Hatutan.com, (08 Juñu 2026), Díli– Prezidente Repúblika (PR), José Ramos agradese, Govenru Agertinna fortalese kooperasaun, iha setór saúde, no apoia fó formasaun téknika profisionál bá médiku Timoroan sira hamutuk 44.
Prezidente Repúblika, José Ramos-Horta, bá Jornalista sira, Segunda (08/06/2026), hateten Governu Argentina hahú kooperasaun foun iha setór saúde iha Timor-Leste, liu husi programa formasaun téknika no profisionál ba médiku Timor-oan sira.
“Argentina mak rai ida boot no riku ne’ebé hatudu solidariedade ba Timor-Leste. Ha’u agradese no fó parabéns ba Ministra Saúde Élia A.A dos Reis Amaral tanba dada kooperasaun ida-ne’e mai. Ida-ne’e sei fortalese no hadi’a liután programa formasaun téknika no profisionál ba médiku sira iha ita nia setór saúde,” hateten Prezidente Repúblika José Ramos Horta.
Xefe Estadu Timor-Leste hatutan, Argentina mak nasaun ida ne’ebé iha kapasidade aas iha área siénsia no teknolójia, no nia kontribuisaun sei ajuda hadi’a liután kapasidade rekursu umanu iha setór saúde Timor-Leste.
“Partisipasaun ema na’in-44 iha programa ne’e hatudu komitmentu forte husi parte rua, kooperasaun ne’e la’ós bá dala ida de’it, maibé sei kontinua no aumenta bá futuru,” nia dehan.
PR Horta afirma , nia simu informasaun husi Embaxadór Argentina katak Governu Argentina no Prezidente Argentina rasik iha interese atu aumenta tan apoiu no kooperasaun bá Timor-Leste iha área oi-oin.
Xefe Estadu ne’e subliña katak saúde no edukasaun mak indikadór importante atu sukat dezenvolvimentu nasaun ida, tanba ne’e Timor-Leste konsege ona atinji progresu importante iha setór saúde desde restaura independénsia.
“Agora Timor-Leste laiha ona malaria no moras balu ne’ebé uluk komún mós deklaradu ona eliminadu, esperansa moris populasaun aumenta, no infraestrutura saúde hanesan ospitál foun sira mós kontinua dezenvolve,” nia dehan.
Maske nune’e, PR Horta alerta katak dezafiu sira sei barak tanba moras foun bele mosu iha mundu iha tempu ruma, tanba ne’e, nia husu preparasaun no investimentu kontinuu iha setór saúde.
Nia dehah, esperiénsia pandemia COVID-19, ne’ebé tuir nia hanoin hatudu katak Timor-Leste konsege responde ho di’ak maske iha limitasaun barak, no númeru vítima mate tanba moras ne’e menus liu kompara ho nasaun sira seluk.
“Dezafiu sei iha nafatin, maibé ita tenke prepara-an di’ak atu enfrenta situasaun emergência saúde iha futuru,” konklui Prezidente Repúblika.
Iha biban ne’e mós Ministra Saúde, Élia A.A dos Reis Amaral, liu-husi nia diskursu hato’o agradese bá Governu Argentina bá apoiu tékniku no programa formasaun ne’ebé fó ba profisionál saúde Timor-Leste, ne’ebé konsidera importante atu hametin sistema saúde nasionál no hadia povu nia moris-di’ak.
Ministra Elia dehan,Ministériu Saúde kontinua fó prioridade ba dezenvolvimentu rekursu umanu nu’udar pilar fundamentál ida hodi alkansa servisu saúde ho kualidade, ekuitativu no reziliente.
Nia esplika katak liuhusi Institutu Nasionál Saúde Públika Timor-Leste, Governu kontinua reforsa formasaun, peskiza, intervensaun saúde públika no servisu laboratóriu referénsia hodi responde bá prioridade saúde nasionál sira.
Tuir Ministra Élia katak, INSP-TL hala’o ona papél estratéjiku ida iha dezenvolvimentu kapasidade profisionál saúde sira liuhusi formasaun iha área servisu klíniku, diagnóstiku, saúde públika, lideransa no jestaun saúde.
Nia dehan, iha área saúde públika, Timor-Leste konsege forma ona rihun ida resin profisionál saúde iha programa importante sira hanesan Epidemiolojia iha Liña-Front (FETP), sistema vijilánsia, prevensaun no kontrolu infesaun, investigasaun surtu moras, nutrisaun no preparasaun ba emerjénsia. Inisiativa sira-ne’e kontribui ba hadi’a deteksaun lalais no resposta efetiva ba ameasa saúde públika.
Nia dehan, Ministériu Saúde mós kontinua hametin kapasidade fornesedór kuidadu saúde sira liuhusi formasaun Apoiu Báziku bá Moris (BLS), Kuidadu Esensiál bá Bebé foin moris, partu seguru no kuidadu obstétriku emerjénsia, jestaun Integradu bá moras Infánsia no abilidade diagnóstiku sira.
Maske nune’e, Ministra Élia rekoñese katak Timor-Leste sei hasoru dezafiu barak iha setór saúde, inklui asesu limitadu bá servisu saúde iha área remota sira, falta profisionál saúde espesializadu, distribuisaun la hanesan bá traballadór saúde sira, no limitasaun iha sistema saúde dijitál.
Nia esplika, moras infesiozu foun sira, impaktu mudansa klimátika, problema nutrisaun no aumentu moras la dada’et sira ezije sistema saúde ida ne’ebé forte liu no bazeia bá evidénsia.
Tanba ne’e, Membru Governante ne’e konsidera, programa formasaun ne’ebé apoiadu husi Argentina, oportunu tebes atu hasa’e kapasidade profisionál saúde sira iha área servisu klíniku, diagnóstiku, saúde públika, halibur no analizé dadus, no utilizasaun evidénsia hodi formula polítika saúde.
“Aprende husi esperiénsia Argentina nian sei fó perspetiva importante sira ne’ebé bele adapta ba kontestu Timor-Leste hodi hadi’a sistema saúde nasional,” hatete Ministra.
Ministra Élia Amaral, apela bá partisipante sira atu partisipa ativamente iha formasaun ne’e, aproveita oportunidade atu hasa’e koñesimentu no abilidade prátika, no hato’o agradesimentu ba formadór, organizadór no parseiru sira hotu ne’ebé kontribui ba implementasaun programa refere.
“Hamutuk, mai ita servisu nafatin hodi hametin Timor-Leste nia sistema saúde no garante moris saudavel liu ba ita-nia povu tomak,” nia konklui.
Jornalista: Marcelino Tomae