Banco Central de Timor-Leste (BCTL), Segunda (10/02/2025), publika Relatóriu Trimestrál Fundu Mina-Rai Timor-Leste nian bá trimestre ikus tinan 2024, loron 31 fulan-Dezembru. Foto/Tome da Silva
Banku Sentrál Timor-Leste jere ona portofoliu besik liu ho pontu referénsia iha trimestre dala hitunulu resin ualu (78) dahuluk. Diferénsia entre retornu total portofoliu no pontu referénsia iha periodu ne’e positivu 0,13 pontu base ou positivu 13%. Dezempeñu retornu fundu nian hahú husi inísiu mak 4,48%.
Pontu importante husi Relatóriu Trimestre bá dala LXXIII, neʼebé kobre períodu 01 fulan-Outubru to’o loron 31 fulan Dezembru tinan 2024, inklui,
Atividade ekonomia global kontinua espanda durante trimestre ikus tinan 2024 tuir sondajen Indisë kompara jestores na’in (PMI – purchasing managers index).
Advertisement
“Maibé rezultadu sondajen ne’e mós hatudu espansaun ne’e la ekilibriu entre rejlaun sira tanba ekonómia iha Estadu Unidu Amerika (EUA) kontinua esperénsia krésimentu ne’ebé eseptional maibé rejiaun infrenta krésimentu ne’ebé estagnadu ka negativu,”Dehan Jestór Divizaun Investimentu BCTL Agostinho Maia.
Nune’e mós diferénsia krésimentu entre setór servisu sira no manufatura sira mós bo’ot bá bebeik. Aumenta iha enkomendas durante trimestre ne’e impulsiona numeru empregu global.
Banku sentral prinsipais sira deside halo ajustamentu bá sira nia politika monetaria hodi hatan bá dezemvolvimentu iha taxa inflasaun, dezempregu no mós krésimentu ekonómiku iha ida-idak nia juridisaun.
Banku Federal Reserve EUA nian hamenus taxa de juru hamutuk 1% iha trimestre rua ikus ne’e hodi hatan bá taxa inflasaun ne’ebé maka komesa besik bá banku sentrál ne’e nia alvu 2%. Maske nune’e taxa de juru agora sei iha nivel 4.25 -4.50%. Ho merkadu laboral no kresimentu ekonómia neʼebé sel forte, ofisiál banku sentrál EUA deside sel pauza atu halo redusaun taxa de juru hodi haree tan dudus indikador macroekonomiku sira iha leten.
“Iha tempu hanesan banku sentrál sira iha rejiaun Europea hanesan, Banku Sentrál Europea no Banku Sentrál Reinu Unidu nian hatuun taxa de juru hodi response bá krésimentu ekonómia ne’ebé fraku,”Nia Hatutan.
Advertisement
Dezemvolvimentu macroekónomiku global no asaun banku sentrál sira nian kauza mudansa sira iha merkadu finanseiru global.
Iha tempu hanesan, inserteza iha politika monetária no politika global fó impaktu negativu bá merkadu asoens (equity). Merkadu asoens dezempena negativu iha trimestre ikus, maibé bá tinan 2024 merkadu asoens hetan retornu positivu.