Connect with us

Edukasaun

Zero Toleránsia Asédiu Seksuál iha Ensinu Superiór sira iha Timor-Leste

Published

on

Hatutan.com, (18 Novembru 2024), Díli – Ministériu Ensinu Superiór, Siénsia no Kultura (MESSK) kopera ho UN WOMEN, Korea Internasional Cooperation Agency (KOICA) ho parseiru sira seluk, Segunda (18/11/2024), iha Díli, halo lansamentu estratéjia  zero toleránsia asédiu sekuál iha ambiente  Ensinu Superiór sira iha Timor-Leste.

Lee Mós: DE iha Ajénsia Estadu Ida Komete Asédiu Seksuál, Hahú Husi Hasé Bonita Loos, Telefone Husu Hasoru iha Otél To’o Konvida Viajen bá Bali

Lansamentu estratéjia zero toleránsia asédiu seksuál iha  Ensinu Superiór  sira iha Timor-Leste ne’e reflete bá kazu balun ne’ebé akontese iha sosiedade akadémiku sira iha kampus laran, liuliu dosente sira halo ba estudante sira durante ne’e.

Advertisement

Lansamentu estratéjia zero toleránsia asédiu seksuál iha  Ensinu Superiór sira iha Timor-Leste. Foto/Tome da Silva

“Ami hahú halo atividade ida mais importante iha ita-nia rai relasaun asédiu seksuál. Fó hatene ba estudante sira, dosente sira, akademiku sira, funsionáriu sira, katak asédiu seksuál hahalok ida at ka la di’ak tanba ne’e universidade  ho institutu sira, ohin, asina ona plaka kona-ba “Zero Toleránsia ba Asédiu Seksuál iha Ensinu Superiór,” Ministru Ensinu Superiór Siénsia no Kultura (MESSK), José Honorio da Costa Pereira Jeronimo afirma.

José Honorio da Costa Pereira Jeronimo hatutan karik ba oin akontese nafatin asédiu seksuál entaun husu estudante sira tenke brani atu hatete sai katak iha professor, funsionáriu ka maluk estudante balu ne’ebe mak hatudu hahalok ne’ebé la di’ak liuliu asédiu seksuál atu nune’e parte relevante sira toma atensaun ba hahalok at hirak ne’e.

MESSK agradese tebes tanba hosi universidade sira hotu iha Timor-Leste ohin partisipa iha atividade ne’e sira komprimenta atu implenmenta di’ak no rigor kona ba asediu sexual ne’e rasik.

Iha fatin hanesan reprezentate Sekretariu Estadu ba Igualdade (SEI), Maria Filomena Belo hateten asédiu seksuál ne’e dala barak ona akontese iha univerdade balun iha Timor-Leste tanba ne’e agora iha ona pasu ruma, oinsá mak atu prevene atu labele iha tan ka kontra tan ona violasaun bazeia ba jeneru no karik akontese oinsá mak kombate ba ida-ne’e infelismente advokasia agora dadaun SEI halo haree liu asédiu seksuál ne’e rasik.

“Estratéjia zero toleránsia asédiu seksuál ida-ne’e hanesan faktu importante ida atu ita hotu-hotu bele asegura katak la iha asédiu seksuál iha ensinu superiór,” Maria Filomena Belo hateten.

Diretora Jurídiku Sosiál (JU,S) Barbara N. de Oliveira hateten kooperasaun atu kombate asédiu seksuál iha ensinu superiór bele dezenvolve iha material oioin hodi suporta insufisiente ensinu superiór iha jornada ida ne’e.

Advertisement

Material ka produtu espesifiku ne’ebe dezenvove mak relatoriu diretiva sira, manual pratiku, material komunikasaun oioin no mos ba korpu orientasaun ba estudante.

“Importante ohin loron ba ita atu hatene loloos saida mak asédiu seksuál mai hosi natureza seksuál ne’ebé hatudu impaktu negativu ba vítima iha servisu fatin, fatin publiku no seluk tan. Mezmu iha Timor-Leste seidauk iha dadus espesifiku hanesan akontese iha nasaun sira seluk, maibe hosi JU,S hatudu katak maioria parte asédiu seksuál akontese iha universidade,” Barbara N. de Oliveira hateten.

Relasiona ho faktu negativu iha ensinu superiór ne’ebe forma asédiu baibain akontese entre estudante sira no mós dosente ba estudante no 90% hosi vítima mak feto.

JU,S  hatutan asédiu seksuál hosi dosente ba estudante ne’e grave liu no merese atu tau atensaun makas tanba nia baibain inklui iha aspetu abuzu poder no ninia impaktu se boot liu inklui ba prosesu estudu nian.

Tuir diretiva atu estabelesimentu iha ensinu superiór bele ho efetivu prevene no  kombate asédiu seksuál tenke hosi implementasaun padraun manual :

Advertisement
  1. Politika no kompremisiu institusional.
  2. Valor no kultura institusional inklui kestaun atu haburas reprezentasaun feto iha nivel hotu-hotu.
  3. Sistema jestaun rekursu umanu iha inskrisaun estudante foun.
  4. Haforsa kapasidade no konsimentu hosi komunidade akademika.
  5. Mitigasaun ba risku asédiu seksuál.
  6. Kanal sira keixa no denunsia nian.
  7. Apoiu ba vítima asédiu seksuál no referral.
  8. Prosedimentu responsabilizasaun natureza disiplinar.

