Diskusaun no negosiasaun fronteira marítima RDTL-RI iha faze dahuluk (ronda dahuluk) hala’o tiha ona iha loron 19-20 Agostu 2025. Nune’e, parte RDTL-RI konkorda kona-bá prinsípiu orientadór no troka pozisaun abertura nian.
Negosiasaun ronda daruak nian hala’o iha loron 08-10 Dezembru 2025 iha Jogjakarta no parte rua (RDTL-RI) diskute kestaun tékniku no jurídiku ho espíritu konstrutivu.
Advertisement
Tuir ajenda ba negosiasaun ronda datoluk nian hala’I iha Singapura iha loron 25-Abríl 2026.
Governu Timor-Leste nafatin komprometidu ba rezolusaun pasífika ba nia fronteira marítima sira tuir lei internasionál no Konvensaun Nasoins Unidas kona-ba Direitu Tasi nian (UNCLOS, sigla Inglés). Ronda negosiasaun fronteira marítima ne’ebé sei mai subliña dedikasaun kompartida husi Timor-Leste no Indonézia atu mantein estabilidade rejionál, kaer metin lei internasionál no haburas relasaun viziñu ne’ebé di’ak.
Primeiru Ministru Kay Rala Xanana Gusmão, bá Jornalista sira hafoin remata enkontru semanál ho Prezidente Repúblika, José Ramos Horta iha Palásiu Prezidensiál, Kinta (23/04/2026), hateten negosiasaun ronda datolu ne’e, husu boot, buat parte sira bele komprende malu, husu boot ronda ida ne’e bele fó hanoin ruma ba malu.
Xefe Governu ne’e afirma, tanba estadu lakon hela mil miloins dollár iha tasi Timor laran, hanesan fó sai husi média katak Polísia Nasionál Timor-Leste (PNTL), liu-husi Unidade Polísia Marítima, kaptura peska ilegál.
Nia afirma, Timor-Leste seidauk iha rekursu iha kapasidade atu kontrola didi’ak tasi Timor , nune’e maka kuarta horsehik mós Governnu diskute iha Konsellu Ministru hodi husu bá polísia atu forma Polísia Marítima bele kaer ró boot sira.
Advertisement
Timor-Leste fahe fronteira marítima ho Austrália no Indonézia. Iha Marsu 2018 Timor-Leste no Austrália asina akordu ida iha Nasoins Unidas iha Nova Iorke ne’ebé halo delimitasaun ba sira-nia fronteira marítima. Akordu ne’e hetan liuhusi prosesu Konsiliasaun Obrigatóriu UNCLOS nian. Negosia fronteira marítima ho susesu ho Indonézia sei permite Timor-Leste atu kompleta nia soberania marítimano direitu soberania, ne’ebé importante tebes ba governasaun efetiva, konservasaun tasi, jestaun rekursu no seguransa nasionál Timor-Leste nian.