Connect with us

Internasionál

ASEAN Media Forum 2024 Fó Importánsia Papél Média iha Komunidade ASEAN

Published

on

Hatutan.com, (25 Novembru 2024), Vientiane- Association of Southeast Asian Nation (ASEAN) Média Forum 2024 ne’ebé hala’o iha  Laos-Vientiane, Segunda (21/11/2024), fó importánsia ba papél média iha komunidade ASEAN hodi kontribui ba dezenvolvimentu ekonómiku no konetividade nasaun membru sira iha sudeste Aziátiku no ho mundu.

Timor-Leste nia reprezentante ne’ebé partisipa iha forum rejionál ne’e kompostu  husi Jornalista na’in-tolu husi órgaun komunikasaun rua mak hanesan Hatutan.com no Tatoli, I.P, entretantu partisipante sira seluk mai husi Indonézia, Tailándia, Malázia, Kambodia, Myanmar, Brunei Darusalam, Vietnam, Singapura, Filipina no uma-na’in Laos rasik, ho total partisipante kuaze na’in-50.

ASEAN Média Forum 2024 iha Laos-Vientiane, Segunda (21/11/2024). Foto/Vito Salvadór

Jornalista Hatutan.com, Vito Salvadór ne’ebé reprezenta Timor-Leste no Hatutan.com iha forum ne’e hosi sidade Laos, relata katak molok tama ba abertura ASEAN Media Forum (AMF) 2024, partisipante sira hetan uluk breafing kona-bá tópiku diskusaun sira ba AMF 2024 ne’ebé ko’alia liubá ASEAN connectivity 2025, iha ne’ebé Diretór Divizaun Konetividade ASEAN, Lim Chze Cheen fahe uluk ba partisipante sira kona-bá Planu Mestre Konetividade ASEAN (MPAC) 2025.

 Iha aprezentasaun badak ne’e Lim Chze Cheen fahe kona-bá Planu Mestre Konetividade ASEAN (MPAC) 2025, ne’ebé ho Vizaun “Atu alkansa ASEAN ida-ne’ebé iha ligasaun no integradu ho lalais no kompriensivu, ne’ebé sei halo kompetitivu, inkluzividade, no sentidu komunidade ne’ebé boot liu.

Advertisement

Iha pontu lima importante ne’ebé fahe iha sesaun breafing nian ne’ebé ko’alia kona-bál:

  1. Infraestrutura sustentavel, ne’ebé aumenta investimentu iha estadu-membru ASEAN ida-idak, tuir nesesidade. Hasa’e signifikativamente avaliasaun no fahe prátika di’ak sira kona-ba produtividade infraestrutura iha ASEAN. Hasa’e dezenvolvimentu modelu urbanizasaun ne’ebé matenek iha ASEAN laran tomak.
  2. Inovasaun dijitál, Apoia adosaun teknolojia liu hosi mikro, Empreza ki’ik no médiu (MSME), Apoia asesu finanseiru liu husi teknolojia dijital, hadi’a utilizasaun dadus nakloke iha Estadu Membru ASEAN Apoia jestaun dadus ne’ebé di’ak liu iha Estadu Membru ASEAN.
  3. Lojístika, kustu supply chain ne’ebé ki’ik liu iha kada Estadu-membru ASEAN, hadi’a lalais no fiar-metin ba supply chain iha kada Estadu-membru ASEAN.
  4. Reguladór exelente sira, Armoniza ka rekoñese padraun sira tuir malu, no regulamentu tékniku sira ba produtu sira iha setór xave sira, Redús númeru medida sira ne’ebé estraga komérsiu iha Estadu-membru ASEAN nia laran tomak, armonizasaun kompletu ba padraun sira, rekoñesimentu ba malu, no regulamentu tékniku sira iha grupu produtu tolu ne’ebé prioritiza ona.
  5. Mobilidade Ema, Apoia fasilidade viajen iha ASEAN laran tomak, Redús lakuna sira entre nesesidade abilidade profisionál no fornesimentu iha ASEAN laran Aumenta númeru estudante internasionál sira iha ASEAN laran.

Sekretaria Jerál ASEAN, Kao Kim Hourn iha nia mensajen Bem-vindo ba partisipante sira iha AMF 2024, via video konferénsia,  hateten kontente tebes atu simu imi iha AMF, Infelizmente, tanba oráriu servisu nian ne’ebé nakonu halo ohin la bele hamutuk ho imi iha Vientiane, Maibé kontente atu fahe hanoin kona-ba papél esensiál média nian iha dezenvolvimentu komunidade ASEAN nian, liuliu tanba haree ba ajenda integrasaun rejionál pos-2025 nian.

AMF, ne’ebé estabelese husi Sekretariadu ASEAN iha tinan 2017, sai ona forum anuál ida-ne’ebé halibur lider komunikasaun sosiál no editór sira husi boot sira iha rejiaun laran tomak hodi envolve ho polítiku ASEAN, ofisiál sira, akadémiku, sosiedade sivil no sosiedade emprezariál sira. Forum ida-ne’e sai nu’udar plataforma ida ne’ebé signifikativu ba ASEAN atu komunika ninia objetivu, alkansa no dezafiu sira, no mós promove diskusaun kona-ba asuntu globál no rejionál sira ne’ebé maka presiza.

