Justisa & Krime

Ekipa Advogadu Arnolfo Teves Jr Aprezenta Alegasaun Finál bá TR Kontra MP

Published

on

Hatutan.com, (13 Novembru 2024), Díli-Ekipa Advogadu hosi Arnolfo Teves Jr, Segunda, (11/11/2024), aprezenta sira-nia alegasaun finál bá Tribunál Rekursu (TR) hodi kontra desizaun Ministériu Públiku (MP) nian ne’ebé husu atu Supremu Tribunál Rekursu (STJ) halo estradisaun bá sira-nian kliénte.

Lee Mós: Horta Afirma Fujitivu Arnolfo Teves Jr La Prienxe Rekizitu Azíliu Polítika iha Timor-Leste

Fujitivu Arnolfo Tves Jr submete bá prosesu audisaun iha Tribunál Supremu Juastisa, Tersa (11/06/2024). Foto/Elio dos Santos da Costa

José Ximenes, nu’udár reprezentante ekipa Advogadu Teves Jr, haktuir, bazeia bá desizaun plenáriu Tribunál Rekursu nian iha loron 13 Juñu 2024, ne’ebé invalida ka ezíje nulidade insanável bá produsaun de prova ne’ebé halo iha loron 11, 12, 13, no loron 14 fulan-Juñu 2024. Tanba ne’e maka, iha loron 22, 23 no mos loron 30 fulan-Outubru, foin lalais, TR halo fali produsaun de prova, ka rajulgamentu, hodi rona fali tesamuñu sira ne’ebé uluk rona tiha ona.

Bazeia bá Lei númeru 15/2011, kona-bá kooperasaun judisiária internasionál penal ninian iha matéria penal, hafoin produsaun ba prova sira ne’e hotu, parte Ministériu Públiku, Tribunál fó loron-lima bá Advogadu sira atu aprezenta nia alegasaun finál, no konta hahú hosi loron 31 fulan-Outubru, tinan ne’e, no Tersa-feira (05/11/2024), semana kotuk, Ministériu Públiku aprezenta ninia alegasaun finál.

Advertisement

Iha loron hanesan  Advogadu sira Arnolfo Teves Jr mós  prepara sira-nia alegasaun finál iha loron-lima nia laran, ne’ebé, loron-lima ne’e monu iha loron Domingu (10/11/2024).

“Komu horseik domingu, tuir lei, loron serbisu tuir mai mak tenke aprezenta ami nia alegasaun finál. Purtantu, Segundu, (11/11/2024), kompleta cinco dias, señor Teves ho ami hosi ekipa advogadu ninia, JSO Ximenes no mós hosi CRA, aprezenta ami nia alegasaun finál. Alegasaun ne’e ami aprezenta bá Tribunál  Rekursu kontra alegasaun Ministériu Públiku nian,” Advogadu José Ximenes, informa bá Jornalista sira iha kna’ar fatin, Canossa Has-laran, Comoro-Dili, Tersa (11/11/2024).

Iha alegasaun finál, Ekipa Advogadu sira Teves Jr nian, aprezenta  pontu-lima importante;

Primeiru, Advogadu José Ximenes, esklarese katak, tuir artigu 33, númeru 2, Konstituisaun RDTL, probidu halo estradisaun bá kualker sidadaun, bainhira sidadaun refere iha ninia país orijen halo hela persegisaun polítika bá nia.

“Iha ne’e, ha’u hakarak esplika bá ita-boot sira katak, señor Teves Junior, persegidu iha ninia rain Filipina, governu Filipina halo persegisaun bá nia. Tanba saida, primeiru, tanba nia mak halo krítika maka’as bá governu atuál. Komu halo krítika maka’as kona-bá funu esterna, investimentu esterna ninian, ne’ebé foti hosi osan forsa sira nian, forsa armada Filipina no mós polísia sira, ne’ebé governu utiliza fali bá halo investimentu esternu, nia krítika maka’as ida ne’e, tanba futuru, forsa sira bele lakon sira-nian, bainhira investimentu sira ne’e laiha retornu. Entaun, nia krítika maka’as, ida ne’e mak persegi nia,” José Ximenes haktuir.

Advertisement

Segundu, Governu Filipina persegi mós nia, tanba, Teves Jr nunka iha problema ho tribunál. Bainhira Teves Jr halo hela viájen bá iha Estadus Unidus Amérika, bá halo tratamentu bá nia saúde, no mós trata ninia empréza, ninia bisnis, mak akontese omesídiu ka assasinatu iha loron 04 fulan-Marsu 2023, ne’ebé hamate Governadór Relegamo ho ninia Eskolta na’in-sia (9).

