Nulidade insanável koñesidu mós hanesan nulidade irremediavel, ida-ne’e akontese bainhira defeitu iha aktu prosesuál ne’e grave tebes ne’ebé la posivel atu hadi’a ka valida. Iha kazu ida-ne’e, aktu ne’e konsidera totalmente inválidu, hanesan nunka akontese, no sei la hamosu efeitu legál ruma.
Advogadu privadu, José Ximenes ba jornalista sira iha Timor Lodge, Comoro, Domingu (15/09/2024), informa bainhira sira simu desizaun Tribunál nian iha loron 27 fulan-Juñu 2024 no halo kedas rekursu no hatama iha loron hanesan. Iha loron ne’ebá, ekipa advogadu halo kedas deklarasaun ba mídia iha Tribunál Rekursu nia oin, katak advogadu nia desizaun kontra Tribunál Rekursu nia desizaun iha 27 fulan-Juñu ho razaun husu atu julga invalida ba produsaun prova sira ne’ebé halo iha loron 11-14 fulan-Juñu, tanba produsaun prova prezide de’it husi juis na’in-ida, maibé kuandu desizaun sai juis na’in-tolu mak asina.
Advertisement
Momentu ne’ebá hanesan advogadu dehan katak ida ne’e foin primeira-vez akontese iha sistema justisa Timor nian tanba nunka iha faze produsaun julgamentu ida mak halo produsaun provas, rona testemuña sira ho juis singular no depois iha desizaun finál asina fali husi juis koletivu, ida ne’e nunka iha no tanba ida-ne’e mak parte defeza konsidera nulidade insanável.
Prova sira ne’ebé parte defeza aprezenta katak iha Filipina iha nafatin pena de morte, prizaun perpétua, no ida-ne’e parte defeza kontinua ezije no husu para atu labele estradita kliente ho ida-ne’e ikus mai iha loron 13 fulan-Setembru ne’e duni mak Tribunál Rekursu liu husi Plenária Tribunál Rekursu nian juis na’in-tolu deside katak loos dunik iha nulidade insanável.
“Tribunál Rekursu liu husi Plenária haree katak iha duni nulidade insanável no Tribunál fó baze kona-ba artigu 103, nú. 1 alinea b, husi Kódigu Prosesu Penál Timor nian no mós artigu 402, nú. 1 husi kódigu prosesu sivíl ne’ebé hateten katak julgamentu ba produsaun de prova ne’e juis sira ne’e tenke konstitui kedas iha produsaun de provas ne’e. Tamba la halo nune’e konsidera nulidade insanável no tenke halo julgamentu foun hodi rona fali testemuña sira molok hasai desizaun ikus,” advogadu José Ximenes, antigu prokuradór jerál repúblika ne’e esplika.
Nia hatutan tamba iha nulidade insanável, entaun anula tiha pontu sira seluk ne’ebé defeza husu kona-ba labele estradita ne’e, no kona-ba estradita ou lae, Tribunál Rekursu seidauk deside no Tribunál Rekursu deside deit katak produsaun de prova ne’ebé halo ba iha testemuña sira ne’e ita bele dehan invalidu ka ezije nulidade insanável tamba la konstitui juis hanesan lei hateten no Plenária Tribunál Rekursu koordena para atu halo fali julgamentu foun hodi rona fali testemuña sira ne’e ho juis na’in-tolu ne’ebé mak asina akórdaun ida-ne’e.
Informasaun fó ne’e atu hateten katak Plenária Tribunál Rekursu ne’ebé hasai desizaun no notifika ba advogadu no mos ba ami nia kliente Arnolfo Teves Jr ne’e para atu halo julgamentu foun.
Medida koasaun ba Fujitivu Arnolfo Teves Jr kontinua
Advogadu José Ximenes hateten medida koasaun ba nia kliente fujitivu Arnolfo Teves Jr nafatin mantein, no hanesan defeza sei haree mós kestaun ne’e ba oin.
“Ami nia kliente nafatin komprometidu katak iha kada Segunda-feira no Kinta-feira, nafatin ba halo aprezentasaun periódika no nia nunka halo rekerimentu ruma para sai husi munisípiu Díli,” José Ximenes hateten.
Advogadu privadu ne’e hatutan sempre fó akonsellamentu ba nia kliente hodi mantein kumpre medida koasaun ne’ebé iha.