Connect with us

Edukasaun

“Mau-Nana Homilde é Revolucionário”, Dezafia Lider Rezisténsia Sira Konta no Hakerek Istória

Published

on

Hatutan.com, (30 Agostu 2022), Díli-Xefe Estadu Maiór FALINTIL-Forsa Defeza Timor-Leste (F-FDTL), Tenente Jenerál Domingos Raúl “Falur Rate Laek”, Tersa (30/08/2022), iha auditóriu Kuartél Jenerál Fatuhada, Díli, ofisiálmente lansa ona livru rezisténsia ida ho títulu “Mau-Nana Homilde é Revolucionário”.

Lansamentu livru “Mau-Nana Homilde é Revolucionário”, Tersa (30/08/2022). Foto/Hatutan.com

Livru ida ne’e, elabora hosi eskritór ka hakerek-na’in, Amito Qonusere Araújo, ho durasaun tempu elaborasaun liu tinan ho nia konteúdu hosi livru ne’e, fó atensaun liubá eis funu-na’in (guerrillero) atuál Xefe Lojístika F-FDTL, Brigadeiru Jenerál Cornelio Ximenes “Mau-Nana” nia istória sira tomak, durante partisipa frente armada bá libertasaun nasionál.

Komandante “Mau-Nana”, afirma katak, ninia livru ho títulu “Mau-Nana Homilde é Revolucionário” ne’e, atu dezafia lider rezisténsia sira seluk, oinsá mak bele konta ona ninia istória rasik, hodi nune’e, ema seluk no liu-liu eskritór sira bele hakerek iha livru hodi konta bá jerasaun sira tuir mai.

“Ha’u sente katak, lansamentu livru ida ne’e, la’ós atu para insentiva, hodi ha’u nia maun-boot sira ohin ho saida sira ne’e hotu ne’e, tenke preokupa ona hodi hakerek sira nia livru,” Brigadeiru Jenerál Cornelio Ximenes “Mau-Nana”, hateten bá jornalista sira, hafoin serimónia lansamentu ba livru ne’e.

Advertisement

Mau-Nana dehan, la’ós nia mak hola inisiativa hodi hakerek istória ida-ne’e, tanba nia rasik seidauk hakerek livru mesak, no nia rasik mós seidauk iha hanoin atu hakerek istória. Maibé haree bá idade mós la’o ona, depois maluk sira hotu, tenke hakerek sira ididak nia livru, para depois bele fó hatutan bá jerasaun sira tuir mai.

 Nia dehan,  Xefe Estadu Maiór F-FDTL,  Tenente Jenerál reformadu, Titó Cristóvão da Costa “Lere Anan Timur”, nia idade atinje ona 70, fila ona vida sivíl. Dalan ida ne’e, aban-bainrua sira hotu sei la’o tuir ba reforma, tanba ida ne’e maka, tenke aproveita ona oportunidade, hodi konta istória bá eskritór sira, nune’e bele hakerek livru ida.

“Eskritór rasik dehan katak, livru ne’e ladún perfeitu, maibé hanesan hakerek tuir, konta tuir buat ne’ebé ha’u hatete bá nia, ne’ebé maluk sira mós testemuña bá buat sira ne’e hotu mak iha livru ida ne’e. Ne’ebé, ohin ne’e ha’u sente katak, ha’u la’ós orgullu, la’ós kontente, maibé ha’u sente katak, ida ne’e fó bá ha’u nia maluk sira ne’e hotu, tenke komesa ona hanoin atu hakerek. Labele hein,” Komandante Mau-Nana afirma.

Lansamentu livru “Mau-Nana Homilde é Revolucionário”, Tersa (30/08/2022). Foto/Hatutan.com

Tuir Mau-Nana, situasaun polítika oras ne’e la’o, halo polítiku sira sempre hatún malu dehan, ida mak halo liu, ida seluk la halo. Entaun, hanesan  gerrilleiru ida, hahú agora bá oin, sira tenke hakerek ona istória, atu nune’e, joven sira mós bele hatene istória funu-na’in sira no hatene respeita mós lideransa sira.

Biar istória sira iha livru ne’e nia laran, temi kona-bá Mau-Nana ninia partisipasaun luta rezisténsia iha área Postu Administrativu Loré nian, maibé, la’ós de’it bá Loré oan sira, ema hotu-hotu, timoroan hotu halo parte mós iha livru ne’e nia laran.

