Connect with us

Ekonomia

Leilaun Veíkulu Fó Reseita Millaun $3,75 Bá Estadu

Published

on

Hatutan.com, (16 Juñu 2023), Díli– Ministru Finansas, Rui Gomes hateten, durante 2018 to’o inísiu 2023, Ministériu Finansas liuhusi Diresaun-Jerál Jestaun Patrimóniu Estadu (DJJPE) implementa ona atividade leilaun hosi Faze XII to’o Faze XV. Husi atividade leilaun hirak ne’e konsege hatama ona reseitas mai kofre Estadu hamutuk millaun $3,75.

Lee Mós : Governu Aprova Projetu Dekretu-Lei Hapara Importasaun Karreta “Sukata”

Haktuir  komunikadu imprensa iha pájina Facebook  Gabinete do Ministro das Finanças, Rui Augusto Gomes katak, montante ne’e seidauk inklui ho kustu estimativa rihun $75 ne’ebé Governu sei hetan hosi leilaun veíkulus importadu hamutuk 43 hosi nasaun orijin Austrália ne’ebé a-favór ona bá Estadu.

Advertisement

Sesaun abertura Leilaun ho Modalidade Hasta Públiku (public auction) ne’ebé hala’o iha Portu Baía Tibar, Sesta (16/6/2023). Foto/Medía MF

Liuhosi diskursu iha sesaun abertura Leilaun ho Modalidade Hasta Públiku (public auction)  ne’ebé hala’o iha Portu Baía Tibar, Sesta (16/6/2023), Ministru Rui Gomes hateten, importansia husi reseitas ne’ebé mai husi fontes la’ós-minarai hanesan impostu, taxa, kontribuisaun no koima sira hodi asegura sustentabilidade Estadu. Osan husi reseitas ne’e bele uza hodi asegura likidez atu nune’e Estadu bele iha kapasidade finanseira hodi finansia programas, servisus públikus no dudu kresimentu setór produtivu ke aban bainrua bele sai fontes reseitas hodi sustenta Estadu nia moris.

Governante ne’e hatutan ezemplu konkretu ida mak reseitas ne’ebe mai husi Portu Tibar ne’e rasik. Desde inaugura iha 30 Novembru 2022, to’o iha 31 Maiu 2023, roo kargueiro hamutuk 98 mak atraka ona iha Portu Tibar no fó ona reseitas mai kofre Estadu hamutuk rihun $754,7 liuhusi taxa navegasaun, taxa atrakasaun no pagamentu pur tráfegu (royalty taxes).

“Ita-nia Autoridade Aduaneira (AA) ne’ebe destakadu iha Portu Tibar ne’e mós rekolla reseitas. Husi fulan Janeiru to’o Maiu 2023, husi pontu entrada sira, AA konsege rekolla ona reseitas mai kofre Estadu hamutuk millaun $37,8, ne’ebé mai husi impostu importasaun (import duty) millaun $14,5; impostu seletivu konsumu foun (excise tax) millaun $14,9; impostu konaba faan (sales tax) millaun $8,2. Ho aplikasaun penalidade, kofre Estadu mós hetan rihun $184; kustu importasaun no esportasaun rihun $36,7; no impostu Alfándega sira seluk rihun $22,6,” Ministru Rui Gomes esplika.

Governante ne’e mós argumenta “la’ós de’it reseitas mak importante, maibé mós infraestrutura konektividade ne’ebé fasilita komérsiu. Ho funsionamentu Portu Tibar, redus ona atrazus iha tempu roo tama-sai, tempu libertasaun kontentór, inklui kustu tranzasaun sira seluk. Efisiensia hetok sa’e ho infraestrutura no ekipamentu ne’ebe modernu. Aumentu iha efisiénsia no transparénsia ne’e nu’udar rezultadu husi Polítika Reforma Fiskál no Jestaun Finansas Públikas ne’ebé mak Governu inísia ona desde 2015. Aspetu efisiensia no transparénsia importante tebes ba Estadu no Nasaun nia moris.”

Atividade leilaun ba karreta importadu ho modalidade hasta públiku ne’e implementa bazeia ba Dekretu-Lei nú. 32/2011 konaba jestaun no alienasaun bens moveis Estadu no Diploma Ministerial nú. 15/2012 konaba manuál jestaun no alienasaun patrimóniu moveis Estadu.

Leilaun karreta importadu ne’e mak ba dahuluk Governu realiza iha Portu Tibar. Antés ne’e, DJJPE mós halo ona leilaun ho modalidade hasta publiku ba ai-teka, ikan no animál sira inklui mós ai-sunu tantu iha nivél nasionál nomós munisipál.

Advertisement

Atividade ne’e DJJPE realiza ho objetivu atu salva guarda kondisaun beins moveis Estadu nomós hanesan fonte rekolla reseitas doméstika.

Prosesu leilaun ne’e rasik opta leilaun limitadu ne’ebé loke de’it kompaña importadór veíkulus. Maske limitadu, maibé tenke nafatin realiza ho forma kompetisaun entre kompaña sira atu nune’e hatudu ba públiku katak prosesu ne’e tau aas valór integridade, transparénsia hodi bele fi’ar husi públiku, liuliu rekerentes sira ne’ebé mak partisipa iha leilaun ne’e.

Partisipa iha sesaun abertura leilaun ne’e reprezentante PDHJ; Komisáriu Autoridade Aduaneira Interinu, Diretór-Jerál Jestaun Patrimóniu Estadu, Januario da Gama; Reprezentante Komisaun Anti Korrupsaun; Inspetór-Jerál Ministériu Finansas; Prezidente Komisaun Leilaun, Observadóres no Rekerentes sira.

Jornalista : Rogério Pereira Cárceres

Advertisement
Continue Reading
Advertisement
Click to comment

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

Ekonomia

BCTL Apela Ba Públiku Utiliza Moeda Sentavu 200 Tanba Lejitimu no Ofisiál

Published

on

By

Hatutan.com, (13 Marsu  2026), Díli– Banku Sentrál Timor-Leste (BCTL, siglá Portugés) apela ba públiku, liu-liu negosante sira, loja no estasaun kombustível sira, kontinua simu moeda sentavu 200 tanba osan ne’e legal.

(more…)

Continue Reading

Ekonomia

Prezidente Repúblika Husu Governu Tau Osan Hadia Tratór Unidade 16 iha Fatumaka

Published

on

By

Hatutan.com, (05 Marsu 2026), Díli– Prezidente Repúblika, José Ramos Horta, husu Governu atu hadia tratór tuan unidade 16 iha Fatumaka  hodi suporta  atividade agrikultór sira.

(more…)

Continue Reading

Ekonomia

Loja do Povu Balun Bankarrota, Kada Loja Hetan Subsídiu US$50,000.00 husi Governu

Published

on

By

Hatutan.com, (03 Marsu 2026), Díli-Loja do Povu ne’ebé  estabelese husi Governu liuhusi Ministériu Komersiu, Industeria no Ambiente (MCIA) iha tinan 2014 hodi fó subsídiu ba empreza lokal  sira iha munisípiu no iha Dili ho montante US$50,000.00 kada loja to’o ohin kuaze bankarota hotu.

(more…)

Continue Reading

Trending