Polítika
Serbí Povu Di’ak Liu, Komisaun C Rekomenda Pontu 2 bá PN no bá Governu Pontu 35 iha Proposta Lei OJE 2025
Published
1 year agoon
Hatutan.com, (06 Novembru 2024), Díli– Iha Relatóriu no paresér komisaun C Parlamentu Nasionál ne’ebé trata asuntu Finansas Públika, iha proposta Lei nú. 12/VI (2ª) Orsamentu Jerál Estadu (OJE) 2025 iha rekomendasaun rua importante bá Parlamentu Nasionál no pontu 35 ba Governu atu bele fó atensaun no tau prioridade ba mellora servisu sira hodi serbí povu ho di’ak liután.
Lee Mós: DISKURSU PRIMEIRU-MINISTRU XANANA GUSMÃO IHA OKAZIAUN APREZENTASAUN PROPOSTA LEI OJE 2025
Deputada Alainça Araújo ho Deputadu Antóno da Conceição “Kalohan” aprezenta relatóriu no paresér Komisaun C iha proposta Lei nú. 12/VI (2ª) Orsamentu Jerál Estadu (OJE) 2025 atu bele serbí povu ho di’ak liután, Kuarta (06/11/2024). Foto/Elio dos Santos da Costa
Relatóriu no paresér Komisaun C nian ne’ebé aprezenta husi Deputadu leitor António da Conceição “Kalohan” no Deputada Aliansa da Conceição Araújo iha diskusaun faze jeneralidade OJE 2025 ba loron dahuluk, Kuarta (06/11/2024).
Iha pontu rua ne’ebé komisaun C rekomenda iha nia relatóriu no paresér ba Parlamentu Nasionál; dahuluk komisaun C husu ba Deputadu sira Parlamentu Nasionál, atu lee ho kuidadu opiniaun setoriál ne’ebé prodús husi komisaun espesializadu permanente, nune’e mós husi ONG Lao Hamutuk, ba sira-nia preokupasaun signifikante kona-bá proposta lei OJE tinan 2025 nian.
Daruak, komisaun C rekomenda mós katak naran ba títulu klasifikasaun orgánika ne’ebé uza iha Tabela V husi proposta orsamentu ba tinan 2025 tenke korrije liu husi diferensa naran ba títulu sira ne’ebé deskreve iha Dekretu-Lei nú. 46/2023, Orgánika IX Governu Konstitusional.
Rekomendasaun Pontu 35 ba Governu hosi komisaun C Parlamentu Nasionál :
- Iha Lei Fundu Petrolíferu prevee katak OJE sira ne’ebé as liu Rendimentu Sustentável Estimadu (RSE), uza atu finansia despeza investimentu kapitál nian ba dezenvolvimentu infraestrutura estratéjika sira iha nasaun ne’e, maibé fundu sira ne’e kontinua uza ho livre husi Governu atu finansia despeza korrente sira, maske iha susesiva ka alerta husi Komisaun C. Tanba ne’e rekomenda atu ezerse kuidadu boot liu iha dezenvolvimentu Fundu nian, atu nune’e Governu bele antesipa ninia ezgotamentu
- Ba Ministériu Finansas atu kompleta no ba Governu atu aprova regulamentu sistema konsultasaun públika ne’ebé atu hala’o iha ámbitu prosesu planeamentu orsamentu, nune’e bele implementa abranje konsulta ho sidadaun sira, órgaun soberanu no servisu no entidade sira Setór Administrativu Públiku nian, nune’e kumpre dispozisaun sira nú. 2 husi artigu 45 husi LEO.
- Komisaun C rekomenda atu Governu hola medida hodi garante efikásia asisténsia husi parseiru dezenvolvimentu sira, liuhusi implementasaun sistema monitorizasaun no avaliasaun ne’ebé forte, ba impaktu husi intervensaun sira ne’ebé finansia husi parseiru dezenvolvimentu sira.
- Dala ida tan rekomenda ba Seguransa Sosiál atu aselera kompletasaun sistema jestaun Seguransa Sosiál informatizada, ne’ebé dezenvolve ona iha tinan hirak nia laran ho apoiu hosi governu portugés, atu ikusmai bele hahú investe no hetan lukru hosi surplus sira ne’ebé depozita iha Sosiál Konta Seguransa Fundu Rezerva Seguransa Sosiál, ho objetivu atu salvaguarda ninia sustentabilidade ba ninia benefisiáriu atuál no futuru.
