Hatutan.com, (04 Dezembru 2024), Díli-Jurista Timoroan, Sergio Dias Quintas, husu Governu atu hahú implementa ona Lei Organizasaun Judisiáriu (LOJ) hodi bele hakbesik justisa bá povu.
Iha Lei Organizasaun Judisiáriu ne’e, esplika klaramente kona-bá estabelesimentu ka atu harii edifísiu sira Tribunál nian bá munisipiu hothotu iha territóriu nasionál.
Advertisement
Jurista Timoroan, Sergio Dias Quintas. Foto/Rogério Pereira Cárceres
Sergio Quintas observa katak, durante ne’e lei organizasaun judisiáira implementa sorin balu de’it tanba estabelesimentu iha tribunál iha munisipiu sira ne’e to’o agora la realiza.
Nia fó ezemplu kona-bá atu kria Supremu Tribunál Justisa de’it mós seidauk. Ne’e mak, sai dezafiu boot ida no espera katak iha 2024 Governu bele implementa ona lei organizasaun judisiáriu.
“Sé lei organizasaun judisiáriu ne’e la implementa ho didi’ak, sei afeta mós bá buat ida justisa bá ema hotu, tanba populasaun ki’ik iha área remota sira ne’e, sira nian dezlokasaun mai iha munisípiu mós presija tenke osan, transporte, ne’ebé sira, ita konsidera hanesan justisa ne’ebé ladun efisiente no efikáz bá sira,” Jurista Sergio Quintas, hateten bá jornalista sira iha Tribunál Judisiál Primeira Instánsia Dili (TJPID), Mandarin-Díli, Kinta (04/01/2023).
Sergio Quintas konsidera katak, implementasaun bá lei organizasaun judisiária ne’e importante no agora númeru rekursu Juízes ne’ebé mak iha ona ne’e, sé bele, Governu komesa rezolve fazeadamente hodi kria kondisaun.
Sé lei organizasaun judisiáriu ne’e mak governu liuhosi Ministériu Justisa mak la implementa, tuir Quintas, ‘sistema no lala’ok’ justisa iha rai-laran ne’e sei la la’o efetivu no másimu.
“Ida tán maka iha ona buat ida área sívil, área krime, área bá tribunál das kontas, tribunais de menóres, ne’ebé, iha espesifikasaun ne’e klaru tiha ona. Ne’ebé, lei organizasaun judisiáriu ne’e, tuir ha’u nia haree kapás,” tenik nia.
Advertisement
To’o ohin loron, Timor-Leste foin eziste Tribunál iha munisípiu haat. Tribunál Judisial Primeira Instánsia nian, ida iha duni Díli, ida iha Baucau, Suai no Maliana.
“Implementasaun bá lei organizasaun judisiária foun ida ne’e-ne’e, importante tebes. Ida maka bele lori justisa ne’e hakbesik bá ita nia populasaun simples sira. Tanba saida, estabelesimentu Tribunál ne’e bá munisipiu hotu,” Sergio Qujintas hateten.
Tuir Quintas, sé temi liafuan reforma, signifika tenke hadi’a buat barak. Tanba ne’e, nia sujere Governu atu uza de’it termu ka liafuan fortalesementu bá setór justisa.
Advertisement
“Nusá mak la dehan katak, fortalesimentu bá setór justisa? ne’e di’ak liu. Sé ita reforma setór justisa, katak, buat barak mak sei la di’ak. Ne’e atu reforma hosi parte ne’ebé? ne’e tenke liuhosi diagnóstika ida hodi hatene katak, reforma ne’e, hahú hosi ida ne’ebé,” nia kestiona.
Maske nune’e, nia mós fiar katak, ho komisaun ida ne’ebé Governu kria ona atu halo reforma iha setór justisa ne’e, dadauk ne’e hela prosesu diagnóstika, ekipa ida ne’e bele identifika, maizumenus reforma ne’e iha parte ida ne’ebé.