Polítika
Bankada FRETILIN Kontinua Preokupa Problema iha Setór Edukasaun
Published
2 years agoon

Hatutan.com, (01 Jullu 2024), Díli– Parlamentu Nasionál liuhosi Bankada FRETILIN kontinua preokupa ho problema setór edukasaun iha Timor-Leste, liuliu menus profesór sira hodi difikulta prosesu aprendijazen.
Lee Mós: Bankada FRETILIN Enkoraja Entidade Hotu Kontīnua Kritika Governu Hadi’a Problema iha Setór Saúde

Abertura kampaña Partidu Frente Revolucionário Timor-Leste Independente (FRETILIN), iha Postu Administrativu Vemase, Munisipiu Baucau, Kuarta (19/04/2023). Foto/dok
Liuhusi plenária PN, Segunda (01/07/2024), Bankada FRETILIN hato’o sira-nia deklarasaun polítika hodi dehan edukasaun nu’udár setór vitál no importante ne’ebé bazeia bá konstituísaun Repúblika RDTL iha artigu 59, katák Estadu rekuñese no garante sidadaun hotu nian direitu bá edukasaun no kultura, nune’e mós harii sistema ensinu baziku universal, obrigatóriu no bainhira bele, saugati, no tuir lei haruka. Maibé, eskola hotu-hotu iha teritóriu tomak iha nesesidade hodi aumenta profesór sira, ezemplu tinan kotuk 2023, Eskola sira iha Díli laran hanesan Ensinu Báziku Centrál no Filial (EBC/EBF) no Ensinu Sekundáriu Geral (ESG) halo pédidu atu aumenta profesór 359 professores la ínklui ho Ensinu Teknikú Vokasionál (ETV) maibé Ministériu Edukasaun seidauk responde.
“Ita akompaña katak desizasaun IX Governu liu husi Ministeiru Edukasaun hodi la kontinua kontrata profesór na’in-250 no Bankada FRETILIN lembra no hatene katák iha meta Planu Estratejiku Dezemvolvementu 2011-2030 nune’e mós iha programa IX Governu nian prioritiza Pre-eskolar no la’ós de’it ida ne’e, maibé iha audiénsia no debate OGE-2024)iha plenária Ministra Edukasaun, Dulce de Jesus mós fó emfaze katák Pre-eskolar ne’e importante tanba halo preparativu ida ne’ebé di’ak tebes bá labarik sira hodi tama bá ensinu báziku, maibé atuálmenete iha Pre-Eskolar barak mak ameasa taka,” membru PN husi Bankada FRETILIN, Sancia Paixão Bano, haktuir deklarasaun polítika FRETILIN nian.
Polémika ne’ebé durante ne’e akontese, Bankada FRETILIN nota katak, desizaun Ministra Edukasaun Dulce de Jesus nakonu ho asuntu polítika hodi la sériu rezolve problema profesór kontratadu sira ne’ebé mak oras ne’e dadauk sai polémika.
Tuir Bankada FRETILIN nia observasaun katak Ministra Edukasaun rasik mak kria komplikasaun la ho estudu ka meiu ida ne’ebé mak adekuadu hodi bele rezolve problema refére.
Tuir Bankada FRETILIN nia haree, problema profesór kontratadu nian, kuazé bolu atensaun bá povu tomak no órgaun Soberania sira hotu, hanesan Presidente Repúblika, Presidente Parlamentu Nasionál no Primeiru Ministru. Iha fulan-Novembru 2023 liubá, Primeiru Ministru rasik hala’o audensia ho professor/a kontratadu sira, no promete atu rezolve sira nia problema iha fulan ida nia laran no Prensidente Parlamentu Nasionál liu husi audiénsia ho Ministeriu Edukasaun no Komisaun Funsaun Públika, PPN rasik toma atensaun bá Governu ho Ministériu Edukasaun atu solusiona problema ida-ne’e ho lalais iha durasaun tempu fulan ida nia laran.
Preszdente Repúblika konsege fó nia reazen bá problema profesór sira nian no lori Prezidente Repúblika to’o iha Ministeriu Edukasaun, maibé saidá mak akontese, intervensaun husi sosiedade sira, liuliu órgaun Soberania sira laiha valór signifikante ida ne’ebé fó influénsia bá Ministra Edukasaun, ho razaun hirak ne’e mak Parlamentu Nasionál hodi hamosu projetu resolusaun Nù 38/VI/1. Sobre a questão dos professores dos ensinos básico e sencundário contratdos em 2023.
Bankada FRETILIN haktuir Profesór hanesan elementu-xave ida iha setór edukasaun tamba liuhosi profesór mak bele forma estudante sira nia personalidade no forma estudante sira nia autonómia relasiona ho prinsípiu morál no krítiku sira, bainhira estudante sira atu ezerse sira nia sidadania, bazeia bá Estadu direitu demokrátiku.
