Hatutan.com , (20 Marsu 2025), Díli– Vise-Primeiru-Ministru no Ministru Koordenadór ba Asuntu Ekonómiku no Ministru Turizmu no Ambiente Francisco Kalbuadi Lay, destaka pontu importante lima iha konferénsia internasionál kona-ba Transformasaun Dijitál, hanesan Timor-Leste nia Vizaun ba Transformasaun Dijitál, Hametin Servisu Públiku sira liuhosi Inovasaun Dijitál, Harii Futuru Dijitál ida ne’ebé Seguru no Inkluzivu, Kooperasaun Rejionál no Internasionál no ikus liu kona-ba Xamada ida ba Asaun.

Vise-Primeiru-Ministru no Ministru Koordenadór ba Asuntu Ekonómiku no Ministru Turizmu no Ambiente Francisco Kalbuadi Lay, partisipa konferénsia internasionál tema “Harnessing Digital Transformation to Strengthen Public Services: Advancing Transparency, Efficiency, and Effectiveness” iha CCD, Kinta (20/03/2025). Foto/Elio dos Santos da Costa
Iha konferénsia internasionál ne’ebé organiza husi Ministériu Transporte no Komunikasaun, Kinta (20/03/2025) iha Sentru Konvensaun Díli (CCD, sigla portugés) ho tema “Harnessing Digital Transformation to Strengthen Public Services: Advancing Transparency, Efficiency, and Effectiveness” ne’e reflete governu nia kompromisu atu aproveita teknolojia dijitál ba nasaun no povu nia di’ak.
Vise-Primeiru-Ministru Francisco Kalbuadi Lay iha nia diskursu abertura hateten konferénsia ida ne’e atu re-afirma Timor-Leste nia dedikasaun hodi aproveita teknolojia nu’udar instrumentu ida ne’ebé maka’as atu moderniza governasaun, hasa’e prestasaun servisu públiku, no dudu kreximentu ekonómiku. Era dijitál aprezenta oportunidade no dezafiu sira, no liuhosi kolaborasaun, inovasaun, no asaun estratéjiku maka sei sai hanesan susesu atu nanti liu paizajen ne’ebé evolui daudaun.
Nia afirma, iha Timor-Leste nia Vizaun ba Transformasaun Dijitál, rekoñese katak ekosistema dijitál ne’ebé efisiente no inkluzivu esensiál ba ita-nia dezenvolvimentu nasionál. Konetividade dijitál la’ós de’it kona-ba teknolojia; ida-ne’e kona-ba ema sira, kona-ba taka divizaun sira, fó kbiit ba komunidade sira, no asegura katak sidadaun hotu-hotu, la haree ba jeografia ka estatutu Sosioekonómiku, iha asesu ba benefísiu sira hosi revolusaun dijitál. Timor-Leste nia vizaun, hanesan trasa ona iha ami nia Planu Estratéjiku Nasionál 2011-2030, maka atu estabelese infraestrutura telekomunikasaun modernu ida ne’ebé fasilita kreximentu inkluzivu no dezenvolvimentu sustentável.
Iha dékada ikus ne’e, Timor-Leste halo ona progresu ne’ebé notável iha habelar asesu ba telekomunikasaun sira. Liberalizasaun ba ita-nia merkadu telekomunikasaun nian iha tinan 2012 lori ba expansaun kobertura rede móvel nian ba 96% ita-nia populasaun nian, ho servisu 3G ne’ebé to’o ba munisípiu hotu-hotu no rede 4G ne’ebé introdús iha sentru urbanu sira. Maibé, Timor-Leste rekoñese katak transformasaun dijitál loloos la’o liu fali konetividade. Ida-ne’e presiza aproximasaun integradu ida ne’ebé abranje siberseguransa, alfabetizasaun dijitál, servisu sira Governu eletróniku nian, no enkuadramentu regulatóriu sira ne’ebé metin.
Iha Hametin Servisu Públiku sira liuhosi Inovasaun Dijitál, governu iha kompromisu tomak atu moderniza administrasaun públika liuhosi adosaun teknolojia dijitál sira. Implementasaun inisiativa sira e-Governu nian maka pilar krítiku ida hosi Timor-Leste nia ajenda dijitál. Hodi rasionaliza prosesu administrativu sira, dijitaliza rejistu públiku sira, no introdús servisu online sira, ami hakarak hasa’e efisiénsia, transparénsia, no asesibilidade.