“Nia (Teves) laiha fatin ne’ebá, kuandu buat ne’e akontese. Depois, saida mak akontese, tuir mai sira hahú espulsa nia, prosedimentu espulsaun bá señor Teves Junior, la liuhosi prosedimentu legál no formál, tanba nia iha hela estranjeiru, depois mak espulsa nia. Depois espulsa nia, sira mós hamate ninia passaporte,” nia esklarese.

Autoridade sira Filipina nian akuza iha 2019 mós Teves oho ema. Ida ne’e falsu. Mais, la’os Teves de’it mak sai hanesan úniku persegisaun polítika hosi Governu Filipin atuál. Sira akuza mós Padre ida, sira bolu Apoloqui Boloi, ne’ebé durante produsaun de provas, testemuña sira konfirma, governu atuál fila-fali uza rekursu hothotu estadu nian, kaer Padre ne’e, hodi dehan mós katak, nia tanba krítika maka’as, entaun, halo mós persigi bá nia.

Governu Filipina uza tropas, no uza polísia rihun 5 resin, atu kaer ema ida ne’e. no tau ema ida ne’e iha prizaun. Ida ne’e mak Advogadu  sira konsidera persegisaun polítika. La’os ne’e de’it, iha testemuña ida naran Hanamai, hanesan mós sekretária bá Teves Junior, ikus mai polisia sira kaer iha marsu 2023, depois de faktus ne’e akontese.

“Bainhira polisia sira kaer nia, dehan katak, niakaer kilat-boot, no mós arma posse bá arma ilegál sira. Kaer nia, depois kastigu loron-lima nia laran, laiha prova, depois, sira hasai,” José Ximenes informa.

Advertisement

“Durante iha detensaun nia laran, autóridade polisia sira obriga nia, para dehan, ó tenke dehan katak, Teves mak fó osan bá ó, hodi ó selu ema sira ne’e, para oho ema sira ne’e. Maibé, realidade laiha, la akontese ida ne’e. ida ne’e mak ha’u dehan persegisaun polítika ne’ebé ohin, ha’u fó hatene ne’e,” tenik nia.

Advogadu Timoroan ne’e informa katak, governu Filipina mós haruka ona pedidu formál estradisaun ninian bá sira-nian kliénte, no saida mak hatete iha karta ne’e mak, fó garantia katak, sei la aplika pena prizaun perpetua bá sira-nin kliénte.

José Ximenes konsida katak, garantia ida ne’e, prodús ho má-fee. Estadu Filipina halo ida ne’e ho má-fee, tanba Filipinn liuhosi Konsellu Anti Terrorizmu, iha 26 Juñu 2023, hasai rezolusaun ida ho Númeru 43/2023. Rezolusaun ida ne’e hateten katak, Teves ho ninia ema sira, konsidera hanesan Terrorista, no kastigu bá nia maka, prizaun perpetua.

“Tanba sira nia lei espesial ezíje iha Filipina, bá kríme sira hanesan droga, kríme sira hanesan Brankeamentu Kapitais bá Finansiamentu Terrorizmu, kríme sira hanesan Money Loundry, bá kríme sira hanesan Terrorízmu, ne’e ninia kastigu, prizaun perpetua,” dehan José Ximenes.

Bazeia bá rezolusaun ida ne’e, Filipina nia governu haruka pedidu bá Interpol, hodi hasai iha loron 27 fevereiru 2024. Iha loron ne’e kedas, Interpol hasai mandadu kapturasaun internasionál. Iha ne’ebá define kedas, iha pájina 5 ka 6, hosi autos nia laran, hateten katak, akuza Teves pena másimu mak prizaun perpetua. Ida ne’e Teves bele hetan kastigu durante moris iha prizaun laran.

Advertisement

“Ita-boot sira hatene, Teves Jr ne’e ema Katóliku. Terrorista ne’e hosi ne’ebé, Islam Radikál, ka, Islam hosi ida ne’ebé.Tán ne’e mak ohin ha’u hakarak esklarese katak hanesan ne’e,” nia defende.

Maibé, kuandu pedidu formál mai TL, iha loron 26 fulan-Abríl 2024, muda, máfe. Ne’e mak Advogadu José Ximenes dehan má-fee ne’e. Laiha feitu di’ak ho ida ne’e. Fofoun sira hatene katak, Filipna país laiha pena de morte, la koñese prizaun perpetua.

