Hatutan.com, (09 Juñu 2026), Díli–Komisaun Anti Korrupsaun (CAC-sigla portugés) iha ona ajenda atu halo averiguasaun bá Sekretariadu Estadu Komunikasaun Sosiál (SEKOMS) relativa ho gastu orsamentu ho montante $72,000.00 ne’ebé deskofia Sekretáriu Estadu Expedito Dias Ximenes utiliza de’it ba viajen etranejiru no viajen lokál.
Lee Mós: Média Gabinete Primeiru-Ministru Konfirma SEKOMS Expedito Akompaña PM Xanana Durante Ne’e Pasiar De’it

Adjuntu Komisáriu CAC, Alvaro Maria Freitas. Foto/Marcelino Tomae
Kona-bá averiguasuna ne’ebé CAC halo ona ba projetu konstrusaun monumentu memorial Masakre Santa Kruz, 12 Novembru 1991, seidauk konklui, katak sei iha nafatin prosesu nia laran.
Adjuntu CAC, Alvaro Maria Freitas, Tersa (9/6/2026), iha nia knar fatin, ba jornalista hateten, CAC rejista hela alegasaun sira relasiona ho orsamentu ho montante US$72,000.00 iha SEKOMS no sei haruka ekipa investigasaun atu halo averiguasaun iha terenu.
“Relasiona ho orsamentu US$72,000.00 ne’e, ita rejista hela ona hodi haruka ekipa sira tun bá halo averiguasaun. Presiza halo averiguasaun tanba alegasaun ne’e mai husi públiku no funsionáriu balu ne’ebé kestiona kona-bá transparénsia iha prosesu ne’e,” Komisáriu Adjuntu CAC Alvaro Maria Freitas hateten.
Nia esplika katak CAC la bazeia de’it ba alegasaun públiku atu lori kazu ba Ministériu Públiku, tanba ne’e tenke halo uluk averiguasaun kle’an liu husi análize dokumentu hotu-hotu atu determina se iha fundamentu legál no indísiu krime nian antes hato’o bá autoridade judisiál sira.
“Ministériu Públiku sei haree keixa ne’ebé tama iha fundamentu saida no indísiu ba krime saída. Tanba ne’e, CAC tenke halo uluk averiguasaun ho profundu no análize dokumentu sira antes,” nia hateten.
Adjuntu Komisáriu CAC ne’e akresenta, bainhira iha indikasaun ruma relasiona ho Sekretáriu Komunikasaun Sosiál Expedito Dias Ximenes, maka CAC sei halo averiguasaun tuir prosedimentu. Maibé, prosesu ne’e la aplika de’it bá SEKOMS, maibé bá ministériu no instituisaun governamentál hotu-hotu ne’ebé CAC rejista ona atu halo verifikasaun no averiguasaun.
Nia esplika katak virement ka mudansa utilizasaun orsamentu la signifika automatikamente violasaun lei, maibé sé orsamentu ida prevee atu harii edifísiu ida, mas depois muda ba sosa ekipamentu ka karreta, tenke haree uluk se mudansa ne’e tuir regra no orientasaun ne’ebé estabelese husi Ministériu Finansas.
“Sei iha orientasaun husi Ministériu Finansas ne’ebé permite halo transferénsia ka virement husi item ida ba item seluk, entaun ne’e la sai problema. Maibé se regulamentu la permite mudansa ne’e, maka bele sai problema no presiza investigasaun,” nia esplika.
Adjuntu Komisáriu ne’e subliña mós katak CAC la bele foti konkluzaun de’it tanba rona alegasaun katak ministériu ruma uza orsamentu ho montante boot ba viajen. Maibé, tenke halo verifikasaun bá dokumentu no baze legál sira antes determina sé iha irregularidade ka lae.
Nia afirma, informasaun ne’ebé CAC simu kona-bá orsamentu Komité Revizaun Orsamentu ho montante US$100.000 ne’ebé prevee bá Sekretariadu Estadu Komunikasaun Sosiál (SEKOMS) atu apoia média nasionál sira.
Nia afirma, tuir informasaun ne’ebé CAC rona, fundu ne’e destina bá atividade viajen iha rai-laran no rai-li’ur, maibé benefisia de’it média balu, nune’e, informasaun hirak ne’e sei sai parte husi prosesu averiguasaun atu determina se implementasaun fundu ne’e halo tuir prosedimentu no kritériu sira ne’ebé aplika.
Fó hanoin fali katak Tuir Informasaun ne’ebé Hatutan.com asesu husi fontes balun iha Gabinete SEKOMS katak Sekretáriu Estadu Komunikasaun Sosiál Expedito Dias Ximenes gasta orsamentu Jerál Estadu ne’ebé prevee bá SEKOMS hodi tau matan bá média no halo desimininasaun Informasaun bá komunidade, maibé utiliza de’it bá viajen sira iha tinan 2025 ho gastu orsamentu ho montante US$72,000.00.
“Iha tinan 20205, SEKOMS gasta ona US$72 mill, hodi halo viajen lokal ho viajen estranjeiru, ida ne’e SEKOMS obriga de’it hodi halo virement,” fontes husi SEKOMS ne’e haktuir.
Nia dehan, Iha tinan 2025, SEKOMS ezije tenke hasai pedidu atu halo ajustamentu ka virement ba item sira iha OGE ne’ebé aloka ba SEKOMS, no fundu hamutuk US$72,000.00 utiliza ona ba atividade viajen loral ho viajen estranjeiru.