“Ami ativamente avansa polítika sira ne’ebé apoia adosaun informasaun, komunikasaun no teknolojia (TIK) iha setór xave sira, inklui edukasaun, saúde, no dezenvolvimentu ekonómiku. Ami-nia Programa Tinan Lima ba TIC no Telekomunikasaun sira trasa pasu konkretu sira atu hametin Ajénsia TIC (TIC TIMOR) no reguladora telekomunikasaun nian (Autoridade Nasionál Komunikasaun sira – ANC), hasa’e siberseguransa, no habelar asesu ba internet ba komunidade rurál sira. Adisionalmente, ami investe iha programa formasaun TIC nian hodi ekipa ami nia forsa traballu ho abilidade sira ne’ebé nesesáriu atu buras iha ekonomia dijitál.” Hateten Vise-Primeiru-Ministru no Ministru Koordenador ba Assuntu Ekonómiku no Ministru Turizmu no Ambiente Francisco Kalbuadi Lay.
Governante ne’e hatutan, Teknolojia emerjente sira, inklui Intelijénsia Artifisiál (IA), Machine Learning (ML), Quantum Computing (Komputasaun Kuántika), no Blockchain , iha potensiál boot tebes atu hadi’a moris-di’ak povu Timor nian. Hodi prepara no eduka forsa traballu no jerasaun foun sira atu aproveita inovasaun sira-ne’e, bele fó kbiit ba sira atu lori progresu, kontribui ho efetivu liután ba dezenvolvimentu nasionál, no hasa’e sidadaun sira-nia prosperidade jerál.
Harii Futuru Dijitál ida ne’ebé Seguru no Inkluzivu, iha Transformasaun dijitál tenke akompaña ho medida siberseguransa ne’ebé maka’as hodi proteje instituisaun sira, negósiu sira, no sidadaun sira hosi ameasa sibernétika sira ne’ebé mosu.
Inisiativa xave ida iha esforsu ida-ne’e maka estabelesimentu Autoridade Nasionál ba Siberseguransa no Infraestrutura Krítika, ne’ebé sei salvaguarda ita-nia ativu dijitál sira enkuantu haburas ambiente online ida ne’ebé seguru no reziliente.
Iha tempu hanesan, Timor-Leste iha kompromisu ba inkluzaun dijitál, hodi garante katak feto sira, foin-sa’e sira, no komunidade marjinalizadu sira iha ferramenta no oportunidade sira atu buras iha era dijitál. Habelar infraestrutura banda luan maka sentrál ba vizaun ida-ne’e. Kolokasaun sistema Timor-Leste South Submarine Cable (TLSSC) sei sai pasu transformativu ida hodi hametin ita-nia konetividade dijitál globál. Internet ne’ebé konfiável no ho velosidade aas maka esensiál atu dudu empreendedorizmu, haburas inovasaun, no permite kreximentu ekonomia dijitál ne’ebé dinámiku.
Iha Kooperasaun Rejionál no Internasionál, Nu’udar nasaun ida, rekoñese katak transformasaun dijitál labele iha izolamentu. Ida-ne’e presiza parseria sira ne’ebé maka’as ho parte interesada sira rejionál no globál.
“Konferénsia ida-ne’e sai hanesan plataforma ida ne’ebé importante tebes atu haburas kolaborasaun ho ita-nia viziñu sira, líder sira indústria nian, organizasaun internasionál sira, no parseiru dezenvolvimentu sira. Hodi fahe koñesimentu no prátika di’ak liu, ita bele aselera progresu no garante katak Timor-Leste nafatin iha oin iha inovasaun dijitál. Ha’u hato’o ha’u nia agradesimentu ba Governu Austrália, Reinu Kamboja, Repúblika Sosialista Vietname, no reprezentante sira setór privadu nian—inklui TELIN Internasionál Indonézia nian, D’FINITY, no ami nia empreza startup lokál, SIMILIE—ba sira nia vontade atu fahe sira nia matenek no prátika di’ak liu ho ami.” Kalbuadi Lay agradese.
Iha pontu ikus husi diskursu iha forum internasionál ne’e Vise-Primeiru-Ministru fo enfaza katak ida ne’e hanesan Xamada ida ba Asaun, diskusaun sira ne’ebé sei hala’o iha loron rua oin mai sei forma futuru paizajen dijitál Timor-Leste nian. Enkuantu ita esplora rekomendasaun polítika sira, oportunidade investimentu nian, no avansu teknolójiku sira, ha’u husu ba partisipante hotu-hotu atu envolve iha diálogu signifikativu no kontribui ba forma futuru dijitál ida ne’ebé inkluzivu, seguru, no sustentável.
“Governu Timor-Leste prontu atu hakuak transformasaun ida ne’e ho determinasaun no vizaun. Hamutuk, ita bele aproveita kbiit teknolojia nian hodi harii setór públiku ida ne’ebé transparente liu, efisiente no responsivu—ida ne’ebé serve ita-nia povu ho integridade no inovasaun.” Nia hakotu.
Jornalista: Elio dos Santos