“Entaun, nia fó fali garante katak, señor Teves Junior ne’e sé fila bá nia rai karik, sei la aplika prizaun perpetua. Ida ne’e máfe ida ne’ebé laiha baze. Tanba ne’e mak ami la konsidera garantia ne’e hanesan nia laiha vinkulasaun, tantu vinkulasaun iha internu, nomós internasionál, ne’ebé halo hosi sekretáriu do estadu justisa Filipina nian. Ida ne’e pontu primeiru ke ha’u hakarak esplika kona-bá oin-nusá persegisaun polítika ne’e hahú,” José Ximenes subliña.

Iha pontu teriseiru, José Ximenes, esplika, tuir konstituisaun RDTL artigu 35, númeru 2, laiha fatin para TL atu estradita Teves fila-fali bá nia país oríjen, Filipina, tanba probidu halo estradisaun bá kualker sidadaun, bainhira sidadaun refere iha ninia país orijen halo hela persegisaun polítika bá nia.

Filipina nia konstituisaun sei kontinua koñese pena de morte. La apaga pena de morte. Timor-Leste la rekoñese pena de morte. Saida mak signifika hosi ida ne’e, TL labele admite hanesan país ida ne’ebé respeita vida umana, artigu 29, númeru 3, nomós artigu 35, númeru 3, komu hanesan país ne’ebé respeita vida umana, ninia konstituisaun la admite halo estradisaun bá kualker sidadaun ne’ebé iha nia país sei koñese pena de morte.

Advertisement

“Esplika katak, ema presiza hatene dala-ida tán katak, TL la ezíje pena de morte, Filipina ezíje pena de morte. Sira suspende de’it, mas, iha artigu 30, seksaun 19, dehan, kualker momentu, kongressu bele impoen pena de morte. Ne’e atu dehan saida?, lei ordináriu mak suspende. Lei ordináriu nunka bele revoga lei superior. Katak, lei ida ki’ik liu, labele revoga lei ida boot liu,” nia esplika.

“Entaun, ne’e atu dehan katak, TL labele estradita ami nia kliénte, tanba razaun konstituisaun la fó fatin, tanba ita la rekoñese pena de morte, sira nia konstituisaun ezíje pena de morte. País demokrátika ne’ebé ninia konstituisaun la rekoñese, labele estradita kualker sidadaun bá nia paízes ne’ebé kontínua koñese pena de morte. Ne’e pontu ida tán,” tenik José Ximenes.

Futijitivu Teves nia Advogadu dehan, dala-ruma iha Tribunál, ema, sosiedade halo konfuzaun. Iha Filipina mós sira koñese prizaun perpetua. Iha rekruzion perpetua ne’e buat ida, tanba dala-ruma ema komprende katak, rekruzion perpetua ne’e prizaun perpétua, depois life impression ne’e mós rekruzion perpetua, maibé, lae, ne’e buat ketak ida.

Tradusaun portugés hanesan. Mais, iha aplikasaun norma ne’e iha Filipina la-hanesan. Bá kazu espesiál sira bá kríme sira hanesan droga, bá kazu sira hanesan terrorízmu, brankeamentu kapitais, kazu na’ok labarik sira ne’e, lei espesial Filipina, admite prizaun perpétua.

“Ami nia kliénte, Governu perseigi komete iha kríme terrorízmu. Ne’e atu dehan saida, admite prizaun perpétua. Ne’e atu dehan siada?, TL nia konstituisaun da repúblika artigu 32, númeru 1, hateten, TL la koñese prizaun perpétua. Pena ho prizaun ne’ebé laiha ilimitada. Laiha indefenida. Tenke iha prazu. Ita nia kódigu penál rekoñese pena másimu mak 30 anus, artigu 66, númeru 3, pena másimu maka 30 anus,” Advogadu ne’e esplika.

Advertisement

Maibé iha Filipina, oin seluk, krime sira ne’ebé kastigu ho rekruzion perpétua ne’e, pena másimu tinan 40. Mais, bá kríme terrorízmu, pena másimu durante moris tomak, rohan laek. Entaun, haree hosi pontu de vita konstituisuan artigu 32, númeru 1, no artigu 35, númeru 3, Advogadu José Ximenes, dehan, sira-nia kliénte mós la priénxe rekézitus para atu estradita bá nia rai oríjen, no la admite duni atu halo estradisaun.

Iha kestaun, dahaat, Advogadu Ximenes, esplika, Timor-Leste ninia konstituisaun repúblika mós proibe bainhira ita fiar katak, ita atu estradita ema ne’e, bele hetan tortura, tratamentu kruel bá nia.

