Hatutan.com, (18 Novembru 2024), Díli – Ministériu Ensinu Superiór, Siénsia no Kultura (MESSK) kopera ho UN WOMEN, Korea Internasional Cooperation Agency (KOICA) ho parseiru sira seluk, Segunda (18/11/2024), iha Díli, halo lansamentu estratéjia zero toleránsia asédiu sekuál iha ambiente Ensinu Superiór sira iha Timor-Leste.
Lee Mós: DE iha Ajénsia Estadu Ida Komete Asédiu Seksuál, Hahú Husi Hasé Bonita Loos, Telefone Husu Hasoru iha Otél To’o Konvida Viajen bá Bali
Lansamentu estratéjia zero toleránsia asédiu seksuál iha Ensinu Superiór sira iha Timor-Leste ne’e reflete bá kazu balun ne’ebé akontese iha sosiedade akadémiku sira iha kampus laran, liuliu dosente sira halo ba estudante sira durante ne’e.

Lansamentu estratéjia zero toleránsia asédiu seksuál iha Ensinu Superiór sira iha Timor-Leste. Foto/Tome da Silva
“Ami hahú halo atividade ida mais importante iha ita-nia rai relasaun asédiu seksuál. Fó hatene ba estudante sira, dosente sira, akademiku sira, funsionáriu sira, katak asédiu seksuál hahalok ida at ka la di’ak tanba ne’e universidade ho institutu sira, ohin, asina ona plaka kona-ba “Zero Toleránsia ba Asédiu Seksuál iha Ensinu Superiór,” Ministru Ensinu Superiór Siénsia no Kultura (MESSK), José Honorio da Costa Pereira Jeronimo afirma.
José Honorio da Costa Pereira Jeronimo hatutan karik ba oin akontese nafatin asédiu seksuál entaun husu estudante sira tenke brani atu hatete sai katak iha professor, funsionáriu ka maluk estudante balu ne’ebe mak hatudu hahalok ne’ebé la di’ak liuliu asédiu seksuál atu nune’e parte relevante sira toma atensaun ba hahalok at hirak ne’e.
MESSK agradese tebes tanba hosi universidade sira hotu iha Timor-Leste ohin partisipa iha atividade ne’e sira komprimenta atu implenmenta di’ak no rigor kona ba asediu sexual ne’e rasik.
Iha fatin hanesan reprezentate Sekretariu Estadu ba Igualdade (SEI), Maria Filomena Belo hateten asédiu seksuál ne’e dala barak ona akontese iha univerdade balun iha Timor-Leste tanba ne’e agora iha ona pasu ruma, oinsá mak atu prevene atu labele iha tan ka kontra tan ona violasaun bazeia ba jeneru no karik akontese oinsá mak kombate ba ida-ne’e infelismente advokasia agora dadaun SEI halo haree liu asédiu seksuál ne’e rasik.
“Estratéjia zero toleránsia asédiu seksuál ida-ne’e hanesan faktu importante ida atu ita hotu-hotu bele asegura katak la iha asédiu seksuál iha ensinu superiór,” Maria Filomena Belo hateten.
Diretora Jurídiku Sosiál (JU,S) Barbara N. de Oliveira hateten kooperasaun atu kombate asédiu seksuál iha ensinu superiór bele dezenvolve iha material oioin hodi suporta insufisiente ensinu superiór iha jornada ida ne’e.
Material ka produtu espesifiku ne’ebe dezenvove mak relatoriu diretiva sira, manual pratiku, material komunikasaun oioin no mos ba korpu orientasaun ba estudante.
“Importante ohin loron ba ita atu hatene loloos saida mak asédiu seksuál mai hosi natureza seksuál ne’ebé hatudu impaktu negativu ba vítima iha servisu fatin, fatin publiku no seluk tan. Mezmu iha Timor-Leste seidauk iha dadus espesifiku hanesan akontese iha nasaun sira seluk, maibe hosi JU,S hatudu katak maioria parte asédiu seksuál akontese iha universidade,” Barbara N. de Oliveira hateten.
Relasiona ho faktu negativu iha ensinu superiór ne’ebe forma asédiu baibain akontese entre estudante sira no mós dosente ba estudante no 90% hosi vítima mak feto.
JU,S hatutan asédiu seksuál hosi dosente ba estudante ne’e grave liu no merese atu tau atensaun makas tanba nia baibain inklui iha aspetu abuzu poder no ninia impaktu se boot liu inklui ba prosesu estudu nian.
Tuir diretiva atu estabelesimentu iha ensinu superiór bele ho efetivu prevene no kombate asédiu seksuál tenke hosi implementasaun padraun manual :
- Politika no kompremisiu institusional.
- Valor no kultura institusional inklui kestaun atu haburas reprezentasaun feto iha nivel hotu-hotu.
- Sistema jestaun rekursu umanu iha inskrisaun estudante foun.
- Haforsa kapasidade no konsimentu hosi komunidade akademika.
- Mitigasaun ba risku asédiu seksuál.
- Kanal sira keixa no denunsia nian.
- Apoiu ba vítima asédiu seksuál no referral.
- Prosedimentu responsabilizasaun natureza disiplinar.
Padraun sira ne’e dezenvolve espesífiku ba ensinu superiór iha rai doben Timor-Leste.
Reitór Universidade Nasional Timor Lorosa’e (UNTL), João Soares Martins hateten kooperasaun ida ne’e diak teb-tebes tanba atu oinsá mak bele kombate asédiu seksuál universidade sira iha Timor – Leste tanba oras ne’e dadaun inan-feto sira barak ona mak sai vítima ba kestaun ida ne’e.
“Ami hahú kopera ho UN WOMEN ho ninia parseiru sira dezde tinan-haat (4) kotuk ba atu bele servisu kona-bá kria ambiente ka kampus seguru atu oinsa mak ita bele kombate kestaun asédiu seksuál. Iha fulan kotuk Ami halo tia ona despaxu para zero toleránsia ba asédiu seksuál nune’e ho lansamentu ida-ne’e se reforsa liu tan atu bele evita karakterístiku at hosi asédiu seksuál iha Timor-Leste,” João Soares Martins dehan.
Jornalista Estajiariu : Lazaro Pereira Quefi