Connect with us

Polítika

Aditasaun Dekretu Lei Kadastrál Aprovadu Hosi Konsellu Ministru

Published

on

Hatutan.com, (17 Agostu 2022), Díli— Ministru Justisa (MJ) Tiago Amaral Sarmento aprezenta aditasaun Dekretu Lei Informasaun Kadastrál, no hetan ona aprovasaun hosi Konsellu Ministru (KM).

Konsellu Ministru, Kuarta (17/08/2022). Foto/MJ.

Projetu Dekretu-Lei ida ne’e nian sai ona hanesan objetu deliberasaun iha sorumutuk Konsellu Ministrus iha loron 8 fulan-juñu tinan 2022.

Maibé, tanba desizaun hodi altera artigu 46, kona-bá data ne’ebé tama ba vigór diploma nian, presiza submete projetu Dekretu-Lei ida-ne’e nian ba deliberasaun foun.

“Nune’e sei define katak diploma tama iha vigór iha loron 01 fulan-novembru tinan 2022, uluk define katak diploma ne’e sei tama iha vigór iha loron 120 hafoin ninia publikasaun,” Hatutan.com sita komunikadu.

Advertisement

Informa mós katak, projetu lei refere promulga ona hosi Prezidente Republika, José Manuel Ramos-Horta, iha loron 15 fulan-Agostu 2022.

Konsellu Ministru mós aprova ona projetu Dekretu-Lei, ne’ebé aprezenta hosi Ministru Prezidénsia Konsellu Ministrus, Fidelis Manuel Leite Magalhães, kona-bá alterasaun dahuluk ba Dekretu-Lei nu. 15/2017, loron 17 fulan-maiu, ne’ebé kria no define estrutura orgánika Institutu Nasionál Administrasaun Públika nian (INAP).

Ho diploma ne’e, hakarak atribui ba institutu públiku ne’e, tuir Programa Governu nian, responsabilidade boot ba nivel formasaun ne’ebé kualifikada ba rekursu umanu iha Administrasaun Públika, liuliu hodi fó programa sira lideransa nian no programa kapasitasaun avansada iha Administrasaun Públika.

Nune’e, misaun foun INAP nian ba nivel formasaun profisionál iha Administrasaun Públika ne’e hakarak reforsa formasaun profisionál hanesan instrumentu estratéjiku modernizasaun no transformasaun ba Administrasaun Públika, liuhosi estabelesimentu área estratéjika sira ba formasaun.

Konsellu Ministrus aprova mós projetu Dekretu-Lei, ne’ebé aprezenta hosi Ministru Obras Públikas, Abel Pires da Silva, kona-ba alterasaun daruak Dekretu-Lei nu. 8/2019, loron 24 fulan-abril, ho redasaun ne’ebé mai hosi ninia alterasaun dahuluk, ne’ebé aprova ona liuhosi Dekretu –Lei nu. 50/2022, 14 fulan-outubru, kona-ba Orgánika Ministériu Obras Públikas nian.

Advertisement

Ho konsiderasaun ba tomada pose titulár foun ida Ministériu Obras Públikas nian, objetivu mak atu halo alterasaun sira ne’ebé presiza hodi organiza filafali servisu balun ne’ebé inklui iha Ministériu, atu fó efisiénsia boot liután iha ezekusaun ba ninia atribuisaun sira.

Ho nune’e, halo divizaun ba Diresaun Jerál Administrasaun no Finansas ba diresaun rua ho vokasaun ne’ebé la hanesan.

Ida haree liu ba ezekusaun orsamentál ne’ebé inklui Diresaun Nasionál Aprovizionamentu no Orsamentu no Finansas, iha ne’ebé inklui mós Unidade Planeamentu Estratéjiku, ne’ebé ba oin sei sai hanesan diresaun nasionál.

Seluk haree liu ba kestaun administrasaun jerál rekursu sira iha Ministériu, iha ne’ebé inklui Diresaun Nasionál Administrasaun no Jestaun Patrimóniu no Rekursu Umanu, aumenta mós Diresaun Nasionál Teknolojia Informasaun nian, ne’ebé hakarak atu fó suporte apoiu ba dijitalizasaun serbisu iha Ministériu.

