Connect with us

Ekonomia

Governu Sei Interven bá Seletiva Produtu Agríkola Hosi Rai Liur

Published

on

Hatutan.com, (28 Jullu 2023), Díli—Governu liu hosi Ministériu Komérsiu Indústria (MKI), sei halo intervensaun bá seletiva produtu agríkola hanesan tomate, fehuk midar, forre-munggu no batar ne’ebé kontinua tama hosi Indonézia no Xina.

Ministru Komérsiu no Indústria (MKI), Filipus Nino Pereira.

Ministru Komérsiu no Indústria (MKI), Filipus Nino Pereira hateten, Governu sei fó atensaun ba produtu lokál sira hanesan tomate, fehuk midar, batar no forre mungu, ne’ebé kontinua tama husi nasaun seluk, liu-liu nasaun viziñu Indonézia, espesialmente Nusa Tenggara Timur (NTT).

Lee Mós: Tomate Importadu Hosi Atambua Hamate Folin Tomate Rai Laran

MKI sei halo koordenasaun ho parte Ministériu relevante sira hanesan Ministériu Agrikultura no Peska (MAP) liu hosi Servisu Karantina nian no Ministériu Finansas (MF) liu hosi Diresaun Aduaneiru ka Alfândega inklui ho entidade relevante sira seluk oinsa bele kontrola di’ak liu tán.

Advertisement

“Maski Timor-Leste ita adopta merkadu livre, maibé mós ita sei halo intervensaun seletiva ne’ebé governu tenke halo duni atu bele kontrola sasan sira ne’ebé tama, inklui produtu agríkola sira ne’ebé tama iha merkadu nasionál, nune’e labele prejudika povu agrikultór sira nia produtu ne’ebé sei lori mai fa’an iha merkadu nasionál,” Filipus Nino Pereira hateten iha merkadu Manleuana Díli, Sesta (28/07/2023).

IX Governu Konstitusionál sei buka meius atu haree produtu sira ne’ebé bele kobre ona ba iha konsumu nível nasionál, sei halo redusaun ba kuantidade importasaun nune’e bele hasa’e produsaun povu agrikultór iha rai laran no labele prejudika folin iha merkadu nasionál.

“Ba produtu agríkola sira ne’ebé ita nia povu agrikultór sira prodúz iha rai laran, ita sei tau atensaun atu ba oin importadór sira labele hatama ho kuantidade bo’ot liu. Se la’e bele prejudika folin produtu lokál iha merkadu,” nia subliña.

IX Governu Konstitusionál liu hosi Ministériu koordenadór Asuntu Ekonómiku sei halo kontrolu ida intensivu hamutuk ho Ministériu relevante sira seluk atu produtu agríkola sira ne’ebé importadu labele domina merkadu nasionál.

Produtu lokál ne’e, produtu ne’ebé orgániku la kontamina ho elementu sira kímiku iha ne’ebá, tanba ne’e governu sei haree no tau estardarizasaun folin atu garante sustentabilidade ekonomia povu agrikultór nian.

Advertisement

Tomate ne’ebé prodús hosi agrikultór sira iha Suku Batugade, Postu administrativu Balibo, Munisípiu Bobonaro. Foto/Egídio Lourdes de Souza.

Iha parte seluk, produtór produtu agríkola hosi Suku Batugade, Postu administrativu Balibo, Munisípiu Bobonaro, Egídio Lourdes de Souza lamenta ho nogosiante balun importa tomate hosi Indonézia mai Timor Leste iha balun de’it mak selu taxa ho dokumetu kompletu hamata hosi oin no ema balun laiha dokumentus maibé sira mós importa hosi dalan ilegál tuir tasi no rai maran.

“Agora daudaun ami identifika hela ema hatama sasan illegál. Atu atu hato’o keixa ba Ministériu Komérsiu no Ministru Agrikultura atu regula sira hodi bele hatama sasan tuir dalan legál no tenke selu taxa atu bele minimiza importasaun illegal,” Egidio Lourdes de Souza hateten via telefone ba Hatutan.com, Sesta (28/07/2023).

Hosi ne’e mak bele motiva agrikultura hotu atu halo servisu rasik iha toos atu labele dependente bá de’it importasaun maibé kria rasik servisu iha Timor Leste liuliu toos na’in sira iha foho.

Egidio Lourdes husu Polísia Nasionál Timor Leste (PNTL) liuliu Unidade Patrullamentu Fronteira (UPF) tenke servisu makas atu haree sasan importasaun mai Timor Leste no la iha dokumentus  tenke fó sansaun todan.

Jornalista: Vito Salvadór ho Estajiáriu Lázaro Pereira Quefi

Advertisement
Continue Reading
Advertisement
Click to comment

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

Ekonomia

Governu Hasai Millaun US$4.5 Husi OGE 2026 Halo Pagamentu Saláriu Décimo Terceiro 2025

Published

on

By

Hatutan.com (12 Janeiru 2025),Díli—  Ministra Finansas, Santina José Rodrigues F. Viegas Cardoso, informa Governu hasai  kuaze millaun US$4.5 husi Orsamentu Jerál Estadu (OGE, sigla portugés) tinan fiskál 2026 hodi  halo pagamentu ba saláriu decimo terceiro 2025 nian.

(more…)

Continue Reading

Ekonomia

MCAE Dúvida ho Dadus Produsaun Hare-Kulit Husi CLN

Published

on

By

Hatutan.com,  (29 Dezembru 2025), Díli–Ministériu Koordenadór Asuntu Ekonómia (MCAE- sigla portugés) dúvida ho dadus produsaun hare-kulit iha  Sentru Nasionál Lojistika (CLN) tanba la hatudu dadus konkretu.

(more…)

Continue Reading

Ekonomia

BCTL ho BNU Halo Kooperasaun Hametin Indústria Finanseira no Impulsiona Dijitalizasaun Ekonomia TL

Published

on

By

Hatutan.com, (05 Dezembru 2025), Díli— Banku Sentrál Timor-Leste (BCTL-sigla portugés) no Banco Nacional Ultramariño (BNU)   halo kooperasaun liuhusi atividade Fórum CEO hodi hametin industria finanseira no  impulsiona dijitalizasaun ekonómia iha Timor-Leste.

(more…)

Continue Reading

Trending