- Komisaun C rekomenda atu hamenus pezu servisu administrasaun públika jerál nian iha orsamentu, liuhosi reforma administrativa ida, ne’ebé inklui análize ida kona-ba despeza sira no introdusaun prátika jestaun nian ne’ebé efisiente liu, hanesan dijitalizasaun no automatizasaun ba prosesu sira. Ajustamentu ne’e bele liberta rekursu importante ba setór prioridade sira no hasa’e efisiénsia administrasaun públika nian.
- Embora alokasaun ba defeza no seguransa públika tenke kontein nafatin, rekomenda atu otimiza rekursu sira atu maximiza sira-nia efikásia Investimentu sira iha formasaun no ekipamentu modernu sira bele garante seguransa ho efisiénsia, lahó nesesidade ba aumentu orsamentu ne’ebé boot. Interesante mós atu esplora parseria internasionál sira hodi apoia setór ho finansiamentu no formasaun téknika.
- Alokasaun aas ba asuntu ekonómiku sira presiza aproximasaun estratéjiku no dixiplinadu. Atu maximiza impaktu, Komisaun C rekomenda ezisténsia sistema monitorizasaun no avaliasaun ne’ebé rigorozu hodi garante katak investimentu sira aliña ho objetivu dezenvolvimentu sustentável no inkluzaun sosiál, hodi promove retornu ne’ebé klaru ba sosiedade. Programa no projetu sira tenke hetan revizaun no ajustamentu beibeik atu asegura utilizasaun di’ak liu ba rekursu sira.
- Komisaun C rekomenda atu habelar orsamentu ba protesaun ambientál, hodi konsidera impaktu ne’ebé dezastre ambientál sira bele hamosu ba ekonomia lokál no saúde públika. Aumenta finansiamentu ba projetu ambientál sira, hanesan uzu sustentável ba rekursu naturál sira, reflorestasaun, no kombate mudansa klimátika, esensiál atu garante Timor-Leste nia dezenvolvimentu sustentável. Rekomenda mós atu halo peskiza kona-ba apoiu internasionál, hanesan finansiamentu no kooperasaun téknika, hodi maximiza rekursu sira ne’ebé dedika ba área ida-ne’e.
- Rekomenda atu aumenta gradualmente orsamentu ba saúde no edukasaun, maibé importante mós atu dirije investimentu sira-ne’e ba hadi’a kualidade no efisiénsia servisu sira-nian. Iha saúde, sujere atu habelar infraestrutura no hadi’a formasaun profisionál, aleinde fasilita asesu ba tratamentu preventivu sira. Iha edukasaun, presiza hametin kualidade ensinu no formasaun profisionál, ho objetivu atu forma populasaun atu sira bele kontribui ba dezenvolvimentu ekonómiku no sosiál nasaun nian.
- Rekomenda katak desentralizasaun administrativa tenke akompaña husi programa formasaun ne’ebé fasilita jestaun rekursu sira ne’ebé efetivu no autónoma husi munisípiu sira, liuliu iha área edukasaun, saúde no agrikultura. Ida ne’e envolve formasaun no formasaun ba pesoál munisípiu sira iha planeamentu, ezekusaun no fornesimentu konta, aleinde kriasaun sistema monitorizasaun ne’ebé garante transparénsia no utilizasaun rekursu sira-nian.
- Ho alokasaun signifikante US$123.6 biliaun ba infraestrutura, Komisaun C rekomenda katak kada munisípiu dezenvolve: planu, infraestrutura aliña ho nesesidade lokál, fó prioridade ba hadi’a estrada, ponte no sistema bee ne’ebé fasilita asesu no mobilidade. Implementasaun planu ida-ne’e tenke hala’o fali atu nune’e bele asegura katak investimentu sira-ne’e bele responde ho efetivu ba nesesidade povu lokál sira-nian, promove inkluzaun boot liu no dezenvolvimentu rejionál.
- Bazeia ba dezenvolvimentu sira ne’ebé promove husi PDIM no PNDS, rekomenda atu konsidera atu habelar gradualmente CD ba programa hirak-ne’e, hodi asegura kobertura no efisiénsia boot liu ba projetu sira ne’ebé implementa ona. Aplikasaun maizumenus dolar amerikanu biliaun 25,07 ba programa hirak-ne’e bele akompaña ho estratéjia sira ne’ebé enkoraja partisipasaun komunidade iha sustentabilidade projetu sira-nian, aleinde medida monitorizasaun sira atu avalia rezultadu no impaktu sira iha komunidade sira.