“Husu bá IX Governu liuliu Ministra Edukasaun atu apliká ona rezolusaun ne’ebé Paralamentu Nasional aprová atu nune’e bele solusiona lalais problema profesores kontratadu sira atu nune’e professores kontratadu sira hanorin hikas iha estudante sira tamba estudante sira lakon nian direitu atu hetan prosesu aprendizajen durante fulan neen ona,”Deputada Sancia Paixão Bano hateten.
Iha biban ida-ne’e FRETILIN konsidera katák estudante sira vitima liu ona bá polimika ida ne’ebé Ministra edukasaun kriá no laiha vontade atu rezolve problema ne’ebé akontese. Iha primeiru trimestre durante fulan tolu nian laran estudante sira la tuir prosesu apriendezajen bá matéria balun maibé eskola fó de’it valór bá estudante sira no segundu trimestre ne’e mós sei kontinua tratamentu hanesan bá estudante sira. Tanba de’it Ministra Edukasaun nian inkapasidade atu rezolve problema edukasaun liuliu problema profesores nian mak sei estraga kualidade edukasaun Timor Leste.
Relatóriu IX Governu nian progresu loron 120 ne’ebe furak tebes hanesan deklara iha pajina 19 katak rikusaoin lolos husi nasaun ida mak ninian povu nian forsa. Masimu saúde, edukasaun no kualidade moris povu Timor Leste nian mak esensiál atu alkansa nasaun ida ne’ebé justu no dezemvolvidu.
“Maibé situasaun edukasaun la refleta iha fraze ida-ne’e. ami haree katak ne’e apenas retórika politika de’it hodi buka atensaun publiku. Relatóriu 120 dias mós revela katák Governu hakarak atu asegura rekursu umanu ne’ebé sufisiénte no adekuadu hodi halao nian funasaun sira iha área edukasaun maibé tanbasa mak la kontinua ka hapara profesores voluntáriu sira ne’ebé formadu no iha esperiénsia ona tinan barak. Ami hanoin deklarasaun mamuk no la reflete kontestu atuál,” Nia hateten.
Bankada FRETILIN hanoin katak la tempu ona atu ita duun malu ka hatudu liman bebeik bá malu sé mak salah maibé bá asuntu edukasaun favór ida haree ho sériu tanba ne’e ita trata asuntu ne’ebé liga ho rekursu umanu ka ita bele dehan rikusoin povu Timor-Leste nian mak jerasaun ida ne’ebé ho kualidade edukasaun di’ak.
Vise-Ministru Asuntu Parlamentár Aderito Hugo da Costa haktuir IX Governu kontinua hala’o nian servisu no kumprimisiu sira ne’ebé iha hodi esforsu buka solusaun bá problema edukasaun
“IX Governu mai estuda no haree Dekretu lei sira ne’e rasoavél atu responde bá problema edukasaun ninian tán ne’e ma kami hahú ho kontratadu sira la halo extensaun prevé fali tuir dekretu lei ne’ebé mak vigór hela hodi halo rekrutamentu bá profesores foun sira no publikú sira bele asesu hotu hodi halo kompleta bá menus professor sira,” Nia hateten.
Jornalista Estajiária : Zita Menezes
You may like
Polítika
Konsellu Ministru Aprová Projetu Rezolusaun Kona-Bá Konta Satélite Tasi Nian
Published
12 hours agoon
20/02/2026
Hatutan.com, (20 Fevereiru 2026), Díli– Konsellu Ministru, Sesta (20/02/2026), aprová projetu rezolusaun Governu ne’ebé aprezenta hosi Primeiru-Ministru Kay Rala Xanana Gusmão kona-bá Konta Satélite Tasi nian.
Polítika
PM Xanana Sei Vizita Munisípiu Avalia Desentralizasaun Governu Lokál
Published
2 days agoon
19/02/2026
Hatutan.com, (19 Fevereiru 2026), Díli – Primeiru Ministru (PM), Kay Rala Xanana Gusmão, iha loron 24 Fevereiru to’o 18 Marsu 2026, hala’o vizita bá munisípiu sira hodi avalia implementasaun planu desentralizasaun governu lokál.
Polítika
Prezidente Komisaun B Konsidera Média Mak Inventa Iregularidade iha Rekrutamentu PNTL
Published
1 week agoon
13/02/2026
Hatutan.com, (13 Fevereiru 2026), Díli-Prezidente Komisaun B Parlamentu Nasionál (PN) ne’ebé trata Asuntu Negósiu Estranjeiru, Seguransa no Defeza, Domingos Augusto “Deker”, konsidera iregularidade iha rekrutamentu Polísia Nasionál Timor-Leste (PNTL) ne’e média mak inventa sasán tun-sa’e tanba la bazeia ba faktu ka realidade.

