Ekonomia

BTN-Indonézia Hakarak Investe Fó Kréditu Uma bá Povu Timor-Leste

Published

on

Hatutan.com, (18 Jullu 2024), DíliBanku Tabungan Negara (BTN) husi Indonézia hahú halo aproximasaun iha Timor-Leste hodi aprezenta sira-nia intensaun investimentu iha área fó kréditu uma bá funsionáriu públiku sira ho mós povu Timor-Leste ein-jerál.   

Logotipu Bank Tabungan Negara (BTN)

Inisiativa investimentu ida-ne’e, parte BTN-Indonézia hato’o diretamente bá membru Parlamentu Nasionál (PN) husi Komisaun C ne’ebé trata asuntu Administrasaun Finansa ho Komisaun D trata asuntu Dezenvolvimentu no Ekonomia liuhusi sorumutuk ne’ebé hala’o iha PN, Kinta (18/07/2024).

Prezidente Komisaun C, Cedelizia Faria dos Santos, hateten prezensa ekipa BTN-Indonézia nian iha Timor-Leste hahú halo ona levantamentu no estudu merkadu kona-bá sira-nia planu investimentu nu’udár instituisaun finanseiru lukrativu.

“BTN nian funsaun ne’e banku ida ne’ebé mak loke la’ós atu fó kréditu osan, maibé sira halo tiha  uma mak fó fali kréditu bá ita-nia ema sira,” Deputada Cedelizia Faria dos Santos hateten.

Advertisement

Prezidenti Komisaun D  Ricardo Baptista, informa mós katak ekipa Bank  BTN mai ho kedan sira nia produtu boot mak harii uma no fó kréditu uma bá funsionáriu ka ema baibain mós bele hetan oportunidade hodi bele hetan uma.

“Problema ne’e mak sira hato’o mak ita nian lei kona-bá propriedade rai nian, atu hateten katák lei ne’e la’ós laiha no lei ne’e iha tiha ona, soké nian implementasaun ne’e mak tenke haree fatór hotu-hotu hanesan rai estadu ho rai eransa atu  armoniza buat sira ne’e mak to’o agora nia implementasaun seidauk la’o másimu,”Deputadu Ricardo Baptista hateten.

Iha parte seluk reprezentante BTN, Fred Benu  esplika katak BTN iha nia misaun atu sai one the best di Sudeste Aziátiku, tanba ne’e hakarak estabelese nia ramu iha nasuan sira membru ASEAN, inklui Timor-Leste hodi aplika ka implementa nia misaun boot investimentu mak harii uma no fó kréditu uma bá povu.

“Ami mai atu husu apoiu husi Komisaun C ho Komisaun D Parlamentu Nasionál kona-bá ami nia planu investimentu ne’e iha Timor-Leste tanba investimentu harii uma ne’e iha relasaun maka’as tebes ho estatutu na’in bá rai no ami espera bele apoiu Gvoernu iha setór ekonomia nian,”  Fred Benu  hateten. 

Fó lembra fali katak BTN nia legacy ne’ebé husik hela iha tempu Indonézia nian iha eis provínsia bá dala-27 Timor-Timur (Timtim), kompostu husi BTN Surik Mas, BTN Bairo Pité, BTN Manleuana, BTN Fatuhada, BTN Tasi Tolu ho mós uma RSS iha Tirilolo-Baucau.  

Advertisement

Jornalista Estajiária: Zita Menezes

 

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

Trending

Exit mobile version