- Alokasaun rekursu ne’ebé menus ba Atauro no munisípiu sira seluk ho densidade populasaun ne’ebé ki’ik bele justifika ho kritériu jeográfiku sira, maibé Komisaun C rekomenda katak governu atu asegura katak rejiaun hirak-ne’e simu apoiu ne’ebé presiza hodi dezenvolve sira-nia infraestrutura bázika no servisu sira ne’ebé bele inklui estabelesimentu subsídiu no apoiu espesífiku ba área remota sira hodi hamenus diferensa sira no evita exodu rurál sira.
- Espresaun ba Eskola Merenda no Eskola Bolsa presiza estrutura monitorizasaun ida-ne’ebé efetivu hodi asegura distribuisaun rekursu ne’ebé di’ak no efisiente, hodi maximiza impaktu pozitivu ba seguransa ai-han no edukasaun ba estudante sira iha rejiaun hotu-hotu. Komisaun C rekomenda atu halo avaliasaun regulár ba programa sira atu asegura katak objetivu sira sustentabilidade nian no inklui edukasaun nian atinje ona, liuliu iha área rurál sira ne’ebé asesu ba edukasaun sai dezafiu no dezafiu liu.
- Enkoraja no kapasita munisípiu sira atu dezenvolve sira-nia mekanizmu rekuperasaun rasik hanesan impostu lokál no impostu atu hametin sira-nia autonomia finanseira c hamenus dependénsia ba transferénsia estadu nian. Aumentu iha kapasidade rekuperasaun reseita ne’e permite munisípiu sira atu responde di’ak liu ba sira-nia komunidade nia nesesidade, hasa’e sustentabilidade fiskál lokál no responsabilidade jestaun publika.
- Aumentu transferénsia ba munisípiu sira iha tinan 2025 tenke akompaña ho medida formasaun no apoiu tékniku ba munisípiu sira hodi asegura katak rekursu hirak-ne’e uza ho efetivu. Rekomenda atu estabelese sistema monitorizasaun no apoiu tékniku ida-ne’ebé kontinua ba autoridade lokál sira iha implementasaun orsamentu, promove efisiénsia no sustentabilidade.
- Proposta revizaun kona-ba Dekretu-Lei aprovizionamentu no Kontratu Públiku ho mos Lei Enkuadramentu Orsamentál iha tinan 2025 fó oportunidade atu hametin jestaun finanseira. Komisaun C rekomenda atu fó prioridade ba adaptasaun padraun sira ne’ebé promove responsabilidade fiskál no efisiénsia iha aprovizionamentu públiku, aleinde hakbesik liután ba prátika internasionál ne’ebé di’ak liu.
- Ho aplikasaun orsamentu no responsabilidade desentralizadu sira, importante tebes atu hametin kuadru monitorizasaun no avaliasaun programa nian. Integrasaun metrika dezempeñu ho TiFlS no utilizasaun indikadór espesífiku sira bele hadi’a kualidade avaliasaun, identifika área sira atu hadi’a no asegura jestaun publika ida-ne’ebé orientadu ba rezultadu.
- RAEOA tenke dezenvolve planu manutensaun detalladu ba infraestrutura sira ne’ebé eziste no ba infraestrutura sira ne’ebé implementa iha futuru. Planu ida-ne’e tenke envolve komunidade lokál sira iha operasaun no manutensaun infraestrutura hirak-ne’e, hodi asegura utilizasaun sustentavel no ba tempu naruk husi investimentu hirak ne’ebé halo ona.
- Inkluzaun enerjia renovavel iha RAEOA tenke sai nu’udar prioridade ida hodi hamenus dependénsia ba kombustivel fosil no promove sustentabilidade ambientál. Mudansa estratéjika ida-ne’e bele prefere husi parseiru sira no insentivu ba inovasaun, hodi fornese tránzitu graduál no viavel ba enerjia moos no hamenus kustu.
