Haktuir komunikadu imprensa iha pájina Facebook Gabinete do Ministro das Finanças, Rui Augusto Gomes katak, montante ne’e seidauk inklui ho kustu estimativa rihun $75 ne’ebé Governu sei hetan hosi leilaun veíkulus importadu hamutuk 43 hosi nasaun orijin Austrália ne’ebé a-favór ona bá Estadu.
Advertisement
Sesaun abertura Leilaun ho Modalidade Hasta Públiku (public auction) ne’ebé hala’o iha Portu Baía Tibar, Sesta (16/6/2023). Foto/Medía MF
Liuhosi diskursu iha sesaun abertura Leilaun ho Modalidade Hasta Públiku (public auction) ne’ebé hala’o iha Portu Baía Tibar, Sesta (16/6/2023), Ministru Rui Gomes hateten, importansia husi reseitas ne’ebé mai husi fontes la’ós-minarai hanesan impostu, taxa, kontribuisaun no koima sira hodi asegura sustentabilidade Estadu. Osan husi reseitas ne’e bele uza hodi asegura likidez atu nune’e Estadu bele iha kapasidade finanseira hodi finansia programas, servisus públikus no dudu kresimentu setór produtivu ke aban bainrua bele sai fontes reseitas hodi sustenta Estadu nia moris.
Governante ne’e hatutan ezemplu konkretu ida mak reseitas ne’ebe mai husi Portu Tibar ne’e rasik. Desde inaugura iha 30 Novembru 2022, to’o iha 31 Maiu 2023, roo kargueiro hamutuk 98 mak atraka ona iha Portu Tibar no fó ona reseitas mai kofre Estadu hamutuk rihun $754,7 liuhusi taxa navegasaun, taxa atrakasaun no pagamentu pur tráfegu (royalty taxes).
“Ita-nia Autoridade Aduaneira (AA) ne’ebe destakadu iha Portu Tibar ne’e mós rekolla reseitas. Husi fulan Janeiru to’o Maiu 2023, husi pontu entrada sira, AA konsege rekolla ona reseitas mai kofre Estadu hamutuk millaun $37,8, ne’ebé mai husi impostu importasaun (import duty) millaun $14,5; impostu seletivu konsumu foun (excise tax) millaun $14,9; impostu konaba faan (sales tax) millaun $8,2. Ho aplikasaun penalidade, kofre Estadu mós hetan rihun $184; kustu importasaun no esportasaun rihun $36,7; no impostu Alfándega sira seluk rihun $22,6,” Ministru Rui Gomes esplika.
Governante ne’e mós argumenta “la’ós de’it reseitas mak importante, maibé mós infraestrutura konektividade ne’ebé fasilita komérsiu. Ho funsionamentu Portu Tibar, redus ona atrazus iha tempu roo tama-sai, tempu libertasaun kontentór, inklui kustu tranzasaun sira seluk. Efisiensia hetok sa’e ho infraestrutura no ekipamentu ne’ebe modernu. Aumentu iha efisiénsia no transparénsia ne’e nu’udar rezultadu husi Polítika Reforma Fiskál no Jestaun Finansas Públikas ne’ebé mak Governu inísia ona desde 2015. Aspetu efisiensia no transparénsia importante tebes ba Estadu no Nasaun nia moris.”
Atividade leilaun ba karreta importadu ho modalidade hasta públiku ne’e implementa bazeia ba Dekretu-Lei nú. 32/2011 konaba jestaun no alienasaun bens moveis Estadu no Diploma Ministerial nú. 15/2012 konaba manuál jestaun no alienasaun patrimóniu moveis Estadu.
Leilaun karreta importadu ne’e mak ba dahuluk Governu realiza iha Portu Tibar. Antés ne’e, DJJPE mós halo ona leilaun ho modalidade hasta publiku ba ai-teka, ikan no animál sira inklui mós ai-sunu tantu iha nivél nasionál nomós munisipál.