Informasaun seluk ne’ebé iha katak Jornalista sira ne’ebé destakadu Palásiu Governu iha tinan 2025 atu halo estudu komparativu iha Istana Merdeka Indonézia, ho osan montante US$100,000,00, maibé osan ne’e la konsege atu utiliza bá estudu Komparativu, tanba SEKOMS ezije Asesór Planeamentu hodi halo virement atu finansia nia atividade viajen iha rai-laran no ba rai-li’ur hodi akompaña Primeiru-Ministru Xanana Gusmão nia atividade.
Informasaun seluk katak iha vizita Prirmeiru Ministru Austrália Anthony Albanese, nia mai Timor-Leste durante loron rua 28-29 Janeiru 2026, Governu tau osan ho montante US$35,000.00 hodi fasilita bá média nasionál hothotu tantu estatál no privadu hodi hala’o kobertura, maibé osan ne’e deskonfia SEKOMS Expedito Ximenes orienta komisaun organizadora ne’ebé lidera husi Gabinete SEKOMS rasik selu fali de’it bá média balu, diskrimina média seluk.
Fó hanoin tan katak, iha kinta (21/05/2026), haleu tuku 11:00 Jornalista Hatutan.com hakat bá Gabinete Sekretáriu Estadu Komunikasaun Sosiál hodi halo komfirmasaun, nune’e Asesor SEKOMS Agustiho Sarmento Alias Turky Reis, hakat bá esktritoriu SEKOMS Expedito Ximenes hodi informa, katak Jornalista sira husi Hatutan atu halo entrevista, Asesor Turky mós lia tun bá Jornalista Hatutan.com katak hein tan uitoan.
Liu tiha minitu balu Asesor SEKOMS Turky Reis, kontinua halo tan aprosimasaun bá SEKOMS Expedito Ximenes, maibé informa katak sei halo enkontru.
“Exelénsia enkontru hela, di’ak liu halo marka audiénsia de’it ona, depois maka ami kontaktu bá ita boot sira hodi halo entrevista,” Asesor SEKOMS Agustiho Sarmento alias Turky Reis dehan.
Maske nune’e Jornalista sira husi Hatutan.com kontinua mantein iha Gabinete SEKOMS hodi hein atu halo komfirmasaun bá SEKOMS Expedito Ximenes.
To’o iha tuku 12:00, Sekretáriu Estadu Komunikasaun Sosiál Expedito Dias Ximenes hakat sai husi nia esktritoriu hodi lia tun katak “imi na’in rua presiza saida”? Nune’e Jornalista Hatutan.com aprezenta asuntu katak atu konfirmasaun kona-bá Orsamentu US$72,000,00, maibé SEKOMS Expedito Ximenes lakohi fó komentáriu.
“Ha’u lakohi halo komentáriu tanba ita-boot inventa sasán, inventa ida-ne’e no inventa ida ne’ebá, sé ó (jornalista Juvinal Cabral dos Santos-Red) sei mai ho jornalista Marcelino Tomae, ha’u sei la ko’alia, sei aban bainrua o mesak la bele nia ho nia ha’u ko’alia, ne’ebé o atu hakerek mós di’ak, maibé ó tenke muda ó nia hahalok hanesan Jornalista, labele inventa sasán,” Expedito Ximenes hateten.
Seidauk Konklui Averiguasaun Bá Projetu Monumentu Memoriál Santa Kruz
Komisaun Anti Korrupsaun (CAC-sigla Portugés) to’o agora seidauk konklui prosesu averiguasaun bá kazu projetu Monumentu Memoriál Santa Kruz, 12 Novembru 1991, ho kustu millaun $1,385 ne’ebé la’o iha tinan 2021.
Projetu Monumentu Memoriál Santa Kruz, 12 Novembru 1991 ne’e ho nia kustu millaun $1,385, ne’ebé empreza nasionál Bobolait, Lda hahú ezekuta iha 2021 ho primeiru kontratu ho durasaun tinan ida, hahú hosi loron 22 fulan-Setembru 2021 to’o loron 22 fulan-Setembru 2022 no períodu kontratu ne’e rasik termina ona.
Adjuntu Komisáriu Komisaun Anti Korrupsaun (CAC), Alvaro Maria Freitas, hatete kazu projetu Monumentu Memoriál Santa Kruz 12 Novembru 1991, tama iha lista prosesu hamutuk 26, ne’ebé CAC halo averiguasaun, ne’e sei iha prosesu averiguasaun nia laran tanba dokumentu barak, tanba dala ruma rona tiha informasaun husi parte ida, agora averiguasaun ne’e tenke buka tan fali dokumentu hodi halo komparasaun komparativu.
“Prosesu averiguasaun ne’e seidauk konklui, maibé ita iha situasaun balun ne’ebé hatete katak ita la bele ko’alia sai segredu investigasaun, no iha segredu justisa. Tanba ne’e maka iha prosesu averiguasaun ne’e ami ko’alia jerál de’it, tanba prosesu averiguasaun ne’e la’o tuir etapa pur etapa,” hatete Komisáriu Adjuntu CAC, Álvaro Maria Freitas.
Adjuntu Komisáriu Komisáriu CAC ne’e hatutan, prosesu averiguasaun kona-bá Projetu Monumentu Memorial Santa Kruz 12 Novembru 1991 seidauk konklui, tanba investigasaun sei la’o tuir etapa sira no CAC tenke respeita segredu investigasaun no segredu justisa.
Jornalista: Marcelino Tomae