Eis Padre Richard Dasbach ne’ebé envolve iha kazu pedefilia hamutuk ho prizioneiru sira seluk iha Prizaun Becora, Díli. Foto/Espesiál
Bazeia ba Lei n. 20/2023 estabelese katak fó indultu ka komutasaun (hakmaan) ba pena sira hanesan intervensaun polítika no umanitária hosi Prezidente Repúblika iha ámbitu administrasaun justisa. Prosedimentu ida-ne’e fó dalan ba perdaun totál ka parsiál ba pena, substitui pena ho pena ida ne’ebé favoravel liu ka ninia atenuasaun (hamenus pena), sempre ho fundamentu no tuir kazu ida-idak.
Bazeia ba artigu da-8 husi Lei ne’ebé temi ona, Governu halo ona konsulta kona-bá desizaun hirak-ne’e ho objetivu atu hasai opiniaun ida, maske ida-ne’e la’ós vinkulativu hodi respeita Prezidente Repúblika nia kompeténsia eskluziva.
Advertisement
Liga ho proposta fó indultu husi Prezidente Repúblika nian ne’ebé husu governu atu fó hanoin, Ministru Justisa Sergio Hornai hateten, Governu haree, tetu no konsidera ba iha lista benefisiariu kuaze na’in-25 ne’ebe mak sei hetan direitu ba iha indultu no mos komutasaun ba pena.
“Hosi prizaun, ami eskolla idak-idak sira ne’ebé mak destaka sira hotu-hotu se sai, purvolta na’in-25 kompostu hosi na’in-10 sei hetan indultu no na’in-15 sei hetan komutasaun ba pena,” Ministru Justisa, Sergio Hornai ba jornalista sira hafoin partisipa sorumutuk Konsellu Ministru.
Sergio Hornai haktuir kona-bá benefisiariu sira-nia aplikasaun ba iha komutasaun pena ne’e fo ona, balun bele tinan-ida (1) fulan-neen (6), balun sei hetan fulan-neen (6), no balun ne’ebe sujeita ba iha indultu nia sei hetan indultu parsial ka indultu total depende husi Prezidente Repúblika nia desijaun rasik.
Prosedementu indultu no mós komutasaun ba pena nian konforme ba lei no 20/2023 ne’ebé koalia kona-bá prosedementu indultu no komutasaun pena ninian, no ninia lejitimidade mai husi kondenadu sira rasik, mai husi reprezentante no mós mai husi família ne’ebé bele husu ba iha Prezidente Repúblika, atu nune’e, bele uja nia kompetensia konstitusional politika iha admistrasaun justisa nian para atu bele konsede ka fó konsesaun indultu ba iha komutasaun pena ba iha kondenadu sira ne’ebe liu husi prosesu judisiáriu ida ne’ebé iha ona desizaun defenitiva.
Bazeia ba artigu 85 Konstituisaun Repúblika Demokratika Timor-Leste ( K-RDTL) kona-bá kompeténsia hateten Prezidente Repúblika de’it mak sei hala’o knaar hirak ne’e: iha aliña I hateten rona tuir governu atu fó perdaun ka hamenus kastigu.