Atu hamenus impaktu hosi inflasaun no aumentu iha kustu moris ba sidadaun sira, halo ajustamentu ida ba taxa selesionál konsumu impostu no devér Aduaneiru importasaun ne’ebé aplika iha tinan 2023, ho objetivu atu proteje populasaun nia podér sosa.
Alterasaun sira-ne’e inklui alterasaun ba artigu 3 no 4 Lei no. 15/2022, 21 Dezembru, Orsamentu Jerál Estadu nian bá tinan 2023, no mós tabela sira iha aneksu ba lei ne’ebé hanesan. Alterasaun dahuluk ne’e mós halo bá Lei nú. 2/2022, loron 10 fulan-Fevereiru, husi Enkuadramentu Orsamentu Jerál Estadu no jestaun finanseira publika, atu asegura rigór no transparénsia boot liu iha ezekusaun Orsamentu Jerál Estadu no iha finansas públikas.
Aleinde ne’e, lei ida-ne’e halo alterasaun daruak ba Lei nú. 8/2008, loron 30 fulan-Juñu, Lei Impostu, ne’ebé altera ho Lei nú. 5/2019, loron 27 fulan-Agostu, atu klarifika konseitu kona-bá estabelesimentu permanente ne’ebé prevee ona iha Lei Impostu.
Orsamentu ida-ne’e aloka US$439,060,944 bá asuntu ekonómiku, US$24,965,254 bá uma no infraestrutura koletiva, US$94,411,189 bá saúde, US$136,974,446 bá edukasaun no US$253,389,284 bá protesaun sosial.
Advertisement
Primeiru-Ministru, Kay Rala Xanana Gusmao, deklara iha ninia diskursu hodi aprezenta Proposta Lei ne’e katak Governu Konstitusional IX iha kompromisu tomak bá polítika fiskál ida-ne’ebé sei lori bá dezenvolvimentu ekonómiku nasaun nian, no katak despeza no reseita sira sei jere ho maneira ne’ebé kruku no efisiente, atu nune’e bele dala ida tan promove konfiansa, la’ós de’it entre sidadaun sira, maibé mós entre investidór sira.
Ho mudansa hirak-ne’e, montante transferénsia autorizadu hosi Fundu Petrolíferu tun hosi biliaun US$1.35 bá biliaun US$1.21.