Komandante Mau-Nana dehan, tempu ona bá nia atu konta ninia istória, hodi hakerek livru, tanba durante tinan 20 ne’e, dala-ruma polítiku sira temi de’it lider balu ninia naran iha luta.

Advertisement

Hakerek-na’in bá livru “Mau-Nana Homilde é Revolucionário”, Amito Qonusere Araújo, konta, prosesu hakerek livru ida ne’e, la’o iha tempu ne’ebé mak naruk, no kleur, bele dehan komplikadu tebes. Maibé, tanba ho espíritu konsiénsia, eskritór ninia voluntarizmu, nia bele konsege finaliza prosesu tomak ne’ebé mak hahú hosi peskiza, hakerek, transkrisaun, hakerek, bá edisaun, no mós prepara meiu hotu-hotu, atu bele atende bá to’o iha loron lansamentu ne’e.

“Objetivu hosi lansamentu ne’e mak, atu bele tranzmite informasaun sira rezisténsia ninian ne’ebé mak ha’u deskreve ona iha livru laran, ba istória Loré, ne’ebé maka sai hanesan fonte sentrál maka Brigadeiru Jenerál Cornelio Ximenes “Mau-Nana” nian, no fonte sira seluk ne’ebé maka durante ne’e halo konfirmasaun, konsultasaun, hodi bele kompleta informasaun ba iha istória ne’ebé mak ohin ita lansa ona,” Amito Qonusere Araújo, hateten.

Atuál jornalista Rádiu Televizaun Timor-Leste, Empreza Públika (RTTL, EP) ne’e haktuir, prosesu hakerek livru ida ne’e, lori tempu kuaze tinan ida resin. Prosesu ida ne’e, bele dehan lais tebes, tanba nia halo de’it audiénsia ho Brigadeiru Jenerál Cornelio Ximenes “Mau-Nana”.

Eskritór Amito Qonusere, haktuir tán katak, hosi istória luta sira hotu rezisténsia nian ne’ebé hakerek iha livru ne’e, Brigadeiru Jenerál Mau-Nana, nia hanesan sobrevivente mak ho nia maluk sira seluk, iha 1979, halo asaltu dahuluk ba Postu seguransa Tentara Nasionál Indonesia (TNI) nian hamutuk tolu, iha Aldeia Chay, Postu Administrativu Loré.

Hosi  asaltu ne’e, komandante Mau-Nana, hanesan sobrevivente ida úniku ne’ebé mak oras ne’e sei moris. La’ós ne’e de’it, Brigadeiru Jenerál, tolan mós forsa Indonézia ne’ebé mate ona nia kakutak, tanba hetan tiru hosi FALINTIL sira, to’o ulun-fatuk rahun.

Advertisement

“Tanba tiru forsa TNI nia ulun ne’e rahun tiha ona, entaun, nia (Mau-Nana) foti sa’e ninia ulun ne’e mak hakfodak, nia hatún tiha mak buat (matebian nia kakutak) ne’e haksoit sai, tama tiha ninia (Mau-Nana) ibun-laran, nia atu hasai, mais labele ona, nia tolan tun tomak bá de’it ona. Ida ne’e maka, konteúdu tomak ida ne’ebé maka mais inspirativu di’ak liu, iha livru laran. Hosi ida ne’e maka, bele konta, saida maka Loré oan sira nia partisipasaun iha funu libertasaun. Tanba mensiona mós kona-bá Loré nia partisipasaun, la’ós iha frente armada de’it, iha diplomátika, no mós frente klandestina,” Amito Qonusere haktuir.

Livru rezisténsia ho nia títulu “Mau-Nana Homilde e Revolucionário” ne’e, konstitui ho kapítulu hamutuk 14, pájina 229, no iha numerasaun romana hamutuk 22.

Serimónia lansamentu livru ne’e, akompaña mós hosi Tenente Jenerál  reformadu Lere Anan Timur, Sekretáriu Estadu Komunikasaun Sosiál (SEKOMS), Merício Juvinal dos Reis “Akara”, hosi reprezentante Centro Nacional Chega (CNC), Padre. Juvito do Rego, inklui família sira ho mós konvidadu importante seluk tan. 