- Rekomenda katak RAEOA konsidera aumentu investimentu iha setór sira hanesan edukasaun no saúde, liuliu iha formasaun pre-eskolár no profisionál, no mós subliña importánsia dezenvolvimentu kapitál umanu ba kreximentu sustentavel iha rejiaun ne’e.
- Ho kriasaun polítika detalladu no alvu ba inovasaun no atrai investimentu lokál no internasionál iha RAEOA bele estimula ekonomia inovativu no menus dependente iha setór espesífiku sira, enkoraja programa sira ne’ebé enkoraja teknolojia pre-dependénsia lokál iha agrikultura no turizmu sai hanesan pasu estratéjiku ida-ne’e.
- Rekomenda atu halo revizaun ida kona-ba livru “Elementu Informativu, Volume VII, RAOA-ZEESM” hodi fasilita análize no transparénsia ba programa no atividade sira, liga klasifikasaun despeza sira no fornese klareza boot liu iha objetivu no rezultadu sira ne’ebé hein ona. Halo simples utilizasaun lian ne’ebé kompostu husi estrutura organizasaun ekonómika ne’ebé hanesan sei fasilita kompriensaun no debate públiku.
- Komisaun C rekomenda investimentu iha formasaun no rekrutamentu ba profisionál kualifikadu sira atu komprende no debate públiku. INSS no FRSS. Estabelesimentu, Akademia Seguransa Sosial no kooperasaun ho parseiru internasionál sira hanesan Portugal nu’udar inisiativa pozitivu ne’ebé tenke fó prioridade hodi kumpre enkuadramentu tékniku formasaun no objetivu espesializadu sira.
- Tenke dezenvolve polítika investimentu FRSS nian atu inklui instrumentu dezempeñu no diversifikasaun ne’ebé boot liu, hanesan fundu investimentu kapitál internasionál nian, rekomenda atu uza konsultór espesializadu sira atu dezenvolve kapasidade téknika doméstika, fatór esensiál sira ba seguransa no lukrabilidade investimentu nian.
- Rekomenda katak sira. Projetu finanseiru FRSS nian tenke halo ezaminasaun periódikamente atu nune’e bele adapta kreximentu no fila fali ba senáriu ekonómiku realistiku no hakarak risku husi fundu ne’e. Propoin ona planu kuota ba kazu lukrabilidade ne’ebé hein katak sei menus, ne’ebé bele lori impaktu ba sustentabilidade sistema.
- Komisaun C rekomenda atu dezenvolve portal informasaun ida ba sistema seguransa sosiál no atu hadi’a komunikasaun institusionál kona-ba direitu no responsabilidade sidadaun sira-nian ne’e esensiál tebes atu asegura konfiansa iha sistema no atu enkoraja adezaun.
- Rekomenda atu implementa estratéjia redusaun graduál ida kona-ba sa’e Fundu Petrolíferu hodi asegura durasaun rekursu fundu nian, ne’ebé bele inklui implementasaun kuadru anuál ida ba sa’e-rai, liga ho dezempeñu reseita la’ós petrolíferu no kreximentu ekonómiku.
- Komisaun C rekomenda atu promove reforma fiskál sira ne’ebé haluan baze fiskál no introdús impostu progresivu. Uza lei foun sira, hanesan implementasaun LVA no impostu selesiona sira, bele aumenta akumulasaun reseita doméstika liu husi redusaun presaun ba Fundu Petrolíferu.
- Tuir kreximentu ne’ebé prevee ona iha dívida públiku, Komisaun C rekomenda atu estabelese planu ba tempu naruk ida ba jestaun dividendu, ne’ebé inklui pagamentu avansadu ba empréstimu ho taxa aas no ré-finansa ba devér sira iha futuru. Estratéjia ida-ne’e sei ajuda estabiliza proporsaun parte relasiona ho PIB, liu-liu ho utilizasaun reseita mina-rai nian besik.
- Rekomenda atu negosia previzibilidade no transparénsia ne’ebé boot liu iha kontribuisaun husi parseiru dezenvolvimentu sira, fó prioridade ba parseria sira ne’ebé kontribui ba transferénsia teknolojia no formasaun traballu lokál, ho objetivu atu promove dezeñu sustentavel no hamenus dependénsia ba asisténsia esterna.
