Hatutan.com, (16 Setembru 2025), Díli– Provedória Diretu Umanu no Justisa (PDHJ), Tersa (16/05/2025), halo konférensia imprensa hodi hato’o PDHJ nia hanoin kona-bá manifestasaun husi Estudante Universidade Timor-Leste (EUTL) nian no organizasaun sosiedade sivíl sira relasiona ho akizasaun veikulu foun 65 bá membru Parlamentu Nasionál.
Lee Mós: Manifestasaun Rezulta Na’in-Rua Kanek, Sunu Karreta Estadu Ida no Karreta Tolu Rahun

Ekipa Bombeiru halo intervensuan hodi hamate ahi ne’ebé manifestante sira sunu iha estrada laran. Foto/Juvinal dos Santos
Liuhosi komferénsia imprensa iha edifisiu PDHJ, Tersa (16/09/2025), PDHJ hato’o nia deklarasaun ne’ebé pronunsia husi Provedór Virgílio da Silva Guterres “Lamukan” foka bá grupu xave tolu mak hanesan manifestante sira, Polísia Nationál Timor-Leste (PNTL) no lidér politiku sira.
Bá estudante sira no organizasaun sosiedade sivíl sira ne’ebé maka ezerse sira-nia direitu demokratiku atu halibur no ko’alia :
PDHJ apresía no rekoñese estudante sira nia inisiativa, iha istoria tomak no iha mundu tomak, matór bá mudansa pozitivu dala barak maka korajen no idealizmu hosi foin-sa’e sira.
PDHJ husu atu kampu universitáriu sira tenke sai sentru bá pensamentu kritiku, fatin ida ne’ebé forma jerasaun matenak no konsiente ida atu sai lian ba sira ne’ebé laiha lian. Ami observa ona katak loron dahuluk manifestasaun nian la’o ho maturidade ne’ebé notavel, no Ida-ne’e merese elojia. Ami nia apelu ba ita-boat sira maka atu kontinua iha dalan ida-ne’e.
“Ami defende maka’ás no hein aprosimasaun pasifika ida ne’ebé konsistente. Rejeita kualkér forma anárkizmu ka violénsia nian, mantein solidariedade no tau matan bá malu, ita-boot nia kbiit maka iha klareza morál hosi ita-boot nia mensajen pasifikú, ne’ebé maka dalan ne’ebé efetivu liu atu atiniji ita-boot nia intensaun prinsipál, responsabiliza ita-boot nia lidér sira,” provedór Virgílio da Silva Guterres “Lamukan” hateten.

Karreta Estadu ida hetan sunu, Tersa (16/09/2025). Foto/Juvinal dos Santos
Bá Polisia Nasional Timor-Leste (PNTL), PDHJ rekoñese esforsu ne’ebé PNTL halo hodi asegura área manifestasaun nian, partikularmente iha loran dahuluk, ba PDHJ rekoñese natureza dezafiante hosi knaar ida-ne’e. PDHJ nia apelu bá forsa seguransa sira bazeia bá prinsipiu sira lel internasionál direitu umanu nian no ita nia konstituisaun rasik.
PDHJ husu PNTL atu ezerse nafatin restrisaun másimu no uza medida profisionál sira iha ita-boot nia intervensaun sira. Uza forsa tenke sai rekursu ikus liu absoluta, aplika de’lt bainhira nesesárlu no to’o minimu ne’ebé situasaun ezije.
“Ami repete katak ita-boot sira-nia devér atu proteje povu nia direitu bá reuniaun pasifika, la’ós atu suprime ida-ne’e. Ema ida-idak nia direitu umanu no dignidade Inerente tenke hetan respeitu iha tempu hotu-hotu. Ida-ne’e inklul asegura seguransa bá manifestante sira notu no evita asaun ruma ne’ebé bele aumenta tensaun sira lahó nesesidade, hanesan uza forsa Indiskriminadu, Intimidasaun, ka detensaun arbitrátja,” Virgílio Guterres hateten.
Ná lider politiku sira no membru Parlamentu Nasionál sira PDHJ husu bá politiku sira atu iha natatin sensibilizasaun aas bá realidade moris povu nian.
Desizaun polítika sira tenke halo ho respeitu maka’ás bá moris di’ak públiku nian no realidade ekonomiku sira ne’ebé maka’as ne’ebé maka ita-nia sidadaun sira hasoru.
“Bainhira porsaun signifikativu ida hosi populasaun, inklui estudante sira, sosiedade sivíl no lider relijiozu sira, hasa’e lian koletivu ida kona-bá preokupasaun sira kona-bá desizaun ida hanesan alokasaun fundu substansiál sira bá veikulu foun sira bainnira pobreza multidemensionál akontese hela iha ita nia matan-laran,” Virgílio hateten.
Lee Mós: PN Aprova ho Unanimidade Kansela Sosa Karreta Ba Deputadu 65
Jornalista: Zita Menezes