Connect with us
Pakote Ahi

Manatuto

Governu Lansa Sistema Balkaun Úniku Promove Desentralizasaun no Prestasaun Servisu Nivel Lokál

Published

on

Hatutan.com, (04 Maiu 2024), Manatuto -Primeiru-Ministru (PM), Kay Rala Xanana Gusmão, Sábadu (04/05/2024),  iha Munisípiu Manatuto, lansa ona sistema Balkaun Úniku atu promove prosesu desentralizasaun no prestasaun servisu nivel lokál.  

PM Xanana akompaña husi Prezidente Tribunál Rekursu, Deolindo dos Santos, inaugura edífisiu no lansa sistema Balkaun Únika iha Manatuto, Sábadu (04/05/2024). Foto/Lazaro Pereira Quefi

Balkaun Úniku hanesan inovasaun ida iha fornesimentu informasaun no servisu públiku bá sidadaun sira no mós setór privadu sira. Hanesan modelu  servisu foun ne’ebé oferese atensaun personalizada iha espasu fíziku ida ne’ebé úniku nivel lokál.

Balkaun Úniku ne’e nu’udár rezultadu projetu parseria Ministeriu Administrasuan Estatál ho UNDP ka Programa Nasoins Unidas Nian bá Dezenvolvimentu ho  alvu fasilita servisu administrasaun públiku nian besik liu bá povu .

Primeiru-Ministru Xanana iha lansamentu programa Balkaun Uniku ne’e  hateten ida-ne’e importante teb-tebes tanba kria ona baze no konfisoins bá iha desentralizasaun Governu lokál tanba ne’e Governu hatuur iha munisípiu atu hala’o buat hotu-hotu ne’ebé Governu sentrál halo.

Advertisement

“Ho sistema Balkaun Úniku ida ne’e ita garante katak se mak atu vota tuir duni kartaun ida ne’ebé loos duni nian la iha dupla. Tanba ne’e kona-bá pasaporte mós ita enfrenta problema barak, sidadaun estranjeiru ho nasionalidade Xina no  Indonézia ida mós bele hetan pasaporte Timor-Leste  ne’e tanba jogada tun sa’e. Ne’ebé sistema ida-ne’e ita garante transparénsia bá asaun hotu-hotu ho objetivu atu serve povu ida-ne’e,” Xanana Gusmão hateten iha nia diskursu.

Ema ne’ebé kuandu tama ona iha Governu lokál, Xanana tenik, tenke book-an la’ós atu bá tuur de’it, maibé Governu ida to’o iha kraik ne’ebá atu haree bá servisu saúde, edukasaun, agrikultura no bá buat oioin de’it ne’ebé Governu sentrál la konsege haree to’o iha baze.

“Ita nia sorte mak rai-ki’ik ida. Rai-boot tebes karik ita la hatene. Mezmu rai-ki’ik ida atu asiste nesesidade hosi suku ida postu administrativu ida, kada tinan ita simu pedidu mak hanesan ne’e, ita taka tiha no depois dehan atu ba loos ne’ebé ezemplu hasai tiha ema ida depois haree bá ne’e ema Laclubar ita fó tiha servisu bá haree Laclubar la haree fatin seluk tanba ne’e haree de’it nia rain ne’e mak Governu lokál importante atu komesa servisu,” Xanana hateten.

PM Xanana husu joven sira hosi munisípiu sira hotu prepara an iha finansa, administrasaun, planeamentu no enjeñeiru hodi kada Governu lokal haree bá nesesidade sira ho ida-ne’e mak bele komesa responde uitoan-uitoan no neineik-neineik.

Kada Munisípiu , Xanana fó hanoin tenke identifika tékniku bá sidadaun sira hosi munisípiu hodi bele hatene nia rekursu oinsá atu bele prepara an bá Governu lokál bá desentralizasaun. La’ós tau ema atu nune’e hela de’it.

Advertisement

Xanana  apela bá intelektuál  hosi munisípiu hotu-hotu ne’ebé mak servisu iha Díli no fatin seluk kada fulan tolu bá netik idaidak nia munisípiu bá atu ko’alia bá malu, lalika haree oin furak ka at, feto ka mane maibé tur hamutuk iha ne’ebá nu’udar munisípiu nia oan hodi prepara an ba governu lokál.

Hosi sistema Balkaun Úniku ne’e, Xanana hatutan, kria sistema ida ne’ebé transparente, responsavel bá ema hotu-hotu hosi leten tuun to’o iha baze tanba ne’e husu ba intelektuál hotu-hotu hosi munisípiu idak-idak kada fulan tolu bá ida-idak nia munisípiu bá hodi hanorin malu relasaun ho servisu sira.

Balkaun Úniku nia dijitalizasaun ne’e kapás  nune’e foin hahú maibé sei iha problema nu’udar Primeiru-Ministru bolu atensaun nafatin atu la’ós taka matan hodi tau de’it ema ida bele hetan pasaporte rua ka tolu ema estranjeiru mós bele hetan pasaporte Timor-Leste kuidadu ho ida ne’e.