- Komisaun C rekomenda atu iha implementasaun estratéjia diversifikasaun rendimentu nian ida atu hamenus dependénsia husi Fundu Petrolíferu, insentiva fonte doméstika sira no hametin mekanizmu rekuperasaun doméstika sira. Aleinde ne’e, adopta mós aproximasaun ida-ne’ebé kuidadu iha jestaun balansu osan hodi minimiza impaktu iha tinan hirak tuir mai, ho previzaun realístiku liu no kontrolu kustu ne’ebé rigorozu liu.
- Rekomenda atu halo revizaun ba metodolojia ne’ebé uza iha projetu rendimentu no interese atu asegura konsisténsia no loloos, hodi konsidera análize istóriku no viabilidade estimativa sira-nian. Iha tempu ne’ebé intensaun no espozisaun boot liu ba reseita finanseiru mak atu adopta polítika jestaun risku investimentu nian atu hamenus flutuasaun posivel iha merkadu no atu proteje sustentabilidade fiskál.
- Komisaun C rekomenda fila fali estratéjia sustentabilidade fiskál ida-ne’ebé inkorpora diversifikasaun fonte reseita no redusaun graduál ba dependénsia Fundu Petroliferu. Ida ne’e bele inklui reforma sira ne’ebé enkoraja setór privadu no hasa’e inan-aman nia kapasidade atu hamosu reseita doméstika, enkuantu reforsa kontrolu despeza publika hodi evita defisiénsia orsamentál ne’ebé aas.
- Rekomenda atu hadi’a kolesaun no diseminasaun dadus finanseirus liu husi asegura transparénsia no fiar-metin ba informasaun iha portal Transparensia. Aleinde ne’e, kriasaun komisaun revizaun dadus no estimativa orsamentál bele hametin prosesu monitorizasaun no asegura katak númeru sira-ne’e reflete ho loloos realidade ekonómika inan-aman nian.
Komisaun F Alerta Ministériu Saúde Hamenus Númeru Pasiente Transfere Ba Estranjeiru
Parlamentu Nasionál liu husi Komisaun F trata asuntu Saúde, Seguransa Sosial no mos Igualdade Jéneru, alerta Ministériu Saúde (MS) hamenus númeru pasiente ne’ebé transfere ba rai-liur.
“Pagamentu ba dívida restu ba ospitál sira iha rai-liur. Hamenus númeru pasiente ne’ebé transfere ba rai li’ur, hadi’a servisu saúde ne’ebé eziste iha Timor-Leste halo enkontru trimestrál entre MS ho Parlamentu Nasionál hodi fó informasaun,” hateten Deputada relatora Aliança Conceição Araújo, iha debate OJE faze jeneralidade iha Plenária Parlamentu Nasionál.
Transformasaun sentru izolamentu iha Liquiçá, Manatuto no Viqueque ba Unidade Kuidadu Paliativu. No kontinua rekomenda prioridade ba hasa’e kualidade Laboratóriu Nasionál Saúde nian, hodi iha kontrolu ne’ebé efetivu ba produtu sira ne’ebé importa no konsume iha merkadu, hanesan produtu ai-han sira.
Ospitál Nasionál Guido Valadares (HNGV), hadi’a servisu saúde nian, hodi promove konfiansa pasiente, família no sidadaun sira nian iha servisu HNGV nian, liuhosi investimentu iha infraestrutura no formasaun kontínua ba profisionál saúde sira.
Husi rekomendasaun ne’e mós sujere atu hadi’a Institutu Nasionál Farmásia no Produtu Médiku, hadi’a sistema TI hodi garantia disponibilidade, kualidade no distribuisaun ai-moruk, reajente no fornesimentu sira, hodi hatán ba nesesidade populasaun nian.
Institutu Nasionál Saúde Públika Timor-Leste nian, garante ezisténsia reajente sira iha laboratóriu toksikolojia nian, liuhosi akordu sira ho laboratóriu sira iha estranjeiru hodi fornese reajente sira, hodi konsidera risku transporte ho distánsia dook.
Komisaun D husu haforsa servisu AIFAESA, I.P
Parlamentu Nasionál (PN) liu husi Komisaun D trata asuntu ekonomia no dezenvolvimentu sujere atu haforsa servisu Autoridade Inspesaun Fiskalizasaun Atividade Ekonómika, Sanitária no Alimentár, Institutu Públika (AIFAESA, I.P) iha terrenu.
