Ekonomia

Alfándega Rekolla Millaun $22,5 Hosi Operasaun Portu Tibar

Published

on

Hatutan.com, (10 Maiu 2023), Dili—Dadus hosi Autoridade Aduaneira (Alfándega), Ministériu Finansas (MF), iha trimestre dahuluk, durante operasaun Portu Tibar rekolla ona millaun $22,5.

“Hafoin operasionalizasaun Portu Tibar, durante primeiru trimestre 2023, Autoridade Aduaneira kolekta ona reseita millaun $22,5,” Hatutan.com sita komunikadu, Kuarta (10/05/2023).

Lee Mós: Portu Tibar, “Iluzaun” Sai Realidade Nu’udár Portu Dahuluk Modernu iha Timor-Leste

Advertisement

Haree hosi rezultadu ne’e, bainhira kompara ho primeiru trimestre tinan kotuk, Autoridade Aduaneira konsege kolekta de’it reseitas hamutuk millaum $19 hosi Portu Díli.

Ida-ne’e hatudu katak, hafoin operasionalizasaun Portu Tibar, durante primeiru trimestre 2023 de’it iha aumentu iha koleksaun reseitas mai kofre Estadu kuaze adisionál millaun $3,5.

Relatóriu mensál hosi “Project Management Unit” Portu Tibar ne’ebé lidera hosi Diretór PMU, Rui Soares relata katak, to’o iha fulan-Abríl 2023, Roo kontentór hamutuk 83 mak atraka ona iha Portu Tibar no fó ona rendimentu adisionál ba Governu Timor-Leste liuhosi tarifas konsedente (taxa navegasaun no taxa atrakasaun) no pagamentu pur-tráfegu (royalty taxes) hamutuk $648.000-resin.

Ho mudansa operasaun hosi Portu Díli ba iha Portu Tibar fasilita lais liután movimentu importasaun no esportasaun sasán, redus atrazus iha tempu libertasaun kontentór inklui kustu tranzasaun atu fasilita efisiénsia servisu alfandegáriu no atividade komérsiu.

Efisiénsia ne’e konsidera hanesan pasu importante ida bá Ministériu Finansas iha ámbitu Reforma Fiskál no Jestaun Finansas Públikas no bele ajuda Governu atu kolekta reseitas ho maneira ida ne’ebé justu, lais no transparente hodi ajuda redus país ninia dependénsia ba Fundu Minarai.

Advertisement

Projetu Konstrusaun Portu Tibar mak Primeiru investimentu hosi kompaña Bolloré Africa Logistics iha rejiaun Ázia Pasífiku.

Operasionalizasaun Portu Tibar bazeia ba Akordu Konsesaun ne’ebé asina ona entre Governu Timor-Leste no konsesionáriu Timor Port, subsidiáriu hosi Bolloré Africa Logistics iha loron 3 fulan-juñu 2016 no sasin hosi eis Ministru Planeamentu no Investimentu Estratéjiku, Kay Rala Xanana Gusmão.

Portu foun no modernu ne’e nu’udár projetu interese públiku ne’ebé lidera hosi Komisaun Interministeriál ho nia membru sira atuál mak Ministru Finansas (MF), Rui Gomes, Ministru Obras Públikas (MOP), Abel Pires da Silva no Ministru Transportes no Komunikasoins (MTK), José Agustinho da Silva.

Portu Baía Tibar mai ho modalidade Parseria Públiku-Privada entre Governu Timor-Leste ne’ebé aloka millaun $130 iha Fundu Viabilidade (VGF, sigla Inglés) no Timor Port, subsidiáriu hosi Bolloré ho millaun $150, hamutuk millaun $280 ba faze inísiu hosi totál investimentu estimativu millaun $500 ba tinan 30.

Timor-Leste nia Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu (PED) 2011-2030 sai nu’udar baze ba Programa Oitavu Governu Konstitusionál hodi identifika infraestrutura sira hanesan portu, aeroportu, telekomunikasoins, eletricidade, estrada, ponte, saúde, abitasaun inklui bee no saneamentu, hanesan investimentu estratéjiku. Atu alkanse objetivus hirak ne’e, PED mós define modalidade ida ba investimentu estratéjiku mak modalidade Parseria Públiku-Privadu (PPP).

Advertisement

Timor-Leste hahú opta modalidade PPP desde tinan 2014 iha ne’ebé Governu liuhosi Ministériu Finansas estabelese ona Unidade PPP, prepara Lejislasaun sira no rekruta staff ho koñesimentu no abilidade tékniku hodi servisu iha Unidade PPP refere.

Esforsu hirak ne’e hotu atu garantia katak projetu PPP hotu inklui Portu, Aeroportu, Saúde no Abitasaun tenke halo ho kualidade ne’ebé aas hodi bele fó retornu ekonómiku, finanseiru no sosiál ne’ebé di’ak ba Estadu Timor-Leste.

Jornalista: Rogério Pereira Cárceres

Advertisement

Husik Hela Komentariu

Your email address will not be published. Required fields are marked *

Trending

Exit mobile version