“Jornalista sira iha responsabilidade hodi defende prinsípiu objetividade, justisa ho nia imparsialidade tomak husi konteudu reportajen hotu ba intereses públiku. Jornalista nia papel ida ne’ebe boot tebes mak luta hodi mantein grau independênsia husi intervensaun partidu polítiku hodi garanti katak reportajen sira ne’ebe jornalista halo garante tebes objetividade husi implikasaun afavor partidu politiku ninia intereses”.
Jacques Rousseau, filózouo Franseza hateten katak : ” man is born free, but everywhere he is in chains’. Kada pesoal iha nia liberdade, maibe liberdade nebe mak iha vinkuladu ho normas no valores nebe mak estabelesidu tiha ona. Ba kontekstu Timor Leste, nasaun ne’ebe jovem tebes ho asuntu demokrasia enfrenta hela preokupasoens konaba “Man is born free” nee. Liu liu atividade indústria jornalístika wainhira ita koalia konaba imparsialidade no objetividade. Realidade iha terenu hatudu momos katak atividade jornalistas timorense balun halo filiasaun polítika ho maneiras oin oin hodi haksumik an ho karteira profisaun jornalistika nian maibe iha sorin balun halo mos atividade partidaria nian. Ida nee hamosu questões wain konaba independênsia no integridade husi profisaun nee iha país joven nee.
Situasaun nee hamosu implikasoens signifikativas ba qualidade informasaun ne’ebe disponível ba públiku no liu liu konaba prosesu demokratizasaun hodi husik hela públiku atu konsume informasaun ne’ebe lolos no momos nuudar parte husi edukasaun politika ba ninia sidadaun.
Sidadaun sira ne’ebe moris iha pais demokratiku hatene diak tebes katak, Jornalista dezempenha papel krusial iha qualquer sosiedade demokrátika hodi fornese informasaun ba sidadaun ho imparsiais. Públiku konsidera katak jornalista mak guarda rede ne’ebe diak hodi husu responsabilizasaun ba ukun nain sira hodi proteje interesse públiku liuhusi informasaun sira ne’ebe fo sai ba públiku. Papel nee krítiku tebes wainhira ita hakarak hamosu ambiente demokrasia ne’ebe equilibradu husi informasaun ne’ebe mak iha ho nia imparsialidade tomak hodi hamosu prosesu demokrátiku ida ne’ebe justu liuhusi informasaun ne’ebe publika husi jornalista sira husi kanais mídia sira.
Intersantes tebes mai hau, wainhira hare publikasuan balun konaba involvimentu jornalista balun iha atividade partidu nian. Ida nee laos buat estranu iha atividade jornalista Timor Leste nian. Maske iha karteira profisaun nian ne’ebe atribui husi Konsellu Imprensa, pratika hodi viola aktus sira nee akontese tiha ona antes nee. No mais onestu seidauk iha sansaun ida ne’ebe prudente tebes husi violasaun sira ne’ebe jornalista sira komete wainhira kontra prinsipiu konaba IMPARSIALIDADE. Filiasaun hirak nee manifesta ho forma oin oin. Hanesan apoiu ba iha figura ou partidu polítiku balun iha ninia kobertura jornalístika, promove ajenda politika partidu nian ou mais pior fornese informasaun seletiva ho intesaun hodi atende intereses partidu nian.
Saida mak sei akontese wainhira jornalista iha atividade serbisu jornalista nian halo filisaun politika ho nutisia ne’ebe afavor ba partidu politik sira?.
Kontaminasaun nee hamosu implikasaun ba prosesu demokrátizasaun nee rasik. Kuandu jornalista aliña ona pensamentu partidu polítik nian, sei hamihis konfiansa públiku ba media nee rasik nuudar fontes informasaun ne’ebe independente no konfiável. Públiku sai séptiku no duvidas ba konteudu notisia no ikus mai hamihis konfiansa públiku ba instituisoens sira inklui hafraku papel mídia iha sosiadade
Nunee mos, nutisia sira ne’ebe tendensiozu bele hamosu ambiente polítiku desequilibradu. Katak públiku nia halerik balun ho nia perspetivas afavor interese partidu politik nia hakarak, hetan publikasaun másimu enkuantu sira seluk sai grupu marginalizadas. Situasaun hirak nee sei difikulta sidadaun hetan informasaun ne’ebe lolos no momos hodi bele partisipa ho efetivamente iha prosesu konstrusaun estadu ho diak.
Perguntas mak nee, jornalista bele ou lae hodi envolve an iha partidu polítiku? Nee kestaun étika professional ne’ebe refere ba padraun jornalístiku nian no mos leis sira ne’ebe ezisti hela. Padraun jornalístiku no mos lei sira ne’ebe iha hateten ho klaramente katak jornalistas permanese imparsiais iha nia reportajen hodi garanti kobertura ne’ebe justa ba eventus ou atividade polítika hodi hamosu públiku nia kumprensaun.
Iha países balun, étika jornalístika enfatiza tebes konaba importânsia independênsia ho nia imparsialidade tomak. Jornalista tenke manten distansia ne’ebe klaru ho partidu polítikus sira hodi evita konflitu de interesse ne’ebe garanti tipu reportajen la influensiadas ho prekonseitu afiliasaun nian. Ida nee sei ajuda hodi mantein kredibilidade no konfiabilidade mídia nee rasik.
Buat ne’ebe presiza toma konsiderasaun makas mak jornalista mos nuudar sidadaun bain bain ida ne’ebe iha mos fiar ba partidu politiku sira no parese sai mos filiadus ba partidu polítiku balun. Iha kazu hanesan nee, krusial tebes ba jornalista sira hodi divulga ho forma transparente sira nia afiliasaun politika nee hodi evita potensia konflitu iha kobertura serbisu jornalista nian konaba transparênsia de informasaun.
Ikus liu, desizaun hodi envolve iha partidu polítiku nee desizaun husi pesoal jornalista nee rasik. Buat ne’ebe konsideradu importante mak reportajen husi jornalista refere tenke mantein nafatin independênsia ho nia objetividade tomak husi reportajen nee hodi fornese informasaun ba públiku ho imparsial no la bias. Tamba informasaun neebe hetan kobertura husi jornalista sira wainhira tama ona espasu públiku, konsideradu nuudar direitu públiku nian neebe kobre ema barak nia intereses.
Antes atu taka, nudar sidadaun diak nebe moris iha sistema ida nia laran, lei nudar ponte atu transforma ita nia an no mentalidade hodi sai ema nebe iha profesionalismu husi ita nia profisaun idak idak. Sei la iha kumarka no koima kuandu ita halo tuir duni profisaun ho responsabilidade hodi asegura informasaun ho nia kualidade. Komarka no kastigu bele akontese deit kuandu ita viola duni normas no regras nebe mak iha. Ida ne’e mak ita hanaran estadu de dereitu no demokrátiku.
Hosi: Renato da Costa