Connect with us

Ekonomia

Fundus Rezerva Seguransa Sosiál $190,919,553

Published

on

Hatutan.com, (14 Abríl 2025), Díli– Fundus rezerva Seguransa Sosiál ne’ebé depozita iha instituisaun finanseira iha rai-laran iha tinan 2023 hamutuk $190,919,553.

Instituitu Nasionál Seguransa Sosiál (INSS) halo audénsia ho PN, Tersa (15/04/2025). Foto/Zita Menezes

‘’Husi tinan 2023 ita adota ka investe iha deposita prazu, iha tinan 2023 ikus, ita nian fundu rezerva seguransa sosiál sa’e bá $190.919.553 no husi totál ne’e ita kapitaliza ka ita halo merkadu finanseiru liuhosi deposita prazu,’’ Prezidenti Instituitu Nasionál Seguransa Sosiál (INSS), Arlindo Pinto relata ba Parlamentu Nasionál liuhosi plenária, Tersa (15/04/2025).

Prezidenti INSS, Arlindo Pinto ne’ebé partisipa iha  audiénsia ho Parlamentu Nasionál ne’e hateten atu halo jestaun finanseiru iha tinan 2023 tuir konstituisaun fundu reserva seguransa sosiál nian, inklui politiká investimentu ne’ebé hetan mós aprová husi Parlamentu Nasionál

Parlamentu Nasionál liuhosi membru Bankada FRETILIN Antoninho Bianco, propoin presiza halo investimentu bá Fundu Reservadu Seguransa Sosiál, atu nune’e, bele asegura iha futuru bainhira Orsamentu Jerál Estadu (OJE) hotu.

Advertisement

“Ha’u hanoin ita ko’lia fundu rezerva seguransa sosiál, tanba ita iha fundu petroleu dalaruma halo investimentu de’it mós monu-hader  mais agora fundu rezerva ne’e seguransa sosiál ha’u haree polítika bá halo investimentu dekretu lei ne’e halo tiha ona, maibé  pratiká ita sei depositu de’it iha banku sira iha rai laran,” Deputadu Antoninho Bianco iha nian intervensaun.

Deputadu ne’e afirma difikuldade fundu reserva seguransa sosiál, mais la asegura karik, tanba laiha kapasidade ka merkadu laiha atu halo investe, tanba ne’e husu Governu bele ezekuta ka lae polítika investimentu bá fundu rezervadu seguransa sosiál.

“Ita tau fundu rezerva seguransa sosiál, kuandu to’o tempu ida OJE laiha mós fundu rezerva seguransa sosiál bele garante bá ema rezime kontribuitivu sira ne’e, tanba haree husi dadus rendimentu  tinan 2022-2025  ne’e ki’ik liu ne’e la garante seguransa sosiál bá oin,” Nia hateten.

Jornalista Estajiária: Zita Menezes

Advertisement
Continue Reading
Advertisement
Click to comment

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

Ekonomia

Funu Médiu Oriente, MCI Inisia Diálogu ho Importadór Sira Kria Kondisaun

Published

on

By

Hatutan.com, (19 Marsu 2026), Díli-Ministru Komérsiu no Industria (MCI-sigla portugues), Filipus  Nino Pereira, insia diálogu ho kompañia importadór sira hodi prepara kondisaun no   hahú ho poupansa antisipa krizi  ekonomia mundiál no presu konvustível sa’e maka’ás iha merkadu global.

(more…)

Continue Reading

Ekonomia

Funu Médiu Oriente Fó Impaktu ba Ekonómia no Folin Kombustivél

Published

on

By

Hatutan.com, (15 Marsu  2026), Díli-Prezidente Repúblika (PR), José Ramos-Horta hateten funu ne’ebé akontese iha médiu oriente entre Israel-Estadu Unidu Ameriká no Iraun fó impaktu ba ekonomia hotu liuliu  folin kombustivél iha  merkadu mundiál.

(more…)

Continue Reading

Ekonomia

BCTL Apela Ba Públiku Utiliza Moeda Sentavu 200 Tanba Lejitimu no Ofisiál

Published

on

By

Hatutan.com, (13 Marsu  2026), Díli– Banku Sentrál Timor-Leste (BCTL, siglá Portugés) apela ba públiku, liu-liu negosante sira, loja no estasaun kombustível sira, kontinua simu moeda sentavu 200 tanba osan ne’e legal.

(more…)

Continue Reading
Advertisement

Trending