“Rekomenda atu Ezekutivu hametin fiskalizasaun ekonómika, nomeadamente haforsa kapasidade operasionál AIFAESA nian, hadi’a kontrolu fronteira hodi kombate komérsiu irregulár no implementa sistema monitorizasaun merkadu ne’ebé efisiente,” hateten Deputada Aliança Conceição Araújo, iha debate OJE faze jeneralidade iha Plenária Paelamentu NAsionál.
Sujestaun ne’e atu haforsa kontrola produtu importadu sira liuliu ai-han no bébida sira hodi nune’e bele garantia ijiéniku ba populasaun.
Rekomenda atu Ministériu Finansas estabelese reforma institusionál sira, partikularmente ho hanoin atu dezenvolve estudu sira kona-ba impaktu molok implementa impostu foun sira, kria mekanizmu sira ba avaliasaun periódika ba polítika tributária sira no estabelese koordenasaun boot liu entre órgaun inspesaun no kobransa reseita sira.
Leitór Parlamentu Nasionál no Ministériu Edukasaun iha adaptasaun polítika fiskál ida-ne’e ba Responde ekonómika lokál, konsidera impaktu impostu ba dezenvolvimentu komérsiu formál no kriasaun insentivu ba formalizasaun merkadu.
“Rekomenda ba Parlamentu Nasionál kriasaun urjente ba Rejime Jurídiku Dívida Públika, ne’ebé Batuál liu no abranjente no atu bele aliña ho Lei Kuadru Orsamentál foun ne’ebé sei aprezenta, nomeadamente promove transparénsia iha prosesu dívida, klareza kona-ba fonte finansiamentu empréstimu, divulgasaun kona-ba kondisaun pagamentu, taxa juru no termu pagamentu, no estabelesimentu mekanizmu responsabilizasaun regulár ba Parlamentu Nasionál relasiona ho Dívida Públika,” tenik nia
Rekomenda atu Governu kria mekanizmu kontrolu no monitorizasaun ida ba projetu finansiadu sira, liuliu estabelesimentu mekanizmu sira hodi avalia efisiénsia investimentu sira-nian.
Rekomenda atu Ministériu Finansas aliña projesaun dívida públika ho autorizasaun empréstimu ne’ebé husu no garante konsisténsia entre relatóriu orsamentu no proposta lei ne’ebé aprezenta.
Komisaun “D” rekomenda ba Governu, liuliu entidade sira ne’ebé maka tama iha ámbitu kompeténsia Komisaun D nian, atu fornese dokumentu sira no dadus detalladu sira kona-ba servisu sira hosi kada Ministériu no entidade autónomu sira, hodi nune’e bele fasilita fiskalizasaun ba deputadu sira.
Rekomenda atu governu konsidera Autoridade RAEOA nia pedidu atu aumenta item bens no servisu.
Rekomenda atu Ministériu Administrasaun Estatál konsidera habadak prosesu burokrátiku ba dezenvolvimentu Ataúro liuhosi “ligasaun rubrika kapitál” dezenvolvimentu FEDA nian.
Rekomenda atu Governu toma konsiderasaun ba proposta BNCTL kona-ba kapitalizasaun ne’ebé nia diriji tiha ona ba Vise-Ministru Asuntu Ekonómiku.
Rekomenda ba Parlamentu Nasionál reforma, liuliu, ba proposta Sistema Impostu Seletivu nian, liuliu iha kazu bébida sira ho modo, iha ne’ebé taxa atuál Dolar Amerikanu 3.00/litru provavelmente aas liu iha mundu.
Rekomenda ba Parlamentu Nasionál reforma, ho baze espesializada, hosi proposta Sistema Impostu Seletivu atu nune’e bele estabelese gradasaun koerente ida hosi taxa sira bazeia ba impaktu reál ba saúde públika no atu bele hadi’a dés-proporsionalidade entre impostu sira ba alkóliku no asukare hemu sira no estabelese eskala lójika ida bazeia ba konteúdu alkol hosi hemu sira.
Rekomenda atu Parlamentu Nasionál konsidera atu halo reestruturasaun ba lei Tributária, nomeadamente ho hanoin atu implementa taxa sira ne’ebé proporsionál ba valór produtu sira nian, hodi evita natureza konfiskasaun atuál no kriasaun sistema ida ne’ebé la fó penalizasaun desproporsionál ba klase sira ne’ebé ladún favorese.
