Hatutan.com,( 30 Jullu 2024), Díli—Komisaun Funsaun Públiku (CFP, sigla portugés) nia mekanizmu bá kazu sira asédiu seksuál ka kualkér forma violasaun seksuál ne’ebé akontese iha funsaun públiku ka ajente administrasaun públiku sira, vítima tenke submete keixa.
Lee Mós: DE iha Ajénsia Estadu Ida Komete Asédiu Seksuál, Hahú Husi Hasé Bonita Loos, Telefone Husu Hasoru iha Otél To’o Konvida Viajen bá Bali

Prezidente CFP, Agostinho Letêncio de Deus. Foto/Elio dos Santos da Costa
Prezidente CFP, Agostinho Letêncio de Deus, hateten CFP iha mekanismu rasik mak depende ba keixa, bainhira keixa mai mak CFP sei foti asaun. “Ami iha Komisáriu Portofoliu Disiplinar sei halo despaixu ba diresaun disiplina nian hodi halo investigasaun, ba ami prosesu tenei depende ba investigasaun, tanba ita dehan katak abuzu seksuál ne’e katak violensia ne’ebe mak kontra ema ida nia jurisdisaun,” Prezidente CFP, Agostinho Letêncio de Deus, ba Hatutan.com, iha knar fatin, edifísiu CFP, Díli, Tersa (30/07/2024).
Nia esplika katak atu define kazu refere tenke haree ba kodigu penál ka iha estatutu funsaun públika tanba iha tipu rasik ne’ebeé mak define ona, nune’e atu bele to’ o ida ne’e persiza iha investigasaun.
“Ema A, ka B ka C komete asédiu seksuál, ita-nia resposta dehan katak tenke tama ba investigasaun ruma, no husi ne’eba mak ita bele define mós asédiu seksual ka abuzu seksuál ka krimi seluk, persiza investigasaun,” Nia hateten.
Asédiu seksuál ne’e bele akontese ba se deit, no komete husi se deit, entre funsionariu ho funsionariu ka funsionariu ho dirijente ka se deit, sira ne’ebe mak funsionariu públiku ka ajente administrasaun públika ne’ebe mak komete la haree ba pozisaun, nune’e CFP iha nia mekanizmu rasik hodi halo investigasaun no rezultadu ikus mak tenke iha sansaun disiplinar .
Sansaun disiplinar husi CFP depende ba rezultadu investigasaun mak sei define, ezemplu balun bele la hetan saláriu durante fulan-tolu (3) signifika katak para servisu durante fulan-tolu (3), nune’e mós hanesan ba sansaun fulan-neen (6) no balun bele to’o tinan-ida (1) suspende servisu no la hetan saláriu.
Suspeitu sira ne’ebé komete kazu asédiu seksuál ka violasaun seksuál tuir regulamentu CFP sei la hetan nomeasaun ba kargu durante tinan-tolu (3) no períodu ida ne’e hanaran períodu reabilitasaun, signifika halao servisu hanesan funsionariu bain-bain, maibe la iha direitu ba promosaun kargu.
Desde prinsipiu, prezidente CFP ne’e informa, iha ona funsionariu balun ne’ebe obrigadu hapara servisu tanba komete asédiu seksuál no iha sansaun lubuk ida mak define, maibe depende ba rezultadu investigasaun husi CFP.
To’o ohin loron dadus husi CFP katak total funsionariu públiku ne’ebe sai hamutuk 2,904, kategoria aprezentasaun hamutuk 238, no komete krime ne’ebé grave ( la’ós deit asédiu seksuál, krime seluk mós) no tama iha kategoria exonerasaun imediata hamutuk 57, kategoria falesimentu hamutuk 551, kategoria fim do kontratu 1, 727, kategoria recendir kontratu hamutuk 3, kategoria reforma por invalidez hamutuk 4, kategoria rezignasaun por inisiativa hamutuk 169 no laiha informasaun hamutuk 7.
Tuir livru manual operasionál lae ba assédiouseksual iha funsaun públika hateten responsabilidade ba aktu sira asédiu seksuál nian mak hanesan Infratór ba prátika aktu sira asédiu seksuál nian sei asume responsabilidade ba sansaun administrativa dixiplinár no sansaun penál eh sivil.
Determina indemnizasaun ida ba vítima eh ba kualkér membru ninia família, eh kualkér akordu amizade ruma ne’ebé hala’o husi parte sira eh husi sira-nia reprezentante sira iha fórum sá de’it la implika atu arkiva keixa ida ba assédio sexual, improsedénsia keixa ida eh redusaun ba pena sira ne’ebé aplika ba kondenadu.
Responsabilidade administrativa ba aktu sira assédio seksuál mak Ema sé de’it ne’ebé abraje hosi orientasaun ne’e, neʼebé komete assédio sexual sei sujeita ba sansaun dixiplinár sira tuir artigu 73/1, lei 8/2004, no la prejudika kualkér asaun penál eh sivil ne’ebé bele instaura kontra nia tuir lei neʼebé vigora.
Pena suspensaun no inatividade konsiste iha separasaun kompleta funsionáriu públiku eh ajente ida hosi servisu durante períodu pena nian. Demisaun husi servisu signifika separasaun permanente infratór nian hosi empregu públiku. Efeitu hosi pena sira iha leten define iha artigu 81 hosi lei 8/2004, loron 16 junu 2004.
Selu indemnizasaun ida ba vítima eh ba kualkér membru família vítima nian, eh kualkér akordu amigável ne’ebé halo husi parte sira eh reprezentante sira iha kualkér fórum la sai motivu atu arkiva keixa ida ba assédio sexual, eh hodi konsidera la prosesa keixa ne’e eh redús pena ne’ebé atu impoin ba infratór asédiu seksuál.
Jornalista: Leopoldina de Carvalho