Connect with us

Opiniaun

HATUTAN Tenke Kontínua Mantein Integridade no Konfiansa Públika iha Konteúdu Notísia Tomak

Published

on

Husi Renato “Apaa Sege” da Costa

Ba dahuluk ha’u hakarak hato’o ha’u nia votus kunfiansa ba selebrasaun aniversáriu  ezisténsia HATUTAN neebe  sai ona mídia ida neebe firmi tebes iha konteudu publikasaun hotu durante nee. Liuliu oinsa hodi mantein  integridade no konfiansa públiku  iha konteúdu notísia neebe konsideradu krusial ba asuntu sosiais neebe sai públiku nia preokupasoens durante nee. Rekuñese katak mídia nuudar pilar importante iha prosesu hodi eduka públiku ba situasaun atual balun, prezensa mídia sira neebe brani levanta kazu sosiais liuhusi dalan rekolla dadus no evidensia nuudar baze justifikasaun presiza tebes iha situasaun atuál.  Integridade hodi brani pronunsia sai eveidensia  hirak nee   la’ós de’it rekezitus hodi hatoo informasaun konaba prienxe koluna informasaun nian, maibé importante tebes maka oinsá notísia sira nee  aprezenta duni objetividade hodi reprezenta   transparénsia, faktu no iha sentidu responsabilidade. Buat neebe ita hotu hatene katak iha era dijitál, media online sira hasoru mos risku no ezizensia oin oin hodi hamosu informasaun neebe lais iha sira nia portal maibe iha sorin seluk sira mos hasoru   dezafiu konaba integridade nutisia nee rasik.

Integridade iha jornalizmu garante katak informasaun ne’ebé aprezenta la’ós de’it prienxe ba koluna notísia sira maibé hanesan fonte koñesimentu ne’ebé konfiável ne’ebé ajuda ema hodi hamosu opiniaun ho  desizaun neebe los bazeia ba informasaun sira nee, hodi permite públiku hetan vizaun ida ne’ebé ekilibradu kona-ba informasaun sira nee. Transparénsia informasaun bazeia ba dadus no evidensia no fonte neebe klaru sei haburas tebes sentidu onestidade entre jornalista  no públiku.

Advertisement

Situasaun ohin loron, iha era ida ne’ebé informasaun sala bele espalla lalais, mantein integridade ba konteúdu notísia nian importante tebes. Buat neebe oras nee públiku akompaña katak konfiansa públiku nian ba mídia sira maka  wainhira mídia sira nee prienxe duni konsistente no integridade iha sira nia publikasaun. Bainhira ema fiar notísia sira neebe fo sai husi mídia sira, iha posibilidade boot  envolvimentu públiku sei sai ativa ba situasaun balun tamba informasaun neebe sira hetan nee verdade no faktu, nunee mídia refere hetan ona ninia kunfiansa husi públiku tamba informasaun sira neebe relata sai bazeia tebes ba faktu sira.

Tanba ne’e, HATUTAN  presiza mantein ekilíbriu entre velosidade aprezentasaun informasaun no ezatidaun hodi asegura katak notísia ne’ebé hato’o loos duni no responsavel. Ida-ne’e la’ós de’it importante ba reputasaun HATUTAN rasik, maibé mós krusiál atu mantein konfiansa públiku nian  nu’udar fonte informasaun ne’ebé konfiável.

Konfiansa ida ne’e mak fundasaun prinsipál iha relasaun entre mídia no sosiedade. Kuandu fiar ida ne’e kria, mídia iha papél ne’ebé maka’as liu hodi eduka públiku ho forma opiniaun públiku ne’ebé bazeia ba faktu, la’ós opiniaun ka espekulasaun de’it. Ida-ne’e sai importante liután iha kontestu globál atuál, iha ne’ebé informasaun sala no dezinformasaun bele hada’et lalais hodi hamosu  impaktu sira neebe ladiak.

Nune’e, mantein integridade no konfiansa iha konteúdu notísia nian la’ós de’it devér ida, maibé mós responsabilidade boot ida ba atór mídia ida-idak. Esforsu sira ne’e tenke kontinua hametin  hodi hasoru dezafiu sira husi era dijitál, atu nune’e HATUTAN bele funsiona nafatin nu’udar ai-riin edukasaun ne’ebé forte hodi bele sai nafatin fonte ne’ebé konfiável  ba sosiedade.

