton, taxa registu foun atinji US$229,00. Entretantu, proprietáriu Tuk-Tuk ka Trisíklu tenke selu US$125,00 ba prosesu registu kompletu.

Dokumentu ne’e mós define taxa inspeksaun periódika bá veíkulu sira. Ba motorizada, taxa inspeksaun normal mak US$10, maibé aumenta bá US$15 karik proprietáriu halo inspeksaun liu husi prazu ne’ebé determina.

Advertisement

Ba karreta lijeiru, taxa inspesaun normal mak US$20, no aumenta ba US$30 bainhira liu prazu. Karreta pezadu aumenta husi US$15 ba US$25, enkuantu karreta bus aumenta husi US$10 ba US$25.

Análize bá tabela taxa sira hatudu katak karreta bus maka hetan aumentu aas liu bainhira inspeksaun liu prazu, ho aumentu to’o 150%. Karreta travel mós aumenta 100%, husi US$10 ba US$20. Motorizada no kareta ligeiru aumenta 50%, no kareta pesadu aumenta kauze 67%. Bá kareta táxi, taxa inspeksaun la muda no kontinua US$15.

Medida ida-ne’e nia objetivu mak reforsa kumprimentu obrigasaun inspeksaun no registu veíkulu sira, atu garante seguransa tráfiku no hadi’a sistema administrasaun transportes terrestre iha Timor-Leste.

Iha dokumentu Ofisiál ne’e hatudu dadus prinsipál sira hanesan Motorizada US$94,50, Veíkulu Lijeiru US$155,50, Veíkulu Pesadu US$209,00, Veíkulu Agríkola: US$209,00, Veíkulu Pesadu ho Reboque: US$229,00, Tuk-Tuk/Trisíklu: US$125,00

Enkuantu Taxa Inspesaun liu Prazu Bus +150%,Travel  +100%, Kareta Pesadu: +67%, Motorizada: +50%, Kareta Ligeiru: +50%, Táxi: 0%

Advertisement

Títulu alternativu, taxa foun Veíkulu tama Vigór:, Multa Inspesaun liu Prazu Ba Kareta Bus Aumenta To’o 150%.

Jornalista:Marcelino Tomae

 

Advertisement

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

Trending

Exit mobile version