Hatutan.com, (02 Abríl 2026) Díli– Posibilidade Governu Timor-Leste sei diminui ka hamate asesu ba naroman eletrisidade kada loron iha oras neen, husi tuku tuku 5:00 matrudaga to’o de’it tuku 23:00 Otl.
Lee Mós: Governu Harii Komisaun Kontrola Presu Konvustível

PM Kay Rala Xanana Gusmão. Foto/Média GPM
Governu Timor-Leste foti medida ne’e bainhira iha situasaun pior ba krize kombustível global ne’ebé afeta husi funu iha médiu oriente entre Estadus Unidus Amérika-Israel ho Iraun.
Ba jornalista sira hafoin enkontru semanál ho Prezidente Repúblika, José Ramos-Horta iha Palásiu Prezidensiál, Xefe Governu Timor-Leste hateten mézmu Prezidente Estadu Unidus Amérika (EUA), Donald Trump deklara ona katak funu iha médiu oriente bele hakotu iha semana oin, maibé Xanana Gusmão haree situasaun real seidauk hatudu sinal estabilidade.
Xanana Gusmão hateten tanba inserteza ba situasaun funu iha médiu oriente, Governu Timor-Leste kontinua akompaña no monitoriza. Ho nune’e, karik kondisaun sai difísil liu, Governu bele implementa medida poupansa enérjia, inklui redus oras fornesimentu eletrisidade, hahú taka ahi eletrisidade husi tuku 23:00 kalan to’o fali tuku 5:00 dadeer.
“Ha’u informa bá Prezidente Repúblika, karik maka situasaun difísil tebes sei aviza katak eletrisidade sei lakan de’it to’o iha tuku 5:00 dadeer to’o tuku 23:00 kalan, atu nune’e ita poupa, avizu mós bá imi sira ne’ebé uza karreta de’it ne’e hothotu liu-liu institusaun públiku atu reduz movimentu karreta, ezemplu iha Sabádu-Domingu, servisu laiha, karreta Estadu nian lalika la’o,” Primeiru-Ministru Kay Rala Xanana Gusmão hateten.
PM Xanana hatutan katak, maske konflitu remata, prosesu atu normaliza produsaun mina sei presiza tempu naruk tanba fasilidade sira ne’ebé estraga tenke repara uluk. Tanba ne’e, Governu prepara medida preventiva atu garante estabilidade fornesimentu mina iha rai laran.
“Maibé ida-ne’e buat seluk, funu atu hotu ona ohin rasik mós Iraun destroi fasilidade mina gás iha Dubai, iha Kuiat, iha UEA, ne’ebé funu hotu mós fornesimentu mina ne’e laiha, ida-ne’e maka problema boot bá ita, tanba ne’e maka Governu Timor-Leste sei akompaña nafatin situasaun karik maka situasaun difísil tebetebes litru millaun 80 sei fulan -neen,” Xanana dehan.
Xefe Governu ne’e subliña, Governu liuhusi Reuniaun Konsellu Ministru prepara ona rezolusaun ida atu autoriza importadór ida hodi sosa mina hamutuk litru millaun 80. Mina ne’e sei uza atu garante fornesimentu bá Eleteitrisidade Timor-Leste (EDTL) no mós fa’an bá públiku.
Iha fatin hanesan Prezidente Parlamentu Nasionál Maria Fernandes Lay hateten, funu médiu oriente Timoroan hotu tenke aprende kesi-kabun tanba afeta bá mós iha merkadu globál.
“Tanba ne’e maka ha’u husu bá Parlamentu Nasionál atu diminui ninia frekuensia no mós viajen ami nia bá estranjeiru mós tenke diminui membru delegasaun, tanba funu iha Médiu Oriente, ita tenke fó volta tanba kustu boot liu,” nia dehan.
Jornalista: Marcelino Tomae