Nu’udar pesoal neebe sempre akompaña konteudu informasaun neebe publika husi HATUTAN,  senti orgullu  haree ba HATUTAN neebe kontinua haka’as-an atu mantein padraun kualidade iha reportajen, liuliu oinsa hodi asegura katak notísia hotu-hotu ne’ebé hato’o ba públiku iha valór informasaun loloos no hamosu duni públiku nia kapasidade hodi intende situasaun lolos. Aspetu seluk maka abilidade atu mantein kontinuidade informasaun sira kona-ba kazu importante oioin. Bainhira iha kazu ida ne’ebé la’o hela, la’ós relata dala ida de’it no haluha tiha, maibé halo akompañamentu beibeik. Ida-ne’e importante tanba públiku iha direitu atu hetan informasaun ikus liu kona-ba kazu sira-ne’e. Ho maneira ida-ne’e, mídia la’ós de’it funsiona nu’udar transportadór ba notísia, maibé mós nu’udar guardiaun ba prosesu transparénsia ho nia responsabilizasaun, tantu iha aspetu jurídiku no sosiál.

Advertisement

Nunee ba buat neebe durante nee hau hetan husi publiksaun hotu husi HATUTAN maka fó prioridade neebe  klean ba dadus, referénsia kruzada ba fonte sira, no informasaun verifikasaun faktu nian molok to’o ba públiku, Kompromisu sira hanesan nee  la’ós de’it reforsa konaba kredibilidade nutisia maibe  hametin mos sentidu liberdade espresaun  hodi hakbi’it sidadaun sira ho koñesimentu  bazeia ba faktu sira.

Ikus liu, iha paizajen mídia ne’ebé sempre muda, modelu reportazen neebe hatoo husi HATUTAN ba situasaun real iha Timor-Leste agora, ho tipu reportajen bazeia ba faktu hanesan nee bele inspira mos mídia sira seluk hodi brani ona hakat sai husi intereses politik no ekonomia hodi relata sai faktu bazeia ba evidensia hodi hamosu  notísia ho kualidade hodi kaer metin padraun jornalizmu nian iha serbisu lor loron nian.

“Mídia sira labele  baruk atu hateten faktu sira. Imi maka guarda lia-loos nian ne’ebé luta ba justisa no transparénsia”

Advertisement
Continue Reading
Advertisement
Click to comment

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

Opiniaun

Diskursu Primeiru-Ministru Kay Rala Xanana Gusmão nian iha Okaziaun Aprezentasaun Proposta Lei Orsamentu Jerál Estadu ba 2026

Published

on

By

Parlamento Nacional, Díli 5 Novembro 2025

Suas Excelências

Senhora Presidente Parlamento Nacional       

Vice-Presidentes Parlamento Nacional

Advertisement

Ilustres

Senhoras no Senhores Deputados

Senhoras no Senhores Membros Governo

Senhoras no senhores,

(more…)

Advertisement

Continue Reading

Opiniaun

Sai Lian ASEAN nian: To’o Ona Tempu Mídia Nasionál Sira Ko’alia Timor-Leste Nia Kompromisu

Published

on

By

Hosi: Renato ”Apaa Sege’ da Costa

(more…)

Continue Reading

Opiniaun

Esteitmentu husi Institutu La’o Hamutuk Kona-ba Adezaun Timor-Leste ba Membru Plenu ASEAN Ba Dala-11

Published

on

By

Introdusaun

Simeira ASEAN ba dala 46 liu ba iha Kuala Lumpur, Primeiru Ministru Malázia deklara ba públiku katak, Timor-Leste nia adezaun ba ASEAN (full member) sei ofisializa iha Simeira ASEAN ba dala 47 iha fulan Outubru 2025. Tuir mai, Governu da sia organiza grupu traballu inter-ministerial nu’udar responsavel ba implementasaun rekomendasaun ne’ebé deside iha Simeira ASEAN 46 iha Malázia. Ekipa traballu ne’e enkontru no diskute halo ajustamentu ba lei no polítika balun tuir matadalan (roadmap) ne’ebé simu husi ASEAN. Governu komprimidu katak, antes Simeira iha fulan Outubru, preparasaun intermus polítika, lei balun, teknikamente no institusionalmente finaliza ona, liuliu akordu ekonomia prinsipál sira. Ambisaun boot ne’e ignora realidade katak Timor-Leste iha kapasidade ki’ik de’it atu prodús sasán ne’ebé bele fa’an iha ekonomia formál (ekonomia ne’ebé uza osan). Bainhira Timor-Leste adere ba ASEAN, bele redús soberania estadu atu proteje povu Timor-Leste husi dominasaun ekonómiku ASEAN.

(more…)

Continue Reading

Trending