Jornalista: Rogério Pereira Cárceres

 

Advertisement

 

Continue Reading
Advertisement
Click to comment

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

Edukasaun

Segunda, Timor-Leste hala’o ezame nasionál ba estudante finalista nivel sekundáriu

Published

on

By

Jornalista: Felix Fernandes 

(more…)

Continue Reading

Edukasaun

Kobransa Ilegál iha UNTL, Komisaun Instrusaun InvestigaDosente Na’in Rua

Published

on

By

Hatutan.com (15 Outubru 2026), Díli– Universidade Nasionál Timor-Lorosa’e (UNTL), liuhusi Komisaun Instrusaun, hala’o hela investigasaun ba dosente na’in rua iha Fakuldade Edukasaun no Humanidade, ne’ebé hetan alegasaun kona-ba kobransa ilegál ba estudante sira.

Pró-Reitor Asuntu Jurídiku, José Tomás Alves, ne’ebé nu’udar membru Komisaun Instrusaun, hatete katak kazu ne’e hahú bainhira estudante sira hato’o keixa ba estrutura kompetente iha UNTL. Depois, kazu ne’e refere ba Konsellu Disiplinár, ne’ebé kria Komisaun Instrusaun atu hala’o investigasaun.

José Tomás esplika katak Komisaun Instrusaun nomeia ona iha loron 17 Jullu 2026 no hahú servisu kedas. Tuir nia, suspensaun temporária ba dosente na’in rua ne’e importante atu evita interferénsia durante prosesu investigasaun no fó oportunidade ba estudante sira atu hato’o sira-nia deklarasaun ho liberdade.

“Nomeasaun husi Komisaun Instrusaun ne’e tun kedas iha loron 17 Jullu. Ami halo kedas servisu, tanba bainhira investigasaun la’o, profesór sira ne’e kontinua hala’o sira-nia atividade letiva, hanesan orientasaun no hanorin, ida-ne’e bele afeta estudante sira, tanba ne’e, Komisaun Instrusaun propoin ba Konsellu Disiplinár atu emite suspensaun ba dosente na’in rua,” José Tomás hatete iha Kampus Liceu, kuarta-feira, 14 Outubru 2026.

Advertisement

Nia hatutan, Konsellu Disiplinár emite karta suspensaun iha loron 8 Setembru 2026, ho prazu fulan ida, suspensaun ne’e atu para temporariamente atividade dosente sira ne’ebé hetan alegasaun viola sira-nia dever profisionál, no atu fasilita prosesu rona deklarasaun husi estudante sira.

“Karta suspensaun ne’e nia objetivu atu suspende temporariamente atividade profesór sira ne’ebé hetan alegasaun viola sira-nia dever, atu nune’e estudante sira bele ko’alia ho livre no fó oportunidade ba Komisaun Instrusaun atu rona sira-nia deklarasaun,” nia esplika.

Maski prazu suspensaun ne’e remata ona iha loron 8 Outubru 2026, ida-ne’e la signifika katak kazu ne’e rezolve ona. Tuir nia, prazu investigasaun bele estende se Komisaun Instrusaun konsidera katak kazu ne’e kompleksu no presiza tempu tan atu halibur evidénsia.

Nia hatete, komisaun sei kontinua rona testemuña no suspeitu sira, no halibur prova relevante sira atu bele konklui investigasaun ho kuidadu.

“Investigasaun ne’e sei kontinua, tanba ami presiza rona testemuña no suspeitu sira, no halibur prova sira. Hare’e ba komplesidade kazu ne’e, ami presiza tempu atu asegura katak prosesu investigasaun la’o ho di’ak,” nia afirma.

Advertisement

José Tomás hatete, depois Komisaun Instrusaun konklui relatóriu investigasaun, relatóriu ne’e sei submete ba autoridade kompetente iha UNTL, se hetan katak dosente sira viola duni sira-nia dever profisionál, Reitór sei foti desizaun tuir kompeténsia ne’ebé mak iha.

To’o agora, prosesu investigasaun sei kontinua, no alegasaun kona-ba kobransa ilegál ne’e sei presiza hetan konfirmasaun liuhusi rezultadu investigasaun.

Jornalista: Felix Fernandes

Advertisement
Continue Reading

Edukasaun

Estudante ne’ebé konkore ba ezame nasionál tenki iha dukumentu kompletu

Published

on

By

Jornalista: Felix Fernandes (more…)

Continue Reading
Advertisement

Trending