PM Xanana hosu boot bá hotu-hotu liuliu membru Governu sira tenke kaer kargu ho transparénsia, responsabilidade ho konta no servisu ne’e duni ho Balkaun Úniku ne’e la’ós atu kontente maibé atu sente katak Timor-Leste hakat dadiuk ona bá oin mas seidauk to’o meta final tanba foin hahú tan.

Iha fatin hanesan Adjunta Reprezentante UNDP, Adeline Carrier dehan objetivu husi Balkaun Úniku nian, fiar katak sei hadi’a efisiénsia no efetividade ba servisu públiku, liu husi redús kustu osan tranzasaun no burokrasia.

Advertisement

“Inisiativa ne’e sei kombate korrupsaun no asegura katak ema hotu simu servisu kualidade ne’ebé sira merese. Hodi foti servisu iha sentru no adopta abordajen bá kliente sira tanba ne’e Balkaun Úniku sei haree konfiansa entre Governu ho ema ne’ebé mak servisu iha laran” Adeline Carrier hateten.

 Hosi inisiativa ne’e mós hanesan kompromisu konkretu atu promove governasaun di’ak liu husi estratéjia desentralizasaun ne’ebé adapta ho nesesidade populasaun.

Iha fatin hanesan Ministru Administrasaun  Estatál, Tomas do Rosario Cabral dehan Balkaun Úniku ohin lansa iha ne’e  iha ligasaun mós ho ida iha Liquiça.

“Servisu ida ne’e integradu la’ós ami mesak de’it, ami na’in bá fó fatin iha servisu delegadu 19 mai iha munisípiu inklui ministériu ne’ebe mais relevante ho halo atendimentu bá baze maka Ministériu Justisa iha laran bele fó ona billete Identidade, sertidaun RDTL no bele halo ona emisaun pasaporte iha balkaun sira em funsaun,” Tomas Cabral hateten.

Iha Balkaun Úniku ne’e iha mós balkaun portal nune’e iha balkaun Úniku governu sentrál nia reprezentasaun tanba moto IX governu nian katak lori governasaun besik liu bá povu.

Advertisement

Iha Balkaun Úniku nia sei iha ligasaun portal munisipál nia iha servisu ida indika liu bá  munisípiu sira tanba ne’e ho Balkaun Úniku ho portal munisipál sira atu analiza karik bele kaer dadus no konfirma ikus liu ho sensu ninia dadus sira hodi bele foti numeral sira ne’ebé mak konfirma ho atividade ne’ebé mak iha.

Iha fatin hanesan Prezidente Autoridade Munisípiu Manatuto, Luis Inácio Henrique Fernandes sente onra bainhira IX Governu konstitusionál eskolla  Manatuto sai primeiru lansamentu Balkaun Úniku iha Timor-Leste.

“Bainhira ami hahú halo diskusaun, parte hosi Ministériu Estatál atu hahú konstrui uma ne’e, nune’e harii uma ho tempu ne’ebé mak badak tebes maibé iha realidade katak konstrui ho fulan ida de’it tulun tebes prosesu harii Balkaun Úniku no  tulun tebes bá maluk sira ne’ebé mak presiza atu trata dokumentu sira ne’ebé mak durante ne’e konsumu ho tempu naruk,”  Luis Inácio Henrique Fernandes hateten.

Jornalista Estajiáriu: Lazaro Pereira Quefi

 

Advertisement

Kontinua Le'e
Advertisement
Hakarak Hato'o Komentariu?

Husik Hela Komentariu

Your email address will not be published. Required fields are marked *

Manatuto

Monumentu Arautos do Evangelho iha Manatuto Fó Omenajen bá Padre ho Madre Sira-Nia Kontribuisaun

Published

on

Hatutan.com, (04 Maiu 2024), Manatuto –  Bispu Dioseze Baucau, Dom Leandro Mari Alves, akompaña husi reprezentante Santa Sé iha Timor-Leste, Dom Marco Sprizzi, Sábadu (04/05/2024), fó bensan bá monumentu Arautos do Evangelho iha Manatuto nu’udár símbolu omenajen bá padre ho madre sira-nia kontribuisaun bá prosesu libertasaun Timor-Leste.

(more…)

Kontinua Le'e

Manatuto

Traballadór Sira Tenke Halo Servisu ho Responsabilidade no Domin

Published

on

Hatutan.com, (01 Maiu 2024), NatarboraPadre Pároku Parókia Maria Imaculada Conceição, Natarbora,  Pe. Eusebios Puru Duli, hateten traballadór sira tenke halo servisu ho responsabilidade no domin hodi serbí ema seluk.

(more…)

Kontinua Le'e

Manatuto

Eleisaun Órgaun Suku 2024, António “Maroan” Soares Manán Maiória iha Suku Laicore

Published

on

Hatutan.com, (28 Abríl 2024), Manatuto-Ministériu bá Administrasaun Estatál (MAE) liuhosi Sekretariadu Tékniku bá Administrasaun Eleitoral (STAE),  Sábadu (27/04/2024), organiza no realiza eleisaun  órgaun suku 2024 bá suku foun hamutuk 10 iha territóriu nasional.

(more…)

Kontinua Le'e
Advertisement

Trending