Hatutan.com, (30 Juñu 2026) Díli— Governu Timor-Leste ho Governu Koreia Sul diskute medida sira atu reforsa kooperasaun bilaterál iha área estratéjika oioin, liu-liu bá mobilidade servisu no investimentu.
Enkontru bilaterál entre Ministru Negósius Estranjeirus no Kooperasaun Timor-Leste, Bendito dos Santos Freitas ho nia omólogu Ministru Negósius Estranjeirus Repúblika Koreia, Cho Hyun. Foto/Média MNEK
Komunikadu imprensa ne’ebé Hatutan.com asesa husi Gabinete MNEC, Teresa (30/06/2026), haktuir kompromisu ne’e hato’o iha durante enkontru bilaterál entre Ministru Negósius Estranjeirus no Kooperasaun Timor-Leste, Bendito dos Santos Freitas ho nia omólogu Ministru Negósius Estranjeirus Repúblika Koreia, Cho Hyun.
Enkontru ne’e nu’udar sorumutu dahuluk hosi Ministru Negósius Estranjeirus no Kooperasaun Timor-Leste ho Ministru Negósius Estranjeirus Repúblika Koreia dezde estabelesimentu relasaun diplomátika entre nasaun rua ne’e iha tinan 2002. Enkontru istóriku ida-ne’e reprezenta pasu foun bá hametin parseria estratéjika entre Timor-Leste no Repúblika Koreia, iha ne’ebé prte rua hatudu kompromisu hamutuk atu aprofundamentu diálogu polítiku no habelar kooperasaun prátika.
“Relasaun bilaterál entre nasaun rua di’ak tebes, no troka hanoin kona-ba oinsá atu reforsa kooperasaun iha área prioridade oioin, inklui, mobilidade serbisu, komérsiu no investimentu, enerjia, indústria verde, edukasaun, dezenvolvimentu rekursu umanu, seguransa públika, seguransa marítima, kombate krime transnasionál, no interkambiu entre povu sira,” hatete Ministru Negósius Estranjeirus, hafoin remata enkontru ho nia omólogu Cho Hyun iha MNE Koreia.
Kona-bá moblidade labora, Ministru Bendito hatutan, iha fulan-maiu 2010 bainhira sei assume kna’ar hanesan Sekretáriu Estadu SEFOPE maka asina akordu ho Governu Koreia hodi haruka traballadór Timoroan sira serbisu iha nasaun refere. Nia subliña, to’o agora, traballadór sira kada tinan hatama remiténsia ba nasaun liu husi mlliaun $ 100 hodi hadia ekonomia família nian.
“Sira (traballadór-Red) hetan esperiénsia tékniku profisionál barak iha indústria ne’ebé sira serbisu hanesan agrikultura, peskas, fábrika, nune’e fila bele fasilita dezenvolvimentu ne’ebé sira bele envolve iha ita-nia atividade ekonómikas iha Timor-Leste. Alem de koñesimentu, sira mós hatama remiténsia ba ita-nia nasaun kada tinan mais de 100 milloens,” haktuir Ministru.
Alem de ne’e, rekoñese Timor-Leste nia adezaun nu’udar Estadu-Membru ASEAN ba dala-11 iha tinan 2025, Ministru na’in rua diskute dalan atu hametin kooperasaun entre Repúblika Koreia no ASEAN, no esplora oportunidade atu Timor-Leste sai hanesan ponte ba habelar Repúblika Koreia nia envolvimentu ho Sudeste Aziátiku.
Ministru sira mós troka pontu-de-vista kona-ba dezenvolvimentu rejionál no internasionál, no reafirma sira-nia kompromisu ba dame, estabilidade, multilateralizmu, no ordem internasionál ne’ebé bazeia ba regra.
Advertisement
Enkontru ne’e remata líder diplomata na’in rua hato’o sira-nia konfiansa katak rezultadu hosi diskusaun sira sei ajuda hodi sa’e tan relasaun entre Timor-Leste no Repúblika Koreia ba parseria ida ne’ebé dinámiku liu, orientadu ba futuru no sei fó benefísiu konkretu ba povu nasaun rua nian, kontribui ba prosperidade rejionál, seguransa no dezenvolvimentu sustentável.