Justisa & Krime

Sidadaun Sira Hatene Ona Halo Keixa bá PDHJ

Published

on

Hatutan.com, (24 Maiu 2024), Díli—Ezisténsia Provedoria dos Direitos Humanos e da Justiça (PDHJ) bá dala-20, maski enfrenta hela dezafiu lubuk ida liuliu iha entidade balun seidauk hatene loloos kona-bá atribuisaun kompeténsia bá instituisaun ne’e, maibé sidadaun sira hatene ona kona-bá oinsá halo keixa.

Provedór Virgílio Guterres “Lamukan”

Provedór Virgílio Guterres “Lamukan” fó-sai rezultadu ne’e iha ámbitu komemorasaun tinan 20 aniversáriu PDHJ iha Delta Nova, sesta (24/05/2024).

Lee Mós: PDHJ Kondena Pesoál Servisu Sekreta Tiru Joven iha Salele

“Hosi keixa ne’ebé PDHJ simu, ita-nia sidadaun sira hatene ona dalan atu hato’o sira nia reklamasaun,” Lamukan esplika.

Advertisement

Tuir dadus PDHJ nian, fulan ida hetan keixa 10 to’o 30, keixa barak liu maka violénsia doméstika ne’ebé iha laran iha violasaun abuzu podér, agresaun fizika hosi PNTL ka militár hasoru sidadaun, ne’e mak natureza keixa ne’ebe tama.

Alende sidadaun sira hatene ona kona-bá keixa, bazeia observasaun pessoál hosi Provedór Lamukan katak, durante ne’e polítiku, membru Parlamentu Nasionál, inklui komunidade balun seidauk hatene kona-bá atribuisaun kompeténsia PDHJ nian.

“Dezafiu ida maka maski tinan 20 ona ita-nia ema balun, entidade públiku balun seidauk hatene estatutu no ezisténsia PDHJ,” nia hateten.

Kona-bá kazu balun hosi parte boa governasaun nian maka programa sesta bázika ne’ebé atribui sasan la tuir padraun, sasan barak liu prazu no mós keixa hosi edukasaun nian kona-bá bolsu estudu por mérito.

Bazeia bá númeru ne’ebé iha, fulan ida PDHJ bele rejista keixa 100-resin, nune’e tinan 20 ne’e PDHJ bele sura dadus to’o 10.000-resin, maibé PDHJ  seidauk bele fornese dadus.

Advertisement

Hosi rekomendasaun sira ne’ebé PDHJ hasai, hato’o bá entidade públiku sira hatudu katak PDHJ la eziste iha Lei no konstituisaun de’it maibé eziste mós iha servisu.

Iha biban ne’e, segundu vise Prezidente Parlamentu Nasionál, Alexandre Afonso Nunes hateten, PDHJ hanesan órgun ne’ebé sai defensór bá direitus humanus presiza iha sosializasaun bá komunidade to’o iha baze.

“Dala barak ita-nia sidadaun sira iha probelma maibé sira la hatene. Maske Estadu halo ona, tanba ne’e PDHJ tenki esforsu halo sosializasun liu hosi enkontru no semináriu,” Alexandre Nunes hateten.

Dadus preliminariu bazeia bá servisu balun ne’ebé PDHJ halo ho asosiasaun, Parlmento Foin Sa’e, no mos levantamentu ne’ebé halo antes hatudu % públiku ne’ebé hatene kon- bá ezisténsia no servisu PDHJ seidauk to’o 50%, maibé foin 32 % tuir dadus ne’ebe iha.

Jornalista: Leopoldina de Carvalho

Advertisement

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

Trending

Exit mobile version