Opiniaun

Bele Ka La’e, Jornalista Involve Iha Atividade Partidu Polítiku?

Published

on

Jornalista sira iha responsabilidade hodi defende prinsípiu objetividade, justisa ho nia imparsialidade tomak husi konteudu  reportajen hotu ba intereses públiku. Jornalista nia papel ida ne’ebe boot tebes   mak luta hodi mantein  grau  independênsia husi intervensaun partidu polítiku hodi garanti katak  reportajen sira ne’ebe jornalista halo garante tebes  objetividade husi implikasaun afavor partidu politiku ninia intereses”.

Jacques Rousseau, filózouo Franseza hateten katak : ” man is born free, but everywhere he is in chains’. Kada pesoal iha nia liberdade, maibe liberdade nebe mak iha vinkuladu ho  normas no valores nebe mak  estabelesidu tiha ona. Ba kontekstu Timor Leste, nasaun ne’ebe  jovem tebes ho asuntu demokrasia enfrenta hela preokupasoens konaba  “Man is born free” nee. Liu liu atividade indústria jornalístika wainhira ita koalia konaba  imparsialidade no objetividade.  Realidade iha terenu hatudu momos katak atividade  jornalistas timorense balun halo filiasaun  polítika ho maneiras oin oin hodi haksumik an ho karteira profisaun jornalistika nian maibe iha sorin balun halo mos atividade partidaria nian. Ida nee hamosu  questões wain konaba independênsia no integridade husi profisaun nee iha país joven nee.

Situasaun nee hamosu implikasoens  signifikativas ba qualidade  informasaun ne’ebe  disponível ba públiku no liu liu konaba  prosesu  demokratizasaun hodi husik hela públiku atu konsume informasaun ne’ebe lolos no momos nuudar parte husi edukasaun politika ba ninia sidadaun.

Advertisement

Sidadaun sira ne’ebe moris iha pais demokratiku hatene diak tebes katak, Jornalista dezempenha  papel krusial iha qualquer sosiedade demokrátika hodi fornese  informasaun ba sidadaun ho  imparsiais. Públiku konsidera katak jornalista mak  guarda rede ne’ebe diak  hodi husu responsabilizasaun ba ukun nain sira hodi  proteje interesse públiku liuhusi informasaun sira ne’ebe fo sai ba públiku. Papel nee krítiku tebes wainhira ita hakarak hamosu ambiente demokrasia ne’ebe  equilibradu husi informasaun ne’ebe mak iha ho nia  imparsialidade tomak hodi hamosu prosesu  demokrátiku ida ne’ebe justu liuhusi informasaun ne’ebe publika husi jornalista sira husi kanais mídia sira.

Intersantes tebes mai hau, wainhira hare publikasuan balun konaba involvimentu jornalista balun iha atividade partidu nian. Ida nee laos buat estranu iha atividade jornalista Timor Leste nian. Maske iha karteira profisaun nian ne’ebe atribui husi Konsellu Imprensa, pratika hodi viola aktus sira nee akontese tiha ona antes nee. No mais onestu seidauk iha sansaun ida ne’ebe prudente tebes husi violasaun sira ne’ebe jornalista sira komete wainhira kontra prinsipiu konaba IMPARSIALIDADE. Filiasaun hirak nee  manifesta ho  forma oin oin. Hanesan apoiu ba iha figura ou partidu  polítiku balun iha ninia kobertura jornalístika, promove ajenda politika partidu nian ou mais pior  fornese informasaun  seletiva ho intesaun hodi  atende intereses partidu nian.

Saida mak sei akontese wainhira jornalista iha atividade serbisu jornalista nian halo filisaun politika ho nutisia ne’ebe afavor ba partidu politik sira?.

Kontaminasaun nee hamosu implikasaun ba prosesu  demokrátizasaun  nee rasik. Kuandu  jornalista aliña ona pensamentu  partidu polítik nian, sei hamihis konfiansa públiku ba media nee rasik nuudar  fontes  informasaun ne’ebe  independente no konfiável. Públiku sai séptiku no duvidas ba konteudu  notisia no ikus mai hamihis konfiansa públiku ba instituisoens sira  inklui hafraku papel mídia iha sosiadade

Nunee mos, nutisia sira ne’ebe  tendensiozu bele hamosu  ambiente polítiku desequilibradu. Katak públiku nia halerik balun ho nia perspetivas afavor interese partidu politik nia hakarak, hetan publikasaun másimu  enkuantu sira seluk sai grupu  marginalizadas. Situasaun hirak nee sei difikulta sidadaun hetan informasaun ne’ebe lolos no momos hodi bele  partisipa ho  efetivamente iha prosesu konstrusaun estadu ho diak.

Advertisement

Perguntas mak nee,  jornalista bele ou lae hodi  envolve an iha partidu polítiku? Nee kestaun  étika professional ne’ebe refere ba  padraun  jornalístiku nian no mos leis sira ne’ebe ezisti hela. Padraun jornalístiku no mos lei sira ne’ebe iha hateten ho klaramente katak  jornalistas permanese imparsiais iha nia reportajen hodi garanti kobertura ne’ebe justa ba eventus  ou atividade polítika hodi hamosu públiku nia kumprensaun.

Iha países balun, étika jornalístika enfatiza tebes konaba importânsia  independênsia ho nia  imparsialidade tomak. Jornalista tenke manten distansia ne’ebe klaru  ho partidu polítikus sira hodi  evita konflitu de interesse ne’ebe garanti tipu reportajen la influensiadas ho  prekonseitu  afiliasaun nian. Ida nee sei ajuda hodi  mantein kredibilidade no konfiabilidade  mídia nee rasik.

Buat ne’ebe presiza toma konsiderasaun makas mak jornalista mos nuudar sidadaun bain bain ida ne’ebe iha mos fiar ba partidu politiku sira no parese  sai mos filiadus ba partidu polítiku balun. Iha kazu hanesan nee, krusial tebes ba  jornalista sira hodi divulga ho forma transparente sira nia  afiliasaun politika nee hodi evita  potensia konflitu iha kobertura serbisu jornalista nian konaba  transparênsia de informasaun.

Ikus liu,  desizaun hodi envolve iha partidu polítiku nee desizaun husi pesoal  jornalista nee rasik. Buat ne’ebe konsideradu importante mak reportajen husi jornalista refere tenke mantein nafatin independênsia ho nia objetividade tomak husi  reportajen nee hodi fornese informasaun ba públiku ho  imparsial no la bias. Tamba informasaun neebe hetan kobertura husi jornalista sira wainhira tama ona espasu públiku, konsideradu nuudar direitu públiku nian neebe kobre ema barak nia intereses.

Antes atu taka, nudar sidadaun diak nebe moris iha sistema ida nia laran, lei nudar ponte atu transforma ita nia an no mentalidade hodi sai ema nebe iha profesionalismu husi ita nia profisaun idak idak. Sei la iha kumarka no koima kuandu ita halo  tuir  duni profisaun  ho responsabilidade hodi asegura informasaun ho nia kualidade. Komarka no kastigu bele akontese deit kuandu ita viola duni normas no regras nebe mak iha. Ida ne’e mak ita hanaran estadu de dereitu no demokrátiku.

Advertisement

Hosi: Renato da Costa 

Husik Hela Komentariu

Your email address will not be published. Required fields are marked *

Trending

Exit mobile version