Iha tinan ualu nia laran, AMF fasilita ona diskusaun ne’ebé boot entre lider komunikasaun sosiál no polítiku ASEAN sira, hodi  oferese fatin úniku ida atu fahe ideia no hasa’e kompriensaun kona-ba perspetiva ASEAN nian kona-ba asuntu emerjente sira.

“Forum tinan ida-ne’e, ne’ebé hala’o iha Prezidénsia Laos PDR nia okos, partikularmente signifikante tanba foka liu ba hasa’e konetividade no reziliénsia. Elementu rua ne’e importante tebes ba progresu no prosperidade ASEAN nian iha mudansa lalais iha polítika mundiál no ekonomia globál. Liu husi reforsu ligasaun iha ita-nia rejiaun laran no liu-liu, ita bele loke oportunidade foun ba kreximentu, inovasaun no troka kultura. Nune’e mós, harii reziliénsia sei fó ekipamentu ba ASEAN atu halo navegasaun ba inserteza no dezafiu sira ho efetivu no iha tempu loloos,” Kao Kim Hourn hateten.

Parte importante ida husi reziliénsia ida ne’e envolve adaptasaun ba era informasaun ne’ebé barak liu no narrativa sira ne’ebé polariza, iha ne’ebé perspetiva konflitu no informasaun ne’ebé la loos dala barak domina fatin públiku sira. Iha kontestu ida ne’e, asegura efikásia no integridade média sai importante liután, maibé dezafiu liután. Média tradisionál sira hasoru difikuldade atu atinje audiénsia ho efetivu, tanba média sosiál sira sai hanesan fonte informasaun prinsipál ba jerasaun barak, liuliu jerasaun joven sira. Ho mudansa ida ne’e, iha mós informasaun ne’ebé la loos, tau fiar ba média tradisionál no presaun ekonómika ne’ebé ameasa integridade no independénsia jornalizmu nian. Tuir loloos, média sosiál demokrátiku ona asesu ba informasaun, maibé mós sai ona vektór forte ida hodi habelar narrativa falsu sira, hodi komplika paizajen média nian iha rejiaun ASEAN nia laran no liu-liu.

Advertisement

Aleinde ne’e, bainhira ASEAN halo ona esforsu signifikativu iha ninia komunikasaun publika durante tinan hirak ne’e, konsiénsia kona-ba ninia inisiativa no impaktu sira entre públiku jerál nafatin relativamente ki’ik iha estadu membru barak. Sidadaun barak seidauk hatene oinsá ASEAN afeta diretamente sira nia moris no komunidade. Ida ne’e subliña nesesidade urjente ba estratéjia komunikasaun ne’ebé di’ak liu atu halo ponte ba lakuna ida ne’e. Tenke halo buat barak liu tan atu informa no envolve povu kona-ba benefísiu integrasaun no kooperasaun rejionál, hodi promove identidade ASEAN. Bainhira la’o ba oin iha prosesu harii komunidade, importante tebes atu promove sentimentu pertensa ba povu sira.

“Ha’u optimistikku katak forum ohin nian sei fó informasaun ne’ebé folin-boot ba partisipante sira kona-ba oinsá Estadu membru ASEAN sira, iha lideransa ne’ebé iha kapasidade husi Lao PDR, iha kompromisu atu hasa’e Komunidade ASEAN. Ida ne’e inklui integrasaun ekonomia sira, haburas futuru sustentavel, no halo transformasaun dijitál. Ha’u mós hein katak AMF sei hakle’an liután lideransa komunikasaun sosiál sira-nia komprensaun kona-ba servisu internu ASEAN nian no hatudu oinsá sira bele hato’o istória ASEAN nian ho efetivu ba públiku.” Tenik nia.

Nia sublina, hakarak hato’o agradesimentu boot ba Governu Federal Alemana tanba apoiu ne’ebé boot ba AMF, parseria ida ne’e sai hanesan instrumentu ba susesu eventu anuál ne’e nian.

Partisipante sira iha forum ida ne’ebé bele produtivu no inspiradór. Hamutuk hametin konetividade no reziliénsia no fó kbiit ba meiu komunikasaun sosiál atu fó sai istória ASEAN nian ho entuziazmu, konstrutivu no kompriensaun kle’an.

Vise Ministru Informasaun, Kultura no Turizmu Laos PDR, Phosy Keonmanivong hateten Eventu ida ne’e hanesan omenajen ida ba Lao PDR nia vizaun kona-ba ligasaun no reziliente. Ida-ne’e mós aliña ho saida mak ASEAN halo ona no sei halo ba oin.

Advertisement

AMF hanesan mos parte signifikante husi planu mestre komunikasaun nian iha Azia, 2018 to’o 2025.

“Iha okaziaun importante ida ne’e, ha’u hakarak hato’o ha’u nia agradesimentu ba reprezentante sira husi Estadu membru ASEAN no Sekretariu ASEAN nian,  Liu-liu, ha’u hakarak agradese ba Embaixada Republika Federal Alemana ba Lao PDR no iha média lokál sira ne’ebé hamutuk ho ami,” Phosy Keonmanivong afirma.

