Justisa & Krime

Proposta Lei Órgaun Judisiáriu La Viola Konstituisaun

Published

on

Hatutan.com, (01 Dezembru 2021), Díli-Komisaun A Parlamentu Nasional (PN) konsidera proposta lei númeru 21/V/3 no númeru 28/V/3 kona-bá Estatutu Majistradu Judisiáriu no organizasaun funsionamentu Tribunál ne’ebé hetan ona aprovasaun global iha PN la viola konstituisaun, tanba la limite responsabilidade husi Asosiasaun Majistratura no Jurídiku Timor-Leste (AMJTL).

Notísia iha Relasaun: Maske AMJTL Diskorda, MJ Mantein Proposta Lei Organizasaun Judisiáriu

Prezidente Komisaun A PN, Joaquim dos Santos. Foto/Hatutan.com

Prezidente Komisaun A PN, Joaquim dos Santos, esplika kria komisaun rekrutamentu ba juis la viola konstituisaun no la limite AMJTL nia knar, tanba AMJTL mak sei foti desizaun ikus ba rekrutamentu.

“Komisaun ne’ebé kria hanesan situasaun tranzitóriu, tenke  kria duni komisaun ida hodi evita konflitu interese imposivel juiz sira mak tama iha komisaun rekrutamentu hodi rekruta fali sira nia aan ne’e labele, maske nune’e, la limita kompeténsia órgaun judisiária tanba lei ne’e kontinua fó podér ba konsellu superiór majistratura hodi hola desizaun ikus,” Joaquim dos Santos, esplika hodi responde Hatutan.com iha uma fukun PN, Kuarta (01/12/2021).

Advertisement

Kria komisaun rekrutamentu ne’e ho ninia responsabilidade iha prosesu administrativu hodi rekruta juis, halo klasifikasaun maibé konsellu superior majistratura maka deside.

Antes ne’e, Asosiasaun Majistratura no Jurídiku Timor-Leste (AMJTL), haruka ona karta lamentasaun ba Parlamentu Nasionál (PN) kona-bá ezisténsia komisaun rekrutamentu ba juis, tanba viola independénsia Tribunál no prinsípiu separasaun podér relasiona ho aprovasaun ba proposta lei númeru 28/V/3 Organizasaun Judisiária tanba viola konstituisaun.

Konteúdu husi proposta lei númeru  28/V/3 Organizasaun Judisiária hateten forma komisaun rekrutamentu ba juis ne’ebé atu ba tur iha Tribunal Supremu Justisa, ne’ebé antes ne’e AMJTL mak asume knar ida ne’e.

Tuir konstituisaun RDTL artigu 128 hateten;  1. Konsellu Superiór Majistratura Judisiál nian, órgaun jestaun no dixiplina ida majistradu judisiál sira-nian, ne’ebé iha kompeténsia atu foti, hatún, muda no foti-sa’e juis sira.

  1. Juis Prezidente Tribunál Supremu Justisa nian mak prezide Konsellu Superiór Majistratura Judisiál, ne’ebé halo parte vogál sira tuirmai ne’e:
  2. a) Ida, Prezidente-Repúblika mak hili;
  3. b) Ida, Parlamentu Nasionál mak foti;
  4. c) Ida, Governu mak hili;
  5. d) Ida, Majistradu Judisiál mak hili husi sira leet.
  6. Lei maka regula Konsellu Superiór Majistratura Judisiál nia kompeténsia, organizasaun no nia knar.

No iha artigu 69 hateten Órgaun soberania sira, iha sira-nia relasaun ba-malu no bainhira hala’o knaar, tenke tuir prinsípiu separasaun no interdependénsia kbiit nian ne’ebé iha Lei-Inan nia laran.

Jornalista: Carmelita Isaac

Advertisement

 

Husik Hela Komentariu

Your email address will not be published. Required fields are marked *

Trending

Exit mobile version