PCIC Finaliza Ona Ezame Ba Objetu Sira iha Kazu Dirijente Timor GAP, E.P Nian

PNTL Halo Buska no Apreensaun Ba Xinés Na’in-18 iha Fomento I

CAC Hahú Averiguasaun Bá Kazu Rekrutamentu Kadete PNTL

Ema ho Podér Polítiku Proteze no Fó Kondisaun Ba Fujitivu Kalumban Mali iha Timor-Leste

Konsellu Ministru Aprová Projetu Rezolusaun Kona-Bá Konta Satélite Tasi Nian

DIT Hahú Introdús ba Estudante Sira Kona bá Seguransa ba Dadus Importante

IGJ Legaliza Corais Timor bá Atividade Futu-Manu

STOP PRESS: Ministru Nino Pereira Konsumu Dose Kontamina ho Frasku Halo Nanál Kanek no Ran

Indonesia dan Timor-Leste Perkuat Kerjasama Ekonomi, Sosial Budaya, dan Pariwisata

Governu Indika BTK Hadi’a Trotoár Naksobu iha Área Bebora

Asesu Gratuita HATUTAN.com

Hafoin Ferias Judisiáriu PGR Sei Ko’alia Kazu Set-top Box RTTL,E.P

Xefe Estadu TL Kondekora Militár Korea Súl Ne’ebé Mate iha Oé-Cusse

PCIC Detein MG Lori Osan Falsu Hosi Inglaterra

PR Simu Karta Kredensial Husi Embaixadór Brunei Darussalam ho Reinu España
Trending
Defeza & Seguransa1 week agoGovernu Suspende Tempráriu Rekrutamentu Ajente PNTL 2025
Nasionál1 week agoGovernu Rekoñese Irregularidade iha Rekrutamentu Kadete PNTL
Dili1 week agoPolísia Sei Regula Motór Sira Estasiona iha Trotoár Área Palásiu Governu
Polítika1 week agoPrezidente Komisaun B Konsidera Média Mak Inventa Iregularidade iha Rekrutamentu PNTL
Saúde1 week agoMinistra Élia Amaral Dezmente Komisaun Rekrutamentu PNTL Ne’ebé Dehan Reajente Laiha
Nasionál2 days agoPM Xanana Husu Tribunál ho MP Arkiva Keixa Kazu Junta Militár Myanmar
Opiniaun2 days agoTimor-Leste Sai Uma Na’in Simeira ASEAN 2029 no Lisaun balun hosi Malázia
Nasionál1 week agoÍndise Persesaun Korrupsaun 2025, Timor-Leste iha Klasifikasaun 73 Husi Nasaun 180