Governante ne’e subliña kontente ho partisipante sira AMF 2024, saúde diak, ksolok no susesu iha knaar hotu.

Halo Jornalizmu ho Responsabilidade

AMF 2024 iha Laos. Foto/Vito Salvadór

Chargée D’affaires of the German Embassy to the Lao PDR Nicole Stechmann hateten kontente atu haree partisipante barak husi estadu membru ASEAN oin-oin ne’ebé halo viajen mai Lao PDR hodi atende reuniaun importante ida-ne’e ohin.

AMF sai ona plataforma rejionál ida-ne’ebé iha persesaun di’ak hodi halibur hamutuk editór no profisionál komunikasaun sosiál sira husi estadu membru sira, reprezentante profisionál sira no akadémiku.

Advertisement

Nia afirma Alemaña la’ós estadu membru ASEAN, maibé hakarak apoiu ASEAN nia atuvidade sira ho fiar kle’an iha instituisaun ida-ne’e nu’udar instituisaun ne’ebé buka dame.

“Ohin loron, forum ne’e fó sai liután kona-ba dezenvolvimentu institusionál, kona-ba ninia prezidénsia no mós kona-ba dezafiu rejionál sira, ne’ebé sei sai hanesan diskusaun independente ohin loron. Sidadaun ASEAN sira presiza hetan informasaun kona-ba benefísiu sira ne’ebé integrasaun rejionál no kooperasaun, oferese ba sira. Informasaun sira-ne’e fó sai ba sira liuhusi jornalizmu ho kualidade,” Nicole Stechmann tenik .

Nia hatutan ema hotu iha mundu ida ne’ebé istória ida de’it iha Tweet ka istória ida-ne’ebé bele to’o iha segundus ida nia laran? Enkuantu forsa ne’e loke odamatan atu eduka no fó naroman, ida-ne’e mós hamosu risku maka’as. Habelar informasaun ne’ebé la loos no desinformasaun, falsifikasaun sira hodi manipula faktu, istória no informasaun bele iha impaktu aat ba sosiedade.

Nia subliña Jornalizmu ho kualidade sai ona AMF nia kilat di’ak liu hasoru perigu ida-ne’e husi disinformasaun sira.

“Ne’e mak ita-nia kompromisu no onestidade, loloos, no kle’an, ne’ebé bele ajuda harii públiku reziliente ida ne’ebé bele haree liu husi tentativa atu lohi ka manipuladu. Jornalizmu ho kualidade, La’ós de’it deklara faktu sira, maibé investiga pergunta sira no konsetualiza kle’an liu atu hatudu. La’ós de’it buat ne’ebé akontese. Maibé tanbasá mak ida-ne’e importante? Jornalizmu hanesan ne’e, eduka podér ida no importante liu mak proteje ita. Sosiedade ida-ne’ebé iha informasaun ne’ebé di’ak la fasil atu halo sensasionalizmu ka lia-loos balun maibé dirije ho komprensaun ne’ebé di’ak kona-ba asuntu tempu nian,” Nia hateten.

Advertisement

Iha ASEAN Media Forum 2024, partisipante sira mos iha oportunidade nakloke atu halo diskusaun direita ho panelista sira kona-ba, Konetividade iha ASEAN, atinjimentu no perspetiva sira ba oin. ***

Continue Reading
Advertisement
Click to comment

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

Internasionál

PM Xanana Husu Haforsa Diálogu no Páz Ba Estabilidade Rejionál

Published

on

By

Hatutan.com, (28 Outubru 2025), Díli— Primeiru-Ministru Repúblika Demokrátika Timor-Leste (PM-RDTL), Kay Rala Xanana Gusmão, haktuir hikas importánsia pás no haforsa diálogu hodi garante dezenvolvimentu sustentável liután iha rejiaun ASEAN tomak.

(more…)

Continue Reading

Internasionál

Timor-Leste Marká Tán Istória Ida Tama ASEAN, Ramos-Horta Husu Hametin Dame, Servisu Maka’as ho Onestidade

Published

on

By

Hatutan.com, (28 Outubru 2025), Díli– Prezidente Repúblika, José Ramos-Horta hateten  loron 26 fulan-Outubru 2025 marka tán istória ida bá Timor-Leste sai membru plenu  ASEAN bá dala-11, nune’e husu povu no Governu hametin nafatin dame no tenke servisu makaas ho ónestidade. 

(more…)

Continue Reading

Internasionál

Tribunál Manila Deklara Arnie Teves Jr “Inosente” husi Asasinatu Omisídiu iha 2019

Published

on

By

Hatutan.com,  (15 Jullu 2025), Dili--Tribunál Manila, Segunda  (14/07/2025),  hatama ona deklarasaun “La sala” (inosente)  ba eis reprezentante Negros Oriental Arnolfo Arnie Teves Jr iha nia kazu omisídiu ba alegasaun omisídiu iha Negros Oriental iha tinan 2019.

(more…)

Continue Reading

Trending