PPN Maria Fernanda Lay hasoru malu ho PR José Ramos-Horta iha Pálasiu Prezidensiál, Kuarta (17/04/2024). Foto/Mídia GPR
“Lei CAC ne’ebé Parlamentu Nasionál altera hodi bele fó segmentu bá prosesu hili Komisáriu CAC, tanba hakarak lakohi konsensu la hetan iha inisiativa atu altera lei CAC. Liga ho alterasaun ne’e, laiha buat ida hodi hasai kompeténsia CAC nian tanba artigu ida ita interpreta ida labele artigu ne’e singulár, ita tenke liga mós ho artigu seluk ne’ebé regula própria lei bainhira halo alterasaun,” Maria Fernanda Lay haktuir bá jornalista sira iha Palásiu Prezidensiál, Kuarta (17/04/2024).
Nia argumenta alterasaun bá lei CAC ne’e bá artigu rua de’it, simplesmente liga ho kuorum atu bele delibera iha plenária ne’ebé maioria simples, 33 deputadu, bele ona ka indika halo eleisaun ba Komisáriu CAC.
Advertisement
Iha artigu rua ne’e ohin mós esplika ba Xefe Estadu problema boot ne’ebé iha momentu halo lei ne’e tenke iha konsensus hodi hetan maioria 2/3, 49 deputadu, klaru katak atu hetan ida ne’e deputadu hotu-hotu.
Intensaun di’ak mas durante tempu la konsege iha entendimentu ida, Parlamentu Nasionál tau tiha ona ajenda maibé ikus mai tenke kansela, tanba husu atu adia, adia, no adia to’o la konsege, estadu labele funsiona hanesan ne’e.
Nia hateten, kria órgaun tanba importante, se CAC importante, hotu-hotu hamutuk hanoin, se mak bele eleje bá iha CAC ema ida independente, mas ida ne’e la konsege altera lei.
“Dala ida tan ha’u hato’o iha ne’e katak iha kinta lejislatura mós sira hato’o ona alterasaun ida-ne’e, maibé ita tama bá eleisaun Prezidente Repúblika no mós eleisaun parlamentár, tamba ne’e la bá oin, ne’e mak ha’u hanoin depois tinan ida resin nesesáriu deside, tanba ita hotu hatete CAC importante entaun mai ita hili,” Nia esplika.
PPN Maria Fernanda Lay esplika liután katak alterasaun bá Lei CAC ne’e Governu husu pedidu urjénsia, PN aprova tiha ona, prosesu ne’e dentru semana ida no posivelmente semana ida ne’e hotu kedas atu haree prosesu lei ne’e ninian, tanba artigu rua de’it prósima semana bele tama ona ba aprovasaun jeneralidade, espesialidade halo kedas ho finál globál no promulga atu prosesu ne’e bele la’o.