Connect with us

Nasionál

APORTIL Hasai Karta Sirkulár bá Kontrolu Pasajeiru Ró Berlin Nakroma-Ramelau

Published

on

Hatutan.com, (15 Outubru 2024), Díli—Autoridade Portuáriu Timor Leste (APORTIL) liu hosi Konsellu Admistrasaun hasai karta sirkulár bá instituisaun hotu-hotu atu utiliza transporte Ró Berlin Ramelau no Berlin Nakroma tuir regra.

Autoridade Portuáriu Timor Leste (APORTIL) liu hosi Konsellu Admistrasaun anunsia ofisilamente karta sirkulár bá instituisaun hotu-hotu atu utiliza transporte Ró Berlin Ramelau no Berlin Nakroma tuir regra, iha edifísiu APORTIL, tersa (15/10/2024). Foto: Leopoldina de Carvalho.

Prezidente Konsellu Admistrasaun APORTIL, José Leong Guterres hateten, tuir identifikasaun Konsellu Administrasaun durante ne’e iha faillansu barak, katak iha instituisaun ka ema balun utiliza fasilidade transporte maritima ne’e tuir sira-nia hakarak.

Lee Mós: 2024, APORTIL Utiliza $800.000 bá Manutensaun Berlin Ramelau-Nakroman

“Ró bá ema hotu-hotu. Ema hotu-hotu tenki selu. Sira ne’ebé iha lista hetan aprovasaun hosi Konsellu Administrasaun tenki selu, selu ema, selu saida deit mak sira tula,” José Leong Guterres hateten liu-hosi konferénsia imprensa ne’ebé hala’o iha edifísiu APORTIL, tersa (15/10/2024).

Advertisement

APORTIL sempre fasilita instituisaun hotu-hotu tantu públiku no privadu tuir lista ne’ebé hato’o ona mai Konsellu Administrasaun antes utiliza ró.  

Pedidu ne’ebé mak hato’o Konsellu Administrasaun sempre responde maibé ne’e la’ós dehan la selu,  ne’e tenke selu tanba Governu prepara ró rua hanesan Berlin Ramelau ho Nakroma hanesan ró subsídiu ba povu RAEOA ho Ataúro.

“Realidade la’ós povu de’it mak utiliza maibé ami hetan iha ema barak mak utiliza, balun bá uluk tiha ró laran ho nonok, ami nia seguransa bá buka to’o hasai. Iha balun kolega funsionáriu sira ko’alia sira sei dehan imi labele halo mai ami deit, halo ba hotu-hotu,” nia haktuir.

Durante ne’e tratamentu hosi Konsellu Administrasaun APORTIL nunka halo diskriminasaun bá ema ida, tantu hosi instituisaun privada, PNTL no mós F-FDTL.

Konteúdu karta sirkulár mak hanesan:

Advertisement

SIRKULAR NÚ: /APORTIL/Κ.Α. / ΙΧ/2024

Uza fasilidade Transporte Maritima (Ró-Ahi Pasajeiru doméstiku BERLIN NAKROMA ho BERLIN RAMELAU)

Hato’o bá Eselénsia sira

  1. Señor Responsável sira hosi Instituisaun Estadu
  2. Señor Responsável sira hosi Ajénsia Públika Autónoma
  3. Señor Responsável sira Ajénsia sira Naun Governamentál
  4. Entidade Sivil sira, Militár no Komunidade em Jerál

Introdusaun

a) Ho baze bá Dekretu-Lei N.º3/2003 ne’ebé kria Administrasaun Portu Timor- Leste;

b) Konsidera bá Organizasaun Marítima Internasionál (IMO), nu’udár organizasaun Nasoens Unidas mak superviziona seitór maritimu, kria no publika regras no prosedimentu nu’udár orientasaun bá komunidade maritimu, kompaña maritíma sira no instituisaun sira;