Hasai mós Diresaun Jerál sira ne’ebé hakotu tiha ona ho nomeasaun ba órgaun diretivu empreza públika, Bee Timor-Leste, E.P. no Eletrisidade de Timor-Leste, E.P.

Advertisement

Diresaun Nasionál Estrada, Ponte no Kontrolu ba Inundasaun fahe mós ba diresaun nasionál rua; ida haree liu ba estrada no ida seluk haree ba prevensaun no kontrolu ba bee-sa’e hodi nune’e Ministériu bele iha entidade ida ho kompeténsia espesífika hodi hamenus risku inundasaun ne’ebé akontese hela ba beibeik, tanba alterasaun klimátika sira.

Ministru Administrasaun Estatál, Miguel Pereira de Carvalho no Vise-Ministru Administrasaun Estatál, Lino de Jesus Torrezão, aprezenta ba Konsellu Ministrus Relatóriu Misaun hodi Apoia Prosesu Resenseamentu Eleitorál iha Giné-Bissau nian.

Delegasaun timoroan lidera hosi Vise-Ministru, Lino de Jesus Torrezão, vizita ona Giné-Bissau iha loron 22 fulan-jullu to’o 8 fulan-agostu, hodi halo sorumutuk ho autoridade lokál sira hodi verifika kondisaun ezistente no identifika nesesidade sira ba organizasaun resenseamentu eleitorál no realizasaun ba eleisaun livre no demokrátika iha Giné-Bissau, ne’ebé sei hala’o iha loron 18 fulan-dezembru oin mai.

Ikusliu, Ministru Petróleu no Minerál, Victor da Conceição Soares no responsavel sira hosi ANPM, Timor Gap no IPG, halo aprezentasaun ida kona-ba progresu sira iha setór petróleu no minerál.

Aprezentasaun ne’e ho nia objetivu atu fó vizaun jerál ba membru Konsellu Ministrus, kona-ba atividade prinsipál sira ne’ebé planeia ka realiza ona, atu haforsa indústria petrolífera nasionál.

Advertisement

Jornalista: Rogério Pereira Cárceres

Continue Reading
Advertisement
Click to comment

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

Polítika

Komisaun A Preokupa Servisu Asesór iha Ministériu Sira

Published

on

By

Hatutan.com, (02 Fevereiru  2026), Díli– Prezidente Komisaun A Parlamentu Nasionál ba asuntu Konstituisaun no Justisa,  Deputadu Natalino dos Santos,  husu Governu atu tau atensaun ba asesór internasionál sira ne’ebé hala’o servisu iha liña ministeriál sira tanba lei barak mak asesór sira trava hela.

(more…)

Continue Reading

Polítika

Bankada CNRT Kritika Primeiru-Ministru ho Membru Governu Sira Sa’e Karreta Luxu iha Povu Barak Sei Mukit

Published

on

By

Hatutan.com, (23 Janeiru 2026), Díli- Membru Parlamentu Nasionál husi    Bankada CNRT, Virginia Ana Belo, kritika Primeiru-Ministru Kay Rala Xanana Gusmão ho nia  membru Governu sira ne’ebé daudaun ne’e sa’e karreta luxu iha povu ne’ebé barak sei mukit.

(more…)

Continue Reading

Polítika

Ezonerasaun José Belo Taraleu husi Knaar Prezidente RTTL,E.P Sai Presedente Atu Ezonera Mós Elizeu Isaac Fernandes

Published

on

By

Hatutan.com, (20 Janeiru 2026), Díli- Desizaun Konasellu Ministru nian ne’ebé ezonera antigu prezidente Konsellu Administrasaun Rádiu Televizaun Timor-Leste, Empreza Públiku (RTTL,E.P), José António Belo Taraleu, hanesan presedente ba Konsellu Munistru atu foti disaun ezonera mós Prezidente inkompativel RTTL,E.P, Elizeu Isaac Fernandes.

(more…)

Continue Reading

Trending