Komisaun E Husu MOP Hala’o Estudu Jeolójiku-Jeotékniku Ba Infraestrutura
Komisaun E Trata Asuntu Infraestrutura Parlamentu Nasionál sujere ba Ministériu Obras Públikas (MOP) atu hala’o Estudu Jeolójiku no Jeotékniku ba infraestrutura.
“Hadi’a planeamentu infra-estrutura (foku ba infra-estrutura sira ho pezu boot liu iha orsamentu), prepara estudu jeolójiku no jeotékniku ne’ebé nesesáriu, no hala’o peskiza merkadu nasionál no rejionál hodi halo estimasaun di’ak liu ba kustu sira,” hateten Deputada Relatora Parlamentu Nasionál, Aliança Conceição Araújo, iha debate OJE faze jeneralidade iha Plenária Parlamentu Nasionál.
Nia hatutan, formasaun ba tékniku sira iha área aprovizionamentu públiku no planeamentu aprovizionamentu públiku. Hadi’a planeamentu aprovizionamentu públiku, liu husi kriasaun manual prosedimentu no diagrama sira, buka mós atu halo departamentu sira hatene kona-ba durasaun estimadu sira hosi prosedimentu fornesimentu nian.
“Hahú prosesu aprovizionamentu sira iha tempu ne’ebé loos, hanesan hahú prosedimentu sira iha trimestre ikus tinan 2024 nian, atu nune’e bele kompleta adjudikasaun no asinatura ba inísiu ezekusaun orsamentál iha Janeiru 2025,”
Kriasaun departamentu jestór kontratu nian, no nomeasaun jestór sira ba kontratu públiku sira atu nune’e bele permite monitorizasaun ba kontratu sira no prevensaun ba problema kontratuál sira, nomeadamente inkumprimentu no prazu garantia bankária sira.
Aprovasaun ba Kódigu Konstrusaun no regulamentu sira, atu nune’e bele garante hadi’a kualidade no mós padronizasaun ba infraestrutura sira;
Identifika no implementa mekanizmu akizisaun reseita alternativa ba Ministériu liuhosi promulgasaun lejizlasaun nesesáriu ba objetivu ida-ne’e
Unifikasaun servisu laboratóriu ADN no MOP nian, atu nune’e bele hasa’e kualidade servisu ne’ebé presta Ka, alternativamente, hala’o inspesaun regular no kalibrasaun mákina laboratóriu nian, hodi evita rezultadu ne’ebé ladún presiza no diverjente entre laboratóriu rua ne’e.
Preparasaun ba tarifa úniku ida ba aplikasaun husi servisu laboratóriu nian ne’ebé sei fornese, ho objetivu atu hasa’e reseita.
Preparasaun planu konstrusaun ba infraestrutura foun tuir prátika di’ak liu relasiona ho asesibilidade ba ema ho defisiénsia fíziku ka motor.
Aumentu iha kualidade obras públikas ho intervensaun asertiva liu iha faze hotu-hotu siklu projetu nian, liu-liu iha planeamentu, estudus, projetus, kontratasaun públika, konstrusaun, manutensaun no kompletasaun ba atividade.
Simplifika prosesu aprovizionamentu, kria sistema pagamentu foun, hamenus burokrasia no nune’e evita lakon ba parseiru setór privadu sira no, konsekuentemente, aumenta difikuldade iha ezekusaun projetu sira.
Investe iha kontratasaun ba espesialista sira hodi identifika problema no fornese formasaun ba kuadru tékniku sira hotu. Implementa polítika sira ne’ebé promove utilizasaun enerjia renovável. Aprovasaun ba lejislasaun ne’ebé regula produsaun privada ba enerjia renovável.
Estudu no aprovasaun tarifa ba setór eletrisidade, bee no saneamentu. Aprovasaun lejislasaun ba setór bee no saneamentu. Aprovasaun ba kritériu kualidade materiál ba setór infraestrutura sira, inklui eletrisidade, bee no saneamentu.
Proposta OJE, tinan 2025, ho totál biliaun-2,6 USD, fahe millaun rihun $2,07 ba Administrasaun Sentrál, millaun $62 ba Rejiaun Administrativa Espesiál Oé-Cusse Ambeno (RAEOA) no millaun $482 ba Seguransa Sosiál, inklui Fundu Rezerva Seguransa Sosiál nian.
Jornalista: Vito Salvadór