Advertisement

c) Atu asegura Seguransa vida ema nian ka vida humana iha tasi laran, SOLAS (Safety Of Life At Sea) hanesan konvensaun maritíma internasionál nu’udár norma seguransa nian mak tenki aplika iha ró-ahi nia laran;

d) Iha versaun SOLAS tinan 1029 mak vigora iha loron 23 fulan Jullu tinan 1933, iha regra lubun ida mak presiza konsidera no kumpri, entre outros konstrusaun naval, ekipamentus seguransa, prevensaun no extinsaun insendiu ka pencegahan dan pemadaman kebakaran, ekipamentu telegrafia nsst;

e) APORTIL nu’udár instituisaun Governu nian ne’ebé iha responsabilidade jere portu sira Timor-Leste nian (DL No.3/2003) iha mós responsabilidade atu asegura konetividade maritima hodi jere Ró-ahi pasajeiru domestiku Berlin Nakroma no Berlin Ramelau nu’udár propriedade estadu nian;

f) Operasaun ró-ahi pasajeiru doméstiku rua refere apezar hetan subsidiu hosi Estadu, iha nia operasaun fo mós kontribuisaun ba Estadu nu’udár reseita petroliferu. Tanba ne’e fasilidade transporte mak oferese hosi Berlin Nakroma ho Berlin Ramelau tenki iha tarifa bá ema hotu.

g) Haré bá esperiénsia sira durante hala’o operasaun tula pasajeiru ba iha enclave Oe-Cusse no Illa Atauru, mak ladun kumpri regras no prosseimentu neʼebé regula hosi Estadu ka APORTIL, prinsipalmente regras SOLAS nian:

Advertisement

Nune é iha SIKULAR ida ne’é, APORTIL, I.P., hatun regras no prosedimentu bá ema hotu, atu kumpri pontu sira tuir mai:

  1. Ba Instituísan Estadu nian ne’ebé hakarak uza Transporte Maritimu (BERLIN NAKROMA ho BERLIN RAMELAU), ba fins servisu nian tenki hato’o pedidu surat eskrita ba iha Konsellu Administrasaun APORTIL, I.P. loron tolu (3) antes atu uza ró-ahi pasajeiru rua né;
  1. Konteúdu karta tenki mensiona númeru pasajeiru, identidade karreta no motór ho karga sira seluk mak atu lori;
  1. Karta tenki kompleta ho data, númeru referénsia, naran kontak person, númeru telephone ka email ho asinatura responsável institusaun nian, tenki insere iha karta laran;
  1. Mai sosa billete bá pasazem individuo sei iha kobransa seluk bainhira iha karga no tenki selu antes tama iha ró-ahi nia laran;
  1. Ba pasajeiru hotu Proibidu ka Bandu atu lori materiál esplozivu sira hanesan:  Gazoel, Gazolina no Mina Rai; 
  1. La iha billete gratuita bá ema se de’it enkuantu la iha injensaun taxa hosi superiór ne’ebé APORTIL tutela bá.

Husu ita hotu atu kumpri ho responsabilidade regras no prosedimentus maka hatur iha sirkulár ida-ne’e.

Sirkulár ne’e fó-sai iha Dili, loron 8 fulan Outubru tinan 2024 hosi Konsellu Administrasaun APORTIL, I.P.

Jornalista: Leopoldina de Carvalho

Advertisement
Continue Reading
Advertisement
Click to comment

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

Nasionál

MACLN La Impede Konstrusaun Monumentu Memoriál Masakre Santa Krús Maibé La Konkorda Estatua Halo Fali iha Xina

Published

on

By

Hatutan.com, (04 Dezembru 2025),Díli— Ministru Asuntu Kombatente no Libertasaun Nasionál (MACLN-sigla portugés), Gil da Costa Monteiro “Oan-Soru”  afirma nia parte la halo impedimentu ba progresu konstrusaun monumentu memoriál Masakre Santa Krús, 12 Novembru 1991, maibé duvida ho empreza ezekutór Bobolait group produs fali estatua sira iha Xina lori fali ba Portugál mak foin lori fali mai Timor-Leste.

(more…)

Continue Reading

Nasionál

Proklamasaun Independénsia Ba Dala-50, Povu Nafatin Mukit no Halerik

Published

on

By

Hatutan.com, (28 Novembru 2025), Díli-Sekretáriu Jerál partidu FRETILIN, Mari Alkatiri, Sesta (28/11/2025), hola parte iha serimonia selebrasaun tinan-50 Proklamasaun Indepedénsia Unilaterál iha Palásiu Governu, ne’ebé prezide direta husi Preizdente Repúblik, José Ramos-Horta.

(more…)

Continue Reading

Nasionál

Diskursu Prezidente Repúblika José Ramos-Horta iha Komemorasaun Loron Proklamasaun Unilaterál Indepedénsia

Published

on

By

Hatutan.com, (28 Novembru 2025), Díli– Diskursu Prezidente Repúblika Timor-Leste José Ramos-Horta iha ámbitu komemorasaun loron proklamasaun unilaterál  indepedénsia Timor-Leste ba dala-50, 28 Novembru 1975-2025.

(more…)

Continue Reading

Trending