“Ita-boot sira hatene, durante produsaun de prova, iha provas lubuk boot id, liu-liu detensaun sira ne’ebé arbitrária, akontese bá señor Laila Delima, ne’e senadóra. Ita-boot sira hatene, nia tama komarka tinan-lima, komesa hosi 2017 sai iha 2023, depois saida mak akontese, absolvídu,” haktuir nia.

Seluk tán, alegasaun finál nian, úniku país demokrátiku hanesan Filipina, mak hatama ninia eis prezidente repúblika, tinan neen liu, no depois tama prizaun preventiva, ikus mai, Tribunál absolve. La’os ne’e de’it, Glória Ariyo, eis prezidente PR Filipina, ne’ebé ema duun nia halo sabitájen bá eleisaun, imputa kríme ida ne’e bá nia, mais, púr persegisaun, hatama nia iha komarka, tinan 6 liu, depois ikus mai absolve.

“Ida ne’e mak realidade Filipina. Sira kuandu akuza ita-boot ho kualker kríme hanesan brankeamentu kapitais, ka kríme terrorízmu, ninia detensaun bá prizaun preventiva, laiha limite másimu. Ita nian másimu 2 anus, sira nian, ó hela iha prizaun, to’o ó mate iha ne’ebá,” nia esplika.

Advertisement

“Bá krime sira hanesan life impression ne’e mós sei laiha perdaun, laiha liberdade kondisionál, la aplika. Ne’e mak nia pena laiha limite, ohin ha’u dehan ne’e. Ida ne’e kestaun ida,” Ximenes fundamenta.

Iha kestaun dalima, Advogadu Timoroan ne’e afirma dala-ida tán katak, iha prizaun preventiva bá krime sira ne’ebé sira imputa bá sira-nian kliénte ne’e, ninia detensaun laiha prazu. Ninia pena de prizaun mós, to’o mori stoma (seumur hidup), ka prizaun perpétua.

“Ho razaun sira ne’e, mak ami husu bá Tribunál de Rekursu, no ami fiar katak, tribunál bazeia bá de’it bá provas, bazeia de’it bá konstituisaun da repúblika demokátika TL, no bazeia de’it bá iha lei sira ne’ebé iha, iha liu-liu lei 15/2011, ami fiar, ami nia kliénte sei la estradita. No ami husu para rejeita pedidu estradisaun hosi estadu Filipina ne’ebé laiha baze, no halo no halo ho má-fee,” Advogadu José Ximenes, defende.

Antigu Prokurador Jerál Repúblika TL ne’e fundamenta, iha lei kooperasaun internasional, matéria importante liu mak buat ida prinsípiu resíprosidade ne’e, ezíje estradisaun. Sé laiha akordu estradisaun, tanba sá mak atu estradita fali sira-nian kliente.

“Ne’e mak resíprosidade. No entre TL ho Filipina, la ezíje akordu estradisaun. Tanba ne’e, loloos, faze ida ne’e, dezde inísiu de’it, governu la aseita estradisaun. Ne’e faze administrativus de’it. La devia estradita. Ne’e tuir loloos, rejeita de’it, tanba laiha baze de kooperasaun entre País, g to g laiha,” nia eplika.

Advertisement

“Ita hein desizaun, depois dia 20 itál ita sei iha desizaun, no ami sei informasaun bá ita-boot sira. Ami fiar katak, tuir konstituisaun, no tuir lei, loos ka lae. Tribunál implementa de’it konstituisaun ne’e. No haree bá konstituisaun ho haree bá lei, sei la estradita. Ne’e mak ami nia esperansa,” hateten José Ximenes.

 Hein De’it Desizaun

Iha sorin seluk, Prezidente Tribunál Rekursu (PTR), Deolindo dos Santos, informa katak, andamentu kazu Teves Junior nian, oras ne’e julgamentu la’o hela, no nia rasik mós envolve iha prosesu koletivu ida ne’e, tanba ne’e, nia labele hatete sá desizaun mak atu sai.

“Sim, kazu Teves nian, hanesan imi na’in hirak akompaña, julgamentu la’o hela, ne’ebé, ha’u rasik mós envolve iha koletivu ne’e, entaun, ha’u labele hatete bá imi desizaun saida maka atu sai. Nu-entantu, imi hein de’it to’o tempu, desizaun sei sai, no atu hatete katak, nia la’o hela, imi hotu akompaña. Depois anulasaun, ita halo hela julgamentu foun, no agora hein de’it desizaun,” PTR Deolindo dos Santos, hateten bá Jornalista sira iha kna’ar fatin Caicoli, Kuarta (06/11/2023) foin lalais.

Jornalista: Rogério Pereira Cárceres

Advertisement

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

Trending

Exit mobile version