Padraun sira ne’e dezenvolve espesífiku ba ensinu superiór iha rai doben Timor-Leste.

Reitór Universidade Nasional Timor Lorosa’e (UNTL), João Soares Martins hateten kooperasaun ida ne’e diak teb-tebes tanba atu oinsá mak bele kombate asédiu seksuál universidade  sira iha Timor – Leste tanba oras ne’e dadaun inan-feto sira barak ona mak sai vítima ba kestaun ida ne’e.

“Ami hahú kopera ho UN WOMEN  ho ninia parseiru sira dezde tinan-haat (4) kotuk ba atu bele servisu kona-bá kria ambiente ka kampus seguru atu oinsa mak ita bele kombate kestaun asédiu seksuál. Iha fulan kotuk Ami halo tia ona despaxu para zero toleránsia ba asédiu seksuál nune’e ho lansamentu ida-ne’e se reforsa liu tan atu bele evita karakterístiku at hosi asédiu seksuál iha Timor-Leste,” João Soares Martins dehan.

Jornalista Estajiariu : Lazaro Pereira Quefi

 

Advertisement
Continue Reading
Advertisement
Click to comment

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

Edukasaun

Segunda, Timor-Leste hala’o ezame nasionál ba estudante finalista nivel sekundáriu

Published

on

By

Jornalista: Felix Fernandes 

(more…)

Continue Reading

Edukasaun

Kobransa Ilegál iha UNTL, Komisaun Instrusaun InvestigaDosente Na’in Rua

Published

on

By

Hatutan.com (15 Outubru 2026), Díli– Universidade Nasionál Timor-Lorosa’e (UNTL), liuhusi Komisaun Instrusaun, hala’o hela investigasaun ba dosente na’in rua iha Fakuldade Edukasaun no Humanidade, ne’ebé hetan alegasaun kona-ba kobransa ilegál ba estudante sira.

Pró-Reitor Asuntu Jurídiku, José Tomás Alves, ne’ebé nu’udar membru Komisaun Instrusaun, hatete katak kazu ne’e hahú bainhira estudante sira hato’o keixa ba estrutura kompetente iha UNTL. Depois, kazu ne’e refere ba Konsellu Disiplinár, ne’ebé kria Komisaun Instrusaun atu hala’o investigasaun.

José Tomás esplika katak Komisaun Instrusaun nomeia ona iha loron 17 Jullu 2026 no hahú servisu kedas. Tuir nia, suspensaun temporária ba dosente na’in rua ne’e importante atu evita interferénsia durante prosesu investigasaun no fó oportunidade ba estudante sira atu hato’o sira-nia deklarasaun ho liberdade.

“Nomeasaun husi Komisaun Instrusaun ne’e tun kedas iha loron 17 Jullu. Ami halo kedas servisu, tanba bainhira investigasaun la’o, profesór sira ne’e kontinua hala’o sira-nia atividade letiva, hanesan orientasaun no hanorin, ida-ne’e bele afeta estudante sira, tanba ne’e, Komisaun Instrusaun propoin ba Konsellu Disiplinár atu emite suspensaun ba dosente na’in rua,” José Tomás hatete iha Kampus Liceu, kuarta-feira, 14 Outubru 2026.

Advertisement

Nia hatutan, Konsellu Disiplinár emite karta suspensaun iha loron 8 Setembru 2026, ho prazu fulan ida, suspensaun ne’e atu para temporariamente atividade dosente sira ne’ebé hetan alegasaun viola sira-nia dever profisionál, no atu fasilita prosesu rona deklarasaun husi estudante sira.

“Karta suspensaun ne’e nia objetivu atu suspende temporariamente atividade profesór sira ne’ebé hetan alegasaun viola sira-nia dever, atu nune’e estudante sira bele ko’alia ho livre no fó oportunidade ba Komisaun Instrusaun atu rona sira-nia deklarasaun,” nia esplika.

Maski prazu suspensaun ne’e remata ona iha loron 8 Outubru 2026, ida-ne’e la signifika katak kazu ne’e rezolve ona. Tuir nia, prazu investigasaun bele estende se Komisaun Instrusaun konsidera katak kazu ne’e kompleksu no presiza tempu tan atu halibur evidénsia.

Nia hatete, komisaun sei kontinua rona testemuña no suspeitu sira, no halibur prova relevante sira atu bele konklui investigasaun ho kuidadu.

“Investigasaun ne’e sei kontinua, tanba ami presiza rona testemuña no suspeitu sira, no halibur prova sira. Hare’e ba komplesidade kazu ne’e, ami presiza tempu atu asegura katak prosesu investigasaun la’o ho di’ak,” nia afirma.

Advertisement

José Tomás hatete, depois Komisaun Instrusaun konklui relatóriu investigasaun, relatóriu ne’e sei submete ba autoridade kompetente iha UNTL, se hetan katak dosente sira viola duni sira-nia dever profisionál, Reitór sei foti desizaun tuir kompeténsia ne’ebé mak iha.

To’o agora, prosesu investigasaun sei kontinua, no alegasaun kona-ba kobransa ilegál ne’e sei presiza hetan konfirmasaun liuhusi rezultadu investigasaun.

Jornalista: Felix Fernandes

Advertisement
Continue Reading

Edukasaun

Estudante ne’ebé konkore ba ezame nasionál tenki iha dukumentu kompletu

Published

on

By

Jornalista: Felix Fernandes (more…)

Continue Reading

Trending