Connect with us

Nasionál

Traballadór Timoroan Na’in-neen iha Sela Detensaun iha Korea du Súl Tanba Sees Husi Sistema

Published

on

Hatutan.com, (05 Outubru 2024), Díli—Autoridade Polísia Korea du Súl nian liuhusi operasaun konjunta konsege deteta no halo detensaun bá traballadór Timoroan na’in-neen (6) ne’ebé sees husi sistema ka ilegál.

Lee Mós: SEFOPE Bandu Traballadór Timoroan bá Korea ho Austrália Utiliza Atributu GAM-GAR

Serimónia despedida traballadór timoroan na’in-111 ne’ebé hala’o iha Otél Timor Lodge, Sesta (15/07/2022). Foto/Dok

Informasaun ne’ebé Hatutan.com simu husi Asistente Adidu Traballu Embaixada Timor-Leste nian iha Korea du Súl, José “Jechol” Sebatião C. Soares, Sábadu (05/10/2024), katak parte Adidu Traballu halo esforsu  no mantein komunikasaun ho parte Servisu Migrasaun Korea du Súl  nian hodi buka solusaun, maibé fila bá Timor ka  (repatria) sira na’in-neen ne;e desizaun iha Migrasaun Korea du Súl nia-liman.  

“Traballadór Timoroan iha sela Migrasaun Korea du Súl (ses husi sitema/ilegál) hamutuk na’in-neen. Iha balun detein fulan ida liu ona no Adidu Traballu buka hela solusaun ba ida-ne’e, maibé ema nia Lei mak hanesan ne’e tanba bainhira traballadór ne’ebé sai hosi sistema ne’e tenke la’o ka kumpre ema nia Lei.   Parte Migrasaun Korea du Súl nian fó ona informasaun katak iha fulan-Outubru ne’e nia laran sei repatria sira ka haruka sira fila mai sira-nia nasaun orijen (Timor-Leste) tanba sira viola ema nia lei ka sai husi sistema/ilegál,” José “Jechol” Sebatiao C. Soares hateten.

Nia informa sidadaun sira  ne’ebé sia husi sistema ka konsidera viola lei Migrasaun Korea du Súl nian la’ós Timoroan de’it, maibé sidadaun balun husi mós nasaun 17 seluk ho nune’e autoridade Migrasaun sira sei trata hela prosesu hotu tuir faze ida-idak no bá Timoroan na’in-neen ne’e sei haruka fila iha fulan-Outubru ne’e nia laran.

Advertisement

“Ami sempre mantein kontaktu ho ita-nia traballadór sira, inklui autoridade  kompetente  sira Korea du Súl nian bainhira Timoroan ida enfrenta problema iha servisu, mezmu iha Timoroan balun kestiona ba sira-nia família, mas ita sempre buka solusaun. Ita tenke hatene katak ita iha ema nia rai  no ema nia lei mak regula ita. Ita la bele impoin ema nia sistema ka ema nia lei. Traballadór balun kumpre detensaun kuaze fulan ida resin ona, maibe sidauk bele haruka mai Timor no Adidu Traballu sira buka hela solusaun ba asuntu ne’e, maibe bainhira traballadór ne’ebeédeit ses husi sistema mak Migrasaun ka autoridade  halo kapturasaun, maka hakarak la kohi tuir ema nia lei, tanba Lei Korea la iha nasaun ida atu interven sira nia Lei,” antigu traballadór Timoroan iha Korea du Súl ne’e haktuir.  

Dadus ne’ebe serbisu Migrasaun Korea du Súl nian relata ba Embaixada Timor-Leste iha Korea du Súl, katak husi fulan-Setembru to’o inísiu Outubru ne’e iha timoroan na’in-neen (6) mak kumpre hela detensaun, maibé tuir informasaun katak kuaze sira kaer timoroan balun ne’ebé sai husi sistema.

“Sira na’in-6 ne’e iha hela detensaun la’ós husi Timor de’it maibé nasaun 17 nia ema ne’ebe sai husi sistema mós detein hamutuk hotu ho sira iha fatin tolu. Hanesan Estadu, ita esforsu hodi bele hetan solusaun, maibé  tanba sasán sira ne’e akontese iha ema-nia rai ka ema nia área jurisdisaun, maka buat hotu sira mak sei trata. Bainhira iha operasaun konjunta mak deteta ema sira ne’e sai husi sistema maka sira sei aplika lei no ita kumpre ema nia lei hodi obrigatóriu haruka ita fila (repatria).”

Dezde inísiu 2009 to’o oras ne’e, traballadór Timoroan ne’ebé hala’o servisu iha Korea du Súl besik ona ema rihun haat (4,000) ka rihun lima (5.000).

Timoroan sira ne’e hahú bá grupu rua iha área servisu nian, mak hanesan balu serbisu iha área peska no seluk serbisu iha fabrika nian.

Advertisement

Iha inísiu liu, timoroan sira ne’ebé hetan oportunidade mai serbisu iha Korrea du Súl iha área tolu mak hanesan agrikultura, peska no fabrika, maibé to’o iha tinan balu liubá to’o ohin loron, Timoroan iha oportunidade serbisu de’it iha área peska ho fabrika.

“Daudaun ne’e mós ita-nia Governu halo negosiasaun fali  atu ita bele hetan fali área agrikultura no espera  katak tinan oin, Timoroan bele iha oportunidade serbisu mós iha área agrikultura,” nia tenik.  

Bá sira na’in-neen (6) ne’ebé sei repatria ne’e sei sai hosi Korea du Súl liu Singapura mai Díli no sira labele liuhosi Indonézia tanba Lei Indonézia nian la simu ema ho estatutu deportasaun. Ho nune’e, Asistente Adidu Traballadór Timor iha Korea du Súl ne’e friza katak  sira-nia ekipa kontínua halo serbisu ba ida-ne’e no buka solusaun ba Timoroan sira ne’ebe hetan detensaun no sei halo deportasaun.

“Ita trata ona atu sira bele halo deportasaun liuhosi Indonézia, maibé lei Indonézia nian la admite atu simu ema deportasaun nune’e hakarak ka lakohi tenke liuhosi Singapura. Sesta, semana kotuk, ha’u kontaktu Servisu Migrasaun Korea du Súl nian atu bele iha solusaun ba sira no solusaun ne’ebé parte Migrasaun promete mak fulan-Outubru ne’e nia laran (loron seidauk fiksu), deporta ona sira mai Timor-Leste”  José “Jechol” Sebatiao C. Soares hateten.

Jornalista: Rogério Pereira Cárceres

Advertisement

Continue Reading
Advertisement
Click to comment

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

Nasionál

Kandidatu PNTL Na’in-10.597 Aprovadu Ba Faze Teste Médiku

Published

on

By

Hatutan.com, (03 Fevereiru 2026), Díli-Kandidaru ajente foun Polísia Nasionál Timor-Leste hamutuk na’in-10.595, kompostu husi mane 7.716 ho feto 2.881 aprovadu ba faze teste médiku iha Ospitál Nasionál Guido Valadares (HNGV) hodi konkore ba vaga 400.

(more…)

Continue Reading

Nasionál

PM Xanana Aprésia Hatutan.com Kestiona Liberdade Imprensa iha SEKOMS Nia Oin

Published

on

By

Hatutan.com, (29 Janeiru 2026), Díli– Prirmeiru-Ministru (PM), Kay Rala Xanana Gusmão,  aprésia ho Hatutan.com tanba husu pergunta ka kesiona liberdade imprensa iha Sekretáriu Estadu Komunikasaun Sosiál (SEKOMS), Expedito Dias Ximenes nia oin.

(more…)

Continue Reading

Nasionál

Konferénsia Imprensa Konjunta Albanese-Xanana, SEKOMS “Limita” Liberdade Imprensa

Published

on

By

Hatutan.com, (28 Janeiru 2026), Díli-Governu da-sia (9) ne’ebé lidera husi Primeiru-Ministru (PM) Kay Rala Xanana Gusmão iha kompromisu boot promove liberdade imprensa ne’ebé kontempla iha Konstituisaun RDTL artigu 41.

